Kerstin K\u00fctt: Kokkuv\u00f5te Jaanika Merilo loengust<\/p>\n\n\n\n
Teisip\u00e4eval, 4. m\u00e4rtsil k\u00e4is Rahvusvaheliste Suhete Ringis loengut pidamas Rahvusvaheline investor Ukrainas Jaanika Merilo, kes r\u00e4\u00e4kis teemal “Ukraina Euroopa ja Venemaa valguses ja varjus”<\/p>\n\n\n\n
Jaanika Merilo on alates 2000. aastast tegelenud Ukrainaga, olles alguses anal\u00fc\u00fctik ning tegeledes hiljem investeerimisfondidega, lisaks juhtis ta 5 aastat Urmas S\u00f5\u00f5rumaa investeeringuid Venemaal ja Ukrainas. Ka n\u00fc\u00fcd on Jaanika Merilo investeeringute valdkonnas tegev, tehes samas koost\u00f6\u00f6d ka T\u00f5nis Paltsi ja Marko Mihkelsoniga.<\/p>\n\n\n\n
Majandus<\/strong><\/p>\n\n\n\n Ukrainas elab natuke \u00fcle 45 miljoni inimese. Samas on SKP Euroopas alles 20. kohal: sissetulekud on madalad ning keskmine palk j\u00e4\u00e4b 400 dollari \u00fcmber. Majandus on v\u00e4ga raskes olukorras: riigieelarvest on puudu ligi 35 miljardit dollarit. Ukraina loodab nimetatud summa laenudena v\u00e4lismaalt saada.<\/p>\n\n\n\n Ukraina asub Venemaa ja Euroopa vahel. Riigi territoorium on t\u00e4is gaasitorusid, mis viivad gaasi Venemaalt Ukrainasse. Osa torustikest paikneb ka Valgevenes, kuid varem v\u00f5i hiljem suubuvad needki Ukrainasse. 35-40% Euroopast s\u00f5ltub Venemaa gaasitarnetest samas kui ka Venemaa s\u00f5ltub Euroopa gaasi ostmisest. Ukraina omakorda saab kogu oma gaasi Venemaalt ja samas ka tulu gaasi transpordist Euroopasse l\u00e4bi Ukraina.<\/p>\n\n\n\n Miks on Ukraina huvitav Euroopale? Esiteks tuleb Ukraina kaudu Euroopasse gaas. Teiseks on Ukrainas potentsiaalselt suur siseturg. Lisaks on Ukraina geopolitiliselt oluline: osa Ukrainast kuulus varem Poolale, L\u00e4\u00e4ne-Ukraina on ka praegu v\u00e4ga euroopalik. Samuti on olukorra stabiliseerudes v\u00f5imalik kasutada Ukraina odavat t\u00f6\u00f6j\u00f5udu. Nt. Slovakkia on odava t\u00f6\u00f6j\u00f5uga riik kus toodetakse autokeresid Audile ja Volkswagenile. N\u00e4iteks kui kaubad liiguvad Venemaalt Euroopasse v\u00f5i vastupidi, on tootmise m\u00f5ttes heaks kohaks just Ukraina.<\/p>\n\n\n\n Ning \u00e4\u00e4rmiselt t\u00e4htis on Ukrainas toimuv Euroopa sisejulgeoleku seisukohast \u2013kui Krimm peaks saama j\u00f5uga osaks Venemaast, looks see pretsedendi Euroopa julgeolekule. Tekkiks k\u00fcsimus, millised territooriumid langevad j\u00e4rgmisena ohvriks (kuhu minnakse rahvuskaaslasi p\u00e4\u00e4stma). Lisaks eeltoodule kardab Euroopa suuri v\u00e4ljar\u00e4ndeid v\u00f5imaliku kodus\u00f5ja t\u00f5ttu. Vene meedia v\u00e4idetel on v\u00e4ljar\u00e4ndajaid juba 140 000, kuid neid numbreid ei saa usaldada.<\/p>\n\n\n\n Miks on Ukraina huvitav Venemaale? Nagu eelnevalt nimetatud, paiknevad Ukrainas gaasitorustik. Venemaa tootjad m\u00fc\u00fcvad kaupa Ukraina turule, kuid see pole nii suure osat\u00e4htsusega. Pigem on Ukraina Venemaale poliitiliselt t\u00e4htis: see on osa suurest Venemaast. Ukraina on ajaloolises m\u00f5ttes olnud osa Kievskaya Rus\u2019ist. Putin on \u00f6elnud, et NSVL-i lagunemine oli viga ja geopoliitiline katastroof. Samuti on sula koduhoovis on ohtlik: kui vennasrahvas suutis Ukrainas presidendi kukutada, siis v\u00f5ib see juhtuda ka Venemaal. Stanford\u2019i teadlased on \u00f6elnud, et riik, kus on diktatuur