Mariliis Peterson: Kokkuv\u00f5te Andres Herkeli loengust<\/p>\n\n\n\n
Teisip\u00e4eval, 1. aprillil k\u00e4is Rahvusvaheliste Suhete Ringis loengut pidamas Riigikogu liige Andres Herkel, kes r\u00e4\u00e4kis teemal “Berliini m\u00fc\u00fcri langemisest Putini s\u00f5dadeni\u201c<\/p>\n\n\n\n
Sofi Oksanen avaldas arvamust Postimehes, teemaks millal meid j\u00e4lle petetakse, kas hakkab taas pihta see, mis kunagi oli, kas Ida-Euroopa m\u00fc\u00fcakse uuesti maha. Oksanen \u00fctles, et K\u00fclma s\u00f5ja vaheaeg on l\u00e4bi. V\u00e4ga tore, et Oksanen kirjutab v\u00e4lispoliitika teemadel, ta kirjutab h\u00e4sti ja on rahvusvaheliselt tuntud persoon.<\/p>\n\n\n\n
See, et k\u00fclm s\u00f5da on tagasi, see t\u00e4helepanek hakkas tekkima juba 10 aastat tagasi. Edward Lucas andis v\u00e4lja raamatu, t\u00e4pselt ennem seda kui hakkas Vene-Gruusia s\u00f5da. Raamat anti v\u00e4lja t\u00e4pselt enne Bukaresti konverentsi, kus oli v\u00f5imalik kahel riigil saada liikmeteks. See j\u00e4i Prantsusmaa ja Saksamaa taha. Sellest sai Venemaa vunki juurde – \u00f5hupiiri rikkumised, provokatsioonid Gruusia piiril, augustis puhkes s\u00f5da. L\u00f5ppes L\u00f5una-Osseetia \u00fcle v\u00f5tmisega. See oli esimene samm K\u00fclmaks s\u00f5jas.<\/p>\n\n\n\n
Ukraina on loogiline j\u00e4rg. Tulebki nii v\u00e4lja, et rahvusvahelises kogukonnas ei v\u00f5eta j\u00e4rgmist sammu. V\u00f5imalus, et Venemaal oli see pikalt ette m\u00f5eldud juba. V\u00f5imalik, et teisi m\u00f5jutusvahendeid Venemaal lihtsalt polnud. Venemaa skeem oli lihtne: v\u00f5tame presidendi \u00fcle, surume tema majanduspiiretega, muudame kuulekaks, et p\u00f6\u00f6raks Euroopale selja. See tehti Vilniuse tippkohtumisel eelmise aasta novembri l\u00f5pus. Ukraina olukorra analoog Eestis oleks n\u00e4iteks see, kui Ilves v\u00f5i R\u00f5ivas otsustaksid, et kolime Eestiga Euroopast v\u00e4lja ja kolime SR\u00dc poole.<\/p>\n\n\n\n
Krimmis tehtu oli h\u00e4dalahendus. Kindlasti s\u00f5jaliselt l\u00e4bi m\u00e4ngitud stsenaarium. P\u00e4rast seda, mis seal toimus, pole maailm enam selline nagu ta oli enne. Oleme sisenenud uude ajastusse. Seda v\u00e4idet on Herkel kuulnud korduvalt oma elu jooksul. Eriti peale Gruusia s\u00f5da, NY terrorir\u00fcnnakut, Berliini r\u00fcnnak, teed rajav vabaduses\u00f5num: Berliini m\u00fc\u00fcri langemine 89. aastal. Paljud rahvad vabanesid, demokraatia oli tormiline. Arvati, et see l\u00e4heb peatamatult ja lakkamatult edasi.<\/p>\n\n\n\n
Euroopa N\u00f5ukogu laadsed organisatsioonid laienesid. Eestit j\u00e4lgiti peale vastuv\u00f5tmist, see kestis paar aastat ja seej\u00e4rel see l\u00f5ppes. Suured probleemid olid vene v\u00e4hemusega, kodakondsus vale, keelereeglid valed – seda k\u00f5ike r\u00e4\u00e4giti juba siis, aga tol ajal otsustati, et k\u00f5ik on korras. Sel ajal peeti suurimaks probleemiks seda, milline on vanglas\u00fcsteem inim\u00f5iguste m\u00f5ttes. Ka s\u00f5jav\u00e4gi. \u00dcldiselt polnud meil h\u00e4da midagi.<\/p>\n\n\n\n