ja madal repressioonide tase, ei suuda vastu pidada. Putin saab aru, et on vaja s\u00f5navabadust piirata<\/p>\n\n\n\n Mida on vaja Ukrainal? Ukrainal on vaja nii Venemaad kui ka Euroopat. Paljud kaubad mida Ukraina Venemaa turgudel m\u00fc\u00fcb ei vasta ja hakka vastama Euroopa Liidu n\u00f5uetele v\u00f5i vajadustele. Nt. Vagunid metallkonstruktsioonid jne. Seega kui Venemaa piirab Ukraima kaupade impordi, osutab see reaalse l\u00f6\u00f6gi Ukraina majandusele. Vabakaubanduse leping aga muudaks muud kaubagrupid konkurentsiav\u00f5imelisemaks Euroopa turgudel ja s\u00e4\u00e4staks praegustele tootjatele arvestusv\u00e4\u00e4rsed summad.<\/p>\n\n\n\n Venemaa investoritele ja riigi pankadele on antud luba, v\u00f5imalus ja vahendid osta kokku Ukraina strateegilisi objekte \u2013 sadamaid, infrastruktuuri, naftaga seotut jne. see aga ei soodusta innovatsiooni. Ukraina ettev\u00f5tted tahavad, et investoritega koos tuleks Ukrainasse ka euroopalikum \u00e4rijuhtimisviis, tehnoloogia. Rahaga peaks kaasa tulema Euroopa know-how. Murettekitav on ka korruptsioon ja vabakaubanduslepinguga ja Euroopa investoritega tuleksid l\u00e4bipaistvamad m\u00e4ngureeglid.<\/p>\n\n\n\n Ukraina on s\u00f5ltuv Venemaa gaasist, alternatiive sellele hetkel ei ole. LNG ning vedelgaas oleksid hetkel kallimad lahendused. Ukraina otsus osta Venemaalt gaasi ei ole ainult poliitiline, see on ka majanduslik. Samas on Venemaa n\u00fc\u00fcd \u00f6elnud, et Ukraina valitsus ei ole legitiimne ning gaasi hind l\u00e4heb tagasi k\u00f5rgeks. Venemaa on ka suur laenuandja: lubati anda 15 miljardit dollarit. EL lubas anda 25 mld dollarit. Summat, mida Ukrainal on kokku vaja, on raske ilma Venemaata kokku saada. Ukraina tahaks kolmepoolseid l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimisi, ta peabki k\u00f5igiga h\u00e4sti l\u00e4bi saama.<\/p>\n\n\n\n Kuidas j\u00e4\u00e4b praegu Ukraina v\u00e4ikeettev\u00f5te ellu? Suurte raskustega l\u00e4bi keerulise ja ettev\u00f5tlust mitte soosiva \u00e4rikliima ja seadusandluse. N\u00e4iteks ettev\u00f5tte tulumaks ei maksta mitte reaalselt kasumilt kuna keegi ei suuda \u00f6elda, milline on tegelik kasum, vaid k\u00e4ibelt. Ukrainas on v\u00e4ga keeruline raamatupidamine, kui Eestis kulub raamatupidamisele vastavalt Ease of Doing Business indeksile keskmiselt 85 tundi aastas, siis Ukrainas on vastav number u 500. Ukrainas on ka maailmas k\u00f5ige rohkem makse.<\/p>\n\n\n\n \u00c4rikliima on Ukrainas hetkel v\u00e4ga raske. Palju on v\u00e4ga v\u00e4ikeseid ja keskmise suurusega ettev\u00f5tteid, kus maksuamet regulaarselt k\u00e4ib rohkem reididel kui kontrollimas. Samas erinevalt levinud arusaamale on paljud oligarhid l\u00e4bipaistvad: nad t\u00f6\u00f6tavad v\u00e4liskapitali ja v\u00e4lispankadega ning aitavad v\u00e4iksemate firmade l\u00e4bipaistamaks muutmisele pigem kaasa.<\/p>\n\n\n\n Kes on ukrainlane?<\/strong><\/p>\n\n\n\n Kes on ukrainlane? 70% elanikkonnast ei taha Venemaaga \u00fchineda, nad on rahul oma identiteediga. Krimmi elanikest ei taha Venemaaga liituda 42%. 60% Krimmi elanikest on etnilised venelased, need ei ole vene kodanikud! 80% ukrainlastest ei usalda presidenti, 77% valitsust. Seejuures usutakse kirikut ja ajakirjandust. Moskva patriarhaat \u00fctles, et k\u00f5ik l\u00e4heb h\u00e4sti, kui rahvas vastu ei pane. Ukraina patriarhaat \u00fctles, et Ukraina peaks liikuma Euroopa poole. Juba nendest v\u00e4lja\u00fctlemistest on erinevus selgelt n\u00e4ha.<\/p>\n\n\n\n Ajalooliselt on Ukraina olnud killustatud nii geograafiliselt, keeleliselt kui ka kultuuriliselt. Kiievis on \u00e4rikeel vene keel. Riigikeel on ukraina keel. L\u00e4\u00e4nepiirkond on ukrainakeelne ja \u2013meelne. Sama jagunemine, nagu on toimunud keeleliselt, on olemas ka poliitiliselt. Kes olid venekeelsed, valisid Janukov\u00f5t\u00f0\u2019i, kes ukrainakeelsed, T\u00f5mo\u00f0enko. Samas kui Janukov\u00f5t\u00f0 praegu valimistel osaleks, siis isegi Ida-Ukrainas ei p\u00e4\u00e4seks ta esimese 5 kandidaadi hulka. Praegu on maailmas ainult Janukov\u00f5t\u00f0, Savisaar ja Venemaa \u00f6elnud, et v\u00f5im Ukrainas ei ole legitiimne.<\/p>\n\n\n\n T\u00e4nane valitsus ja president esindavad pigem L\u00e4\u00e4ne-Ukrainat. Peaminister on T\u00f5mo\u00f0enko parteijuht. Ida-Ukraina ei tunne, et nende huvid oleksid piisavalt esindatud. Presidendivalimiste puhul peaksid m\u00f5lema poole huvid esindatud olema. Kes suudaks ida ja l\u00e4\u00e4ne \u00fchendada? V\u00f5ib-olla ei olegi T\u00f5mo\u00f0enko nii halb kandidaat. Putinile on t\u00e4htis isiklik kontakt ning ta on ka \u00f6elnud, et Julia T\u00f5ma\u00f0enko\u2019ga saab \u00e4ri teha. Sel juhul oleks ehk v\u00f5imalik gaasiturg p\u00e4\u00e4sta. Valida on ka Klit\u00f0ko, kes on demokraatlikult meelestatud inimeste lemmik, kuid paljud peavad teda veel uustulnukaks. Palju oleneb sellest kelle Regioonide Partei esile t\u00f5stab ning ka Petro Poroshenko on rahva seas t\u00e4na populaarne.<\/p>\n\n\n\n J\u00e4rgneb loengul r\u00e4\u00e4gitu seoses k\u00fcsimustega kuulajatelt.<\/strong><\/p>\n\n\n\n Mis on Krimmi konflkti taust? Krimmi kinkis Hru\u00f0t\u00f0ov Ukrainale 1954. aastal. P\u00e4rast NSVL-i lagunemist muutus see p\u00e4evakajaliseks, kuna sinna j\u00e4i vene laevastik ning vastavat lepingut on ka pikendatud. Venemaa kaitseb \u201ekisteb vene keelt k\u00f5nelevat elanikkonda\u201c, kuid see ei ole adekvaatne p\u00f5hjendus, kuna Krimmis on etniline vene kogukond, kes on venekeelne ja vaid osaliselt venemeelne. Sealjuures ei ole venelasi kuidagi reaalselt taga kiusatud. Janukov\u00f5t\u00f0 olevat palunud vallutada riik, kuna valitsus ei ole legitiimne (hoolimata sellest, et Janukov\u00f5t\u00f0 ise enam presidendiks ei saaks). Venemaa ei taha Krimmi v\u00f5tta ainult seet\u00f5ttu, et tema laevastik on seal, vaid tahetakse n\u00e4ha, kui palju Ukrainast on v\u00f5imalik haarata, ilma et l\u00e4\u00e4neriigid vastupanu osutaks. Ei Krimm ega Ida-Ukraina saa juriidiliselt l\u00e4bi viia referendumit. Venemaa ei oleks muidugi vastu, kui Ida-Ukrainas selline referendum tehtaks.<\/p>\n\n\n\n Venelased usuvad, et Krimm peaks ise otsustama, kuhu tahab kuuluda, kuigi otsustamisele aidatakse kaasa l\u00e4bi \u201ev\u00f5imu n\u00e4itamise m\u00e4ngude\u201c. Seejuures on USA, Inglismaa ja Venemaa tegelikult garanteerinud riigi terviklikkuse kui 1994. a loobus Ukraina tuumarelvade v\u00e4ljat\u00f6\u00f6tamisest.