1996 v\u00f5eti vastu Venemaa, siis hakkasid pihta probleemid. Sel ajal pidi juba selgeks hakkama saama, et need probleemid ei kao nii kergelt ,sest vastuj\u00f5ud on liiga suur ja probleemid on liiga suured. \u00dched peavad \u00f5petama, teised vastu v\u00f5tma seadusi, reformima \u00f5iguss\u00fcsteemi.<\/p>\n\n\n\n
1999 v\u00f5eti Venemaalt Euroopa Parlamentaarsel assamblees h\u00e4\u00e4le\u00f5igus seoses T\u0161et\u0161eenia s\u00f5ja algatamisega. See keeld kehtis vaid pool aastat, siis taastati, mitte midagi ei muutunud. Sealt sai alguse Putini Venemaa, see jutt, et meil on teistsugune demokraatia, mida teie ei m\u00f5ista, meil k\u00e4ib asi teistmoodi. Tegu on juhitud demokraatiaga, kuigi seda on kentsakas ette kujutada. See t\u00e4hendab, et juhitakse valimistulemusi \u00fchest tsentrist, pole vaja mingit rohujuure demokraatiat. Siis algas suur pommitamine, majade \u00f5hkimine Venemaa linnades. Kuulsate ajakirjanike, avalike elutegelaste m\u00f5rvamine.<\/p>\n\n\n\n
Kas K\u00fclmal s\u00f5jal \u00fcldse oli vaheaega? Ilmselt oli lihtsalt vaid periood, kus Venemaa oli n\u00f5rgenenud, kui Gorbat\u0161ov ja Jeltsin olid v\u00f5imul, aga Putini ajastu on Venemaad j\u00f5uliselt \u00fcles ehitatud.<\/p>\n\n\n\n
T\u00f6\u00f6tades teiste riikide parlamentide liikmetega on h\u00e4iriv see, et siiamaani ei saa l\u00e4\u00e4s aru, et k\u00fclma s\u00f5ja periood on l\u00e4bi, et Venemaa ei m\u00f5ista, et N\u00f5ukogude Liidu kokkuvarisemine m\u00f5jutas seda. Teiste suver\u00e4\u00e4nsete riikide survestamine, meetodiga nagu gaasi v\u00f5i nafta piiramine, k\u00fcberr\u00fcnnakud, seal hulgas esmakordne k\u00fcber\u00fcnnak Eesti suhtes.<\/p>\n\n\n\n
Rahvusvaheline j\u00f5ulisus reageerida \u2013 Herkelil on palju negatiivseid kogemusi sellega seoses. Pikka aega juba tehakse Venemaale erandeid. S\u00fcsteemist, mis on seotud demokraatia arendamisega selles riikide v\u00f6\u00f6ndis, ei saa r\u00e4\u00e4kida arengust, vaid taanearengust. Gruusia, Ukraina – survestus suur, pidevad poliitvangid olid, s\u00f5navabadus v\u00e4ike. Ei saa r\u00e4\u00e4kida demokraatlikest riikidest. Armeenia – k\u00fclmutatud konfliktid tulevad juurde. Bakuu, Azerbaid\u017eaan – mis seal tehakse, mida nad arvavad Krimmist? Kui k\u00f5ik see j\u00e4\u00e4b karistamata? Millise eeskuju Venemaa aktsioon Krimmis annab?<\/p>\n\n\n\n
Endise N\u00f5ukogu Liidu riikide v\u00f6\u00f6ndis on 3 lubavat maad olnud Gruusia, Ukraina ja Moldova. Gruusia ja Ukraina on k\u00e4inud \u00fches r\u00fctmis. Rahva ja rahvusvaheliste vaatlemiste poolt on teravalt torganud valimisi. Kui h\u00e4sti nendes riikides on juhid hakkama saanud juhtimise ja reformimisega, selle kota saab kindlasti esitada palju pretensioone. Pole juhitud demokraatia, opositsioon tuleb ja tuleb v\u00f5imule vabade valimiste kaudu. Teame, kui j\u00f5uliselt on Venemaa m\u00f5lemal poolel sekkunud. Gruusias on v\u00f5imul uus koalitsioon, keda algselt kuulutati venemeelsena. Aga sellegipoolest on tegu rahvaga, mis pole Kremlile k\u00f5ige mugavam ja ei kavatsegi loobuda aladest, mis on venemaa poolt \u00fcle v\u00f5etud ja taotlustest l\u00e4\u00e4ne ja NATO \u00f5iguslike s\u00f5dade ja kaubanduslike integreerumiste. <\/p>\n\n\n\n
Moldova on survestamise vahend, k\u00fclmutamise konflikt. L\u00f5una-Osseetia oli pehme k\u00fclmutatud konflikt, kuni 2008 p\u00f6\u00f6rati see teisiti. Transnistria – eba\u00f5nnestunud paljude reformidega, kohutavalt suured v\u00f5\u00f5rr\u00e4ndamised, v\u00e4ga vaene riik. Taraclia linnas elas v\u00e4idetavalt 10000 inimest, aga linnas polnud v\u00f5imalik leida kohta, kus meie standardite j\u00e4rgi s\u00fc\u00fca l\u00f5unat. Seal oli Lasnam\u00e4e t\u00fc\u00fcpi linnanurk, kus oli kaks tondilossi laadset hoonet. Seal oli \u00fclikool. Kvaliteet oli muidugi halb.<\/p>\n\n\n\n
Need riigid on palju raskemas olukorras kui Eesti. K\u00f5ige kohutavamas olukorras on Valgevene, mis on gaasi ja nafta s\u00f5ltuvuses Venemaaga. Valgevene iseseisvat majandust pole olemas, Venemaa kontrollib k\u00f5ike. Pole ka iseseisvat relvaj\u00f5udu. Venemaa on sinna end liitnud. Kogu Valgevene \u00fclev\u00f5tmine v\u00f5taks aega ilmselt paar p\u00e4eva. See riik on meil v\u00e4ga l\u00e4hedal. L\u00e4til on Valgevenega \u00fchine piir, see ei meenu alati. Valgevene sanktsioonid L\u00e4tile, kui viidi l\u00e4bi surmanuhtlusi, kus olid poliitilised ja k\u00e4ttemaksu tagamaad. Valgevenes on poliitvangid. Euroopa sanktsioone hakkas kehtestama, L\u00e4ti ei toetanud seda tugevalt l\u00e4bip\u00f5imunud majandushuvide t\u00f5ttu.<\/p>\n\n\n\n
Kentsakas on kuulda EL Idapartnerlusest, sest k\u00f5ik need riigid on tohutult erinevad. Moldoa, Ukraina, Gruusia eristuvad mingis m\u00f5ttes. Halvasti eristuvad Azerbaid\u017eaan ja Valgevene. Suur erinevus on see, et \u00fcks riik on rikas, teine vaene. Demokraatia arengu skaalal kuuluvad \u00fchte kohta. Armeenias pole midagi kiita. Kuidas riigijuhte p\u00f6\u00f6ratakse – Vilniuse tippkohtumisel. Euroopa oli valmis silma kinnipigistama, ja s\u00f5lmima leppe Ukrainaga.<\/p>\n\n\n\n
On v\u00f5rreldud Hitlerit ja Putinit. Carl Bildt, Rootsi v\u00e4lisminister, tegi esimesena selle v\u00f5rdluse. Herkeli arvates n\u00fc\u00fcd on see laialt levinud v\u00f5rdlus. Aga neil on erinevusi. Putinil pole mitte kellegagi Ida-Euroopa jagamisel mitte kellegagi kokku leppida (Hitler ja Stalin), Hitleri Saksamaa oli tugev riik, Venemaa pole seda kindlasti mitte, j\u00e4tkusuutlikus on v\u00e4ga k\u00fcsitav. Kui kaua saab see s\u00fcsteem kehtida?<\/p>\n\n\n\n