<\/p>\n\n\n\n Kes on Krimmi tatarlased? See on etniline v\u00e4hemus, elanikkonnast moodustavad nad umbes 10%. NVSL-i ajal neid represseeriti tapeti ja deporteeriti. Peale Ukraina iseseisvumist tulid paljud tagasi ja peavad Krimmi oma ajalooliseks kodumaaks. Tatarlased on pigem patriootlikult ukrainameelsed. Nad on osa autonoomsest Krimmist, mis siiski on juriidiliselt osa Ukrainast. Kartus seisneb selles, et v\u00f5ib tekkida konflikt. Tatarlased ei pruugi l\u00f5puni leppida sellega, et vene annektsioonile vastu ei panda ning v\u00f5ivad hakata tekkima konfliktid.<\/p>\n\n\n\n Silver Meikar \u00fctles, et \u00fcks Maidani peamine p\u00f5hjus oli et Ukraina t\u00f6\u00f6stus on moderniseerimata, kuid pakub samal ajal palju t\u00f6\u00f6d. Ja kui t\u00f6\u00f6stus moderniseerida, siis kaovad t\u00f6\u00f6kohad? Rahutusi ei p\u00f5hjustanud moderniseerimine v\u00f5i selle puudumine. Ukrainas on tohutu korruptsioon, \u00f5iguskindlust ei ole. Ukraina tudengkond \u00fctles, et nad on EL-i poolt. Sellele j\u00e4rgnesid verised rahutuste laialiajamised ja represseerivate seaduste vastuv\u00f5tmine, mis viis suuremahulise Maidanini.<\/p>\n\n\n\n Milline on Ukraina s\u00fcndmuste m\u00f5ju Eesti majandusele ning Balti b\u00f6rsidele? Enamus b\u00f6rsifirmasid ei tegutse Ukrainas nii aktiivselt, et antud Ukraina s\u00fcndmused neid otseselt m\u00f5jutaks. Samas p\u00fcshholoogilised m\u00f5jutused on muidugi olemas \u2013 s\u00f5jakartus; kartus, et Balti riigid on j\u00e4rgmised. Need kahjumid, mis Eesti ettev\u00f5tted on saanud on tulenenud mitte Maidanist vaid pigem \u00e4ririskist. \u00dcldiselt on Ukrainas v\u00f5imalik investeerida ainult v\u00e4ga suures mastaabis, v\u00f5i poliitikast suhteliselt s\u00f5ltumatult t\u00f6\u00f6tdes v\u00e4lisklientidele nt. IT-valdkond.<\/p>\n\n\n\n Milline oleks kompromiss, mis rahuldaks nii ida kui ka l\u00e4\u00e4nt? Kui Venemaa Krimmi endale ei saa, peab ta rahulduma sellega, et on olemas gaasitarnelepingud, pikendus laevastikulepingule ning et saadakse enam-v\u00e4hem l\u00e4bi. Putin on vihjandus, et talle meeldiks presidendina T\u00f5mo\u00f0enko, kuid Maidanile see ilmselt ei meeldiks. Ei ole kindel, et Klit\u00f0ko r\u00e4\u00e4giks Ukrainale parema gaasihinna kui praegu. Regiooide parteist v\u00f5iks tulla kompromisskandidaat. See inimene peab olema tuntud ning vastuv\u00f5etav piisavalt paljudele. Kui peaks valima \u00fche kandidaadi, siis see oleks T\u00f5mo\u00f0enko.<\/p>\n\n\n\n Kui Putin ja Venemaa soovivad Krimmi endale haarata, kas siis Venemaa oleks valmis pakkuma majanduslikke h\u00fcvesid? Venemaa ei paku neid isegi enda kodanikele. Krimm on autonoomne. On vaid ajaloolised p\u00f5hjendused ja kohalikud manipuleerimised miks Krimm peaks kuuluma Venemaale. Isegi kui Ida-Ukraina langeks Venemaa alla, poleks ka majanduslikku heaolu loota. Oleks m\u00f5nev\u00f5rra poliitiline v\u00f5it, aga majanduslikku eelist see piirkonda kaasa ei tooks.<\/p>\n\n\n\n Milline peaks olema rubla kurss, et vene inimene enam kodus ei ole vaid tuleb meelt avaldama? R\u00e4\u00e4kides rubla kursist siis oleneb, kui pikaks konflikt venib. Ehmatus l\u00e4heb \u00fcle. Lisaks on oluline see, kas realiseeruvad l\u00e4\u00e4neriikide \u00e4hvardused, kas hakatakse nt vene ettev\u00f5tete \u00e4riv\u00f5imalusi piirama. Ehk kui v\u00e4ga hakkavad inimesed Krimmi konflikti tagaj\u00e4rgi reaalselt tundma. Kui Venemaa peaks \u00fctlema, et tegemist oli k\u00f5igest s\u00f5jaliste harjutustega ja kiiresti tagasi t\u00f5mbuma, v\u00f5iks rubla kurss stabiliseeruda. Ukraina kriis ei aja Venemaal rahvast t\u00e4navatele, pigem hakatakse s\u00f5navabadust veelgi enam piirama.<\/p>\n\n\n\n Kas Valgevenes oleks rahva t\u00e4navaletulek t\u00f5en\u00e4olisem? Rahvas Valgevenes ei ole olukorraga rahul, aga vaevalt Luka\u00f0enka\u2019t kukutama hakatakse. Maidanis olid represseerivad seadused ja inimeste tapmine, selleks p\u00e4\u00e4stikuks. Et Valgevenes inimesed t\u00e4navale tuleks, oleks vaja reaalselt suurt p\u00e4\u00e4stikut.<\/p>\n\n\n\n Kas potentsiaalne s\u00f5da v\u00f5imaldaks v\u00f5ita \u00e4\u00e4rmuslastel nagu Jarosh parlamendikohti? Uusi parlamendivalimisi hetkel tulemas ei ole, kui just erakorralisi ei korraldata. Kui suudetakse s\u00e4ilitada revolutsiooni aura ja finantseerimine, siis oleks see v\u00f5imalik. Ehk kui tuleksid erakorralised valimised, v\u00f5iks teatud mandaadi saavutada. Samas \u00f6\u00e4rmuslikud r\u00fchmitused teevad Ukrainale karuteene. Venelased saavad \u00f6elda, et \u201en\u00e4ete ukrainlased ongi sellised agressiivsed\u201c.<\/p>\n\n\n\n Kui t\u00e4htis on Putinile Euraasia Liit? Euraasia Liit on Putinile m\u00f5ned m\u00f5ttes nagu NSV Liidu taastamine, aga see unistus eeldab ka Ukraina liitumist. Samuti on see Putini meelest vahend et saada veelgi t\u00f5sisemalt v\u00f5etavaks. Venemaale olid olulised \u00d0otsi ol\u00fcmpiam\u00e4ngud ning rahvusvaheline tunnustus, et suudetakse midagi \u00e4ra teha. Samuti on oluline ka G8-st mitte v\u00e4lja langeda, tuleb saavutada positisioon, mis ka v\u00e4lispoliitiliselt arvestatav on. Kui v\u00e4lisriigid hakkavad sanktsioone m\u00e4\u00e4rama ja Ukrainat majanduslikult toetama, on see Venemaale suur l\u00f6\u00f6k. Euraasia Liidule on see samuti halb, kuid iga hinnaga okupeerimine ja sisepoliitiline kriis ei ole hind, mida Venemaa peaks olema valmis maksma.<\/p>\n\n\n\n Mis rolli m\u00e4ngivad poliitilises elus oligarhid? Nad m\u00e4ngivad v\u00e4ga suurt rolli. Erinevalt tavaarusaamast nad ei osta banaalselt \u00e4ra kohalikku v\u00f5imu ja linnapeasid. V\u00f5im t\u00e4hendab pigem seda, et oligarhid on suurettev\u00f5tete juhid, kes vastutavad teatud piirkondade heaolu eest. Paljudes regioonides on oligarhid suurimad t\u00f6\u00f6andjaid. Nad m\u00f5jutavad linna k\u00e4ek\u00e4iku ning vajadusel suudavad rahutusi \u00e4ra hoida. Seejuures ei ole nad tihti halvad peremehed, vaid omavad m\u00f5ju l\u00e4bi autoriteedi ja peremehelikkuse.<\/p>\n\n\n\n Kas tegemist on j\u00e4lle k\u00fclma s\u00f5jaga? Venemaa huvides on geopoliitilisi huve laiendada, ilma et l\u00e4\u00e4neriigid sekkuksid. Kui Venemaa saab Krimmi enda k\u00e4tte, siis on Venemaal geopoliitiliselt paremgi olukord, kui lihtsalt v\u00f5idurelvastumine. Majanduslikul kujul ei ole enam vastasseisu kujul l\u00e4\u00e4s vs Venemaa, kaasatud on palju rohkem j\u00f5udusid. Arvestada tuleb ka Hiinaga. Venemaa tagasit\u00f5mbumisel oli osa ka selles, et Hiina ei kiitnud annektsiooni heaks. Ka Venemaa liitlane Kasahstan ei kiitnud heaks. Hetkel on ole otseselt tegemist v\u00f5idurelvastumisega ja m\u00e4ngijaid on varasemast rohkem.