L\u00e4\u00e4ne poliitikute v\u00f5imetus korrale kutsuda mingeid tugevamaid seisukohti, siis H. on n\u00e4inud ,et sellele on v\u00e4ga tugev ja v\u00e4ga lai parlamentaarne baas. Nagu igasugusel poliitikal peab olema, sest Parlamentaarne Assamblee koosneb L\u00e4\u00e4ne-Euroopa riigidest, Armeenias on olnud opositsiooni esindaja episoodiliselt, aga midagi on olnud. \u00dcldiselt on pilt masendav, sest kui briti konservatiivid teevad koost\u00f6\u00f6d Venemaaga tekivad h\u00e4\u00e4letusolukorrad siis natukenegi tugevamaid seisukohti on \u00e4\u00e4rmisel keeruline l\u00e4biviija. N\u00e4iteks: 2008 s\u00fcgisel toimus \u201epoliitvangi\u201c definitsiooni l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimine, et korrale kutsuda inimeste vangistamist, kui \u00f5iguse m\u00f5istmisel on olnud vigu. Muidugi on k\u00f5ik, keda see definitsiooni puudutada v\u00f5is, h\u00e4\u00e4letasid vastu. H\u00e4\u00e4letus j\u00e4i viiki, 89 inimest oli selle h\u00e4\u00e4letamisel vastu, nad pole isegi p\u00e4rit Venemaalt.<\/p>\n\n\n\n
Kui millestki \u00fcldse kasu on, siis on kasu NATO-st. Kui tahad rahu, valmistu s\u00f5jaks. Demokraatia organisatsioonid on kindlasti vajalikud, aga nad on ajajooksul \u00fcle b\u00fcrokratiseerunud. Rahvusvaleliste organisatsioonidega ongi nii, et nende reformimine on palju keerulisem kui seda likvideerida ja \u00fcles ehitada uus. Neid \u00fcldiselt ei likvideerita.<\/p>\n\n\n\n
Publiku k\u00fcsimused:<\/strong><\/p>\n\n\n\n N\u00e4gite Viktor Janukovit\u0161i taganemist. Kas oleks m\u00f5eldav saata hoopis keegi venemeelne pukki?<\/p>\n\n\n\n Krimm pole Venemaa jaoks Eesm\u00e4rk, selleks on ikka Ukraina. Sellest oleneb kogu geopoliitiline joonis, kas Venemaa on edasi impeerium v\u00f5i mitte. Kui see kr\u00f5ks k\u00e4is, siis hakati tegema otsuseid, mis l\u00f5ppesid Janukovit\u0161i taganemisega. See polnud inimohvrite p\u00e4rast, mitte et parlamendiliikmed hakkasid teistmoodi m\u00f5tlema, vaid suured oligarhid vahetasid poolt. venemaa m\u00e4ngib kindlasti mingitele oligarhidele. Midagi on seal potentsiaalselt kindalasti j\u00e4rel. Venekeelsed kogukonnad naaberriikides on valmis poolt vahetama, \u00fcle minna \u2013 valearvestus Venemaa poolt. Meenutusi \u00fchest intervjuust: Narvas ja Ida-Virumaal, kus inimesed arvasid, et v\u00e4ga \u00f5ige, et Krimm \u00e4ra v\u00f5eti, aga Eestis sellist midagi sellist juhtuda ei tohi. Kahe kuuga Putini s\u00fcsteem ei n\u00f5rke, presidendivalimistest midagi ei muutu. Venekeelse kandidaadi v\u00f5imalused on v\u00e4iksed.<\/p>\n\n\n\n T\u00e4nu Krimmi s\u00fcndmustele on moodi l\u00e4inud Putini ja Hitleri v\u00f5rdlemine. Erinevalt Hitlerist, pole Putinil ideoloogiat, millele ta tugineks. Aga juba 3 ametiajal on ta muutnud, n\u00e4iteks suhtleb kirikuga. Kas teie meelest Putinil on ideoloogia? Kui jah, siis milles see seisneb?<\/p>\n\n\n\n Ei kujuta, et Putin \u00fctleks nagu R\u00f5ivas, et meil pole enam narratiivi vaja. Sellest on nii palju kirjutatud, mis on Venemaa idee. Juba Jeltsini ajal tuli mingi algatus, et kutsuda filosoofid kokku ja luua Venemaa idee, aga seda ei toimunud. Ei \u00fctleks, et Putin on \u00fcle v\u00f5tnud Euroaasialaste m\u00f5tteid. Messianistlik \u00fclesaane olla k\u00f5ikide \u00fcmbritsevate Aasia rahvaste juht, vastanduda Euroopale, mis on vananev ja allak\u00e4iv noore energiaga, olla dominant, erinevaid rahvaid siduvaks kultuuride koosluseks. See ei pruugi muidugi olla Putini ideoloogia: k\u00fclm s\u00f5da tagasi, arvestage meiega. teeme asi, mis ei mahu rahvusvahelise \u00f5igusese. Oleme tugevamad ja v\u00f5imsamad. \u00d5igeusu kiriku kaasamine- kui suur osa oli sellel KGB-l. Venemaa pole kunagi olnud kirikust lahust. Pussy Riot v\u00f5is tohutult m\u00e4\u00e4ral \u0161okeerida venemaalasi. Homoabieludest r\u00e4\u00e4kides j\u00e4\u00e4b l\u00e4\u00e4s h\u00e4tta, sest need \u00fchiskonnad ei suuda seda t\u00f5siselt v\u00f5tta.<\/p>\n\n\n\n Mingid ideoloogia piirjooned on raudselt, aga see ideoloogia on pragmaatiline. v\u00f5etakse neid t\u00fckke, mis tunduvad olema piisavad, et oma v\u00f5imu s\u00e4ilitada.<\/p>\n\n\n\n Eestisse tahetakse luua statsionaarseid NATO baase. Kuidas suhtute?<\/p>\n\n\n\n V\u00e4ga hea, et need teemad on \u00fcles v\u00f5etud. Reageeritud on suhteliselt kiiresti. Meie diplomaadid r\u00e4\u00e4givad, et 10 aastat on seda juttu aetud – teil on paranoia, et Venemaa on ohtlik, olete vabad. N\u00fc\u00fcd n\u00e4hakse seda vabadust. Kui meil oleks sellised asjad nagu Ukrainas, siis oleks meil s\u00f5da.<\/p>\n\n\n\n Kas see pole meie jaoks ohtlik kui NATO s\u00f5durid kui v\u00e4lisriikide s\u00f5durid on meie maal?<\/p>\n\n\n\n Kohalolu m\u00f5jutab meie poliitikad nii, et peame siin-seal liikmesriikide puhul tegema teatud otsuseid, neil on leping. Ei m\u00f5juta otsustamist. On kaks garantiid meie julgeolekul:<\/p>\n\n\n\n 1.) S\u00f5jaline. Oleme paremas olukorras kui L\u00e4ti ja Leedu. L\u00e4ti palgaarmee on v\u00e4ga n\u00f5rk, ka meie jaoks on see n\u00f5rk k\u00fclg – L\u00e4ti iseseisvus on Eesti iseseisuse parim tagatus olnud l\u00e4bi ajaloo. Seal on n\u00e4ha probleemi, <\/p>\n\n\n\n 2.) Demokraatlikult toimiv riik, et ei tekiks teistkordset P\u00e4tsi vaikivat ajastut. NATO kohalolek ei tekitaks seda<\/p>\n\n\n\n Kas venemaa ei v\u00f5i teha lolli otsuseid, et nt Narvas on venelaes ohus?<\/p>\n\n\n\n Churchill \u00fctles: valid h\u00e4bi, saad s\u00f5ja; annad j\u00e4rgi saad k\u00f5ige halvema lahenduse. \u00dcldine arusaam, et Eestisse sissetungi puhul vallandub s\u00f5da, see seda s\u00f5da hoiabki k\u00f5ige enam tagasi. Venemaa v\u00f5ib \u00fcritada provotseerida, n\u00e4iteks tulla tankiroomikuga narva sillale v\u00f5i tungida meie lennuruumi. Pikemas vaates ei usu, et Venemaa on j\u00e4tkusuutlik sellisel kursil p\u00fcsima. V\u00f5ib k\u00fcll \u00fcsna kaua vastu pidada infrastruktuurini. K\u00fclm s\u00f5da v\u00f5ideti majandusliku \u00fclelukuga. Need v\u00f5imalused on l\u00e4\u00e4nel ka praegu.<\/p>\n\n\n\n Mis arvate v\u00e4itest, et Krimmi kriisiga on k\u00f5ige suuremaks v\u00f5itjaks hoopis Hiina rahvavabariik? Kas Venemaa peaks l\u00f5puks p\u00f6\u00f6rduma Hiina poole? Kui r\u00e4\u00e4kida, et USA peab Euroopas oma kohta tugevdama, kas Hiinal on vabamad k\u00e4ed ka Aasia ringkonnale?