<\/p>\n\n\n\n Kuidas hinnata l\u00e4\u00e4ne riikide senist k\u00e4itumist? Kolm kuud Euroopa ja USA lihtsalt \u201etundsid muret\u201c ja ootasid. Sanktsioone ei hakatud kohe rakendada, k\u00f5ige kiirem oli Kanada. L\u00f5puks on ka Euroopa suure vaevaga sekkunud: blokeeriti teatud kontod ning kutsuti tagasi viisasid. \u00c4hvardustest \u00fcksi ei ole kasu, peab ka midagi reaalselt \u00e4ra tegema. K Eesti on olnud piinlikult aeglane. Ministrid on oma seisukohti \u00f6elnud, aga Riigikogul l\u00e4ks v\u00e4lja\u00fctlemisega kaua aega. L\u00e4ti ja Leedu on palju aktiivsemad olnud. USA \u00fctles, et on valmis sanktsioone kehtestama ja Ukrainale relvasid tarnima, see oli j\u00f5ulisem sekkumine ja pani ka m\u00f5tlema.<\/p>","protected":false},"excerpt":{"rendered":" Kerstin K\u00fctt: Kokkuv\u00f5te Jaanika Merilo loengust Teisip\u00e4eval, 4. m\u00e4rtsil k\u00e4is Rahvusvaheliste Suhete Ringis loengut pidamas Rahvusvaheline investor Ukrainas Jaanika Merilo, kes r\u00e4\u00e4kis teemal “Ukraina Euroopa ja Venemaa valguses ja varjus” Jaanika Merilo on alates 2000. aastast tegelenud Ukrainaga, olles alguses anal\u00fc\u00fctik ning tegeledes hiljem investeerimisfondidega, lisaks juhtis ta 5 aastat Urmas S\u00f5\u00f5rumaa investeeringuid Venemaal ja […]<\/p>\n","protected":false},"author":4,"featured_media":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"elementor_theme","format":"standard","meta":{"site-sidebar-layout":"default","site-content-layout":"default","ast-site-content-layout":"","site-content-style":"default","site-sidebar-style":"default","ast-global-header-display":"","ast-banner-title-visibility":"","ast-main-header-display":"","ast-hfb-above-header-display":"","ast-hfb-below-header-display":"","ast-hfb-mobile-header-display":"","site-post-title":"","ast-breadcrumbs-content":"","ast-featured-img":"","footer-sml-layout":"","theme-transparent-header-meta":"default","adv-header-id-meta":"","stick-header-meta":"","header-above-stick-meta":"","header-main-stick-meta":"","header-below-stick-meta":"","astra-migrate-meta-layouts":"default","ast-page-background-enabled":"default","ast-page-background-meta":{"desktop":{"background-color":"","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"tablet":{"background-color":"","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"mobile":{"background-color":"","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""}},"ast-content-background-meta":{"desktop":{"background-color":"var(--ast-global-color-5)","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"tablet":{"background-color":"var(--ast-global-color-5)","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"mobile":{"background-color":"var(--ast-global-color-5)","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""}},"footnotes":""},"categories":[6,75],"tags":[],"class_list":["post-1630","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-loengud","category-75"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1630","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/users\/4"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=1630"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1630\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=1630"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=1630"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=1630"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}