<\/p>\n\n\n\n Mingi loogika selles on kindlasti, kuigi Hiina majanduslik potentsiaal on palju tugevam kui Venemaal juba t\u00fckkaega. Krimmis toimunu on \u00e4ratuskell. Suur h\u00e4da on olnud see, et USA on nii seotud olnud Iraani, Iraagi ja S\u00fc\u00fcriaga. Venemaast on k\u00f5ik muu olulisem olnud. N\u00fc\u00fcd saadakse aru, et Venemaa pole keeruline liitlane, vaid lahenduseta probleem ja julgeoleku oht.<\/p>","protected":false},"excerpt":{"rendered":" Mariliis Peterson: Kokkuv\u00f5te Andres Herkeli loengust Teisip\u00e4eval, 1. aprillil k\u00e4is Rahvusvaheliste Suhete Ringis loengut pidamas Riigikogu liige Andres Herkel, kes r\u00e4\u00e4kis teemal “Berliini m\u00fc\u00fcri langemisest Putini s\u00f5dadeni\u201c Sofi Oksanen avaldas arvamust Postimehes, teemaks millal meid j\u00e4lle petetakse, kas hakkab taas pihta see, mis kunagi oli, kas Ida-Euroopa m\u00fc\u00fcakse uuesti maha. Oksanen \u00fctles, et K\u00fclma s\u00f5ja […]<\/p>\n","protected":false},"author":4,"featured_media":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"elementor_theme","format":"standard","meta":{"site-sidebar-layout":"default","site-content-layout":"default","ast-site-content-layout":"","site-content-style":"default","site-sidebar-style":"default","ast-global-header-display":"","ast-banner-title-visibility":"","ast-main-header-display":"","ast-hfb-above-header-display":"","ast-hfb-below-header-display":"","ast-hfb-mobile-header-display":"","site-post-title":"","ast-breadcrumbs-content":"","ast-featured-img":"","footer-sml-layout":"","theme-transparent-header-meta":"default","adv-header-id-meta":"","stick-header-meta":"","header-above-stick-meta":"","header-main-stick-meta":"","header-below-stick-meta":"","astra-migrate-meta-layouts":"default","ast-page-background-enabled":"default","ast-page-background-meta":{"desktop":{"background-color":"","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"tablet":{"background-color":"","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"mobile":{"background-color":"","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""}},"ast-content-background-meta":{"desktop":{"background-color":"var(--ast-global-color-5)","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"tablet":{"background-color":"var(--ast-global-color-5)","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"mobile":{"background-color":"var(--ast-global-color-5)","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""}},"footnotes":""},"categories":[6,75],"tags":[],"class_list":["post-1636","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-loengud","category-75"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1636","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/users\/4"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=1636"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1636\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=1636"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=1636"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=1636"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}