{"id":1626,"date":"2014-12-16T19:25:21","date_gmt":"2014-12-16T17:25:21","guid":{"rendered":"https:\/\/rsr.ut.ee\/?p=1626"},"modified":"2023-08-31T21:47:16","modified_gmt":"2023-08-31T18:47:16","slug":"raivo-vare-venemaa-ja-tema-majandus-quo-vadis","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/rsr.ut.ee\/en\/loengud\/2014\/raivo-vare-venemaa-ja-tema-majandus-quo-vadis\/","title":{"rendered":"Raivo Vare: “Venemaa ja tema majandus: Quo vadis?”"},"content":{"rendered":"

Teisip\u00e4eval, 16. detsembril 2014 pidas RSR-ile loengu Raivo Vare teemal \u201eVenemaa ja tema majandus: Quo vadis?<\/em>\u201c<\/p>\n\n\n\n

Raivo Vare on majandusanal\u00fc\u00fctik, kes hetkel on Eesti Arengufondi n\u00f5ukogu esimees, Eesti Koost\u00f6\u00f6 Kogu n\u00f5ukogu aseesimees, Presidendi m\u00f5ttekoja n\u00f5ukogu liige jne. Ta on l\u00f5petanud Tartu \u00dclikooli \u00f5igusteaduskonna magna cum laude ja Estonian Business Schooli magistri\u00f5ppe cum laude. Ta on olnud ka riigiminister \u00fcleminekuvalitsuses (1990-1992) ja teede- ja sideminister (1996-1999). <\/em>Miks Vare r\u00e4\u00e4kis Venemaast? Ta on 17 aastat Venemaal elanud, Vene NAFTA esindaja, 90ndatel tegelenud Vene v\u00e4gedega jne.<\/em><\/p>\n\n\n\n

\"\"<\/figure>\n\n\n\n

M\u00f5istmaks Venemaa praegust k\u00e4itumist, tuleb alustuseks teada eelduseid, mis on seotud selle riigi enesem\u00e4\u00e4ratlusega.<\/p>\n\n\n\n

Esimeseks v\u00f5ib pidada seda, kuidas Venemaa ja vene rahvas end k\u00e4sitleb, on k\u00e4sitlenud ja ka tulevikus k\u00e4sitleb – omaette tsivilisatsiooni keskusena. See v\u00f5ib olla vaieldav, kuid on oluline element, sest selle loomise nimel on tehtud sajandeid t\u00f6\u00f6d.<\/p>\n\n\n\n

Teine moment pole Venemaaga k\u00fcll konkreetselt seotud, aga see on enesehinnang, millele head eestikeelset vastet on keeruline leida. Grand\u00f6\u00f6r on midagi, mis on omane Euroopa suurrahvastele. Selle m\u00f5te seisneb eksistentsis, mille nimel tuleb ohverdada. See pole unikaalne n\u00e4htus, kuid erip\u00e4ra seisneb selles, et see on kombinatsioonis eraldi tsivilisatsiooni enesem\u00e4\u00e4ratlusena. Siin on mitmeid murdepunkt. \u00dcheks v\u00f5ib pidada tarkust. P\u00f5him\u00f5tteks on see, et ei ole olemas win-win<\/em> situatsiooni. Olemas on I win, you lose<\/em>. Kui on win-win<\/em>, siis on suurem win<\/em> Venemaa pooolel (v\u00e4hemalt peab nii v\u00e4lja n\u00e4gema) ja see alati kehtib.<\/p>\n\n\n\n

V\u00f5ttes nimetatuid eeldusteks, on kergem praeguseid juhtumeid m\u00f5ista. On v\u00f5imalik n\u00e4ha, kuidas asjade kulg Venemaa puhul on olnud eeldustest toetuvalt.<\/p>\n\n\n\n

Kr\u00f5m na\u0161<\/em> on  \u00fcks neist, mis aitab samuti suurendada Venemaa tegutsemisviisidest arusaamist. Selle kohta v\u00f5ib \u00f6elda kui p\u00fcha asi, millena Putin viimases k\u00f5nes sakraliseeris Krimmi \u00e4rav\u00f5tmist. Kr\u00f5m na\u0161i<\/em> v\u00f5ib Venemaal pidada ka \u00fcheks p\u00f5hiseadusena. Kui otsus tehti Krimmi annekteerimise suhtes, siis (rahvuslik julgeoleku n\u00f5ukogus – mille eesotsas on Putin,  ning kuhu kuuluvad isikud, kellel pole tsiviiltausta – m\u00e4\u00e4rab t\u00e4nast v\u00e4lispoliitikat) nende jaoks oli see k\u00e4ik geostrateegiline. Venemaa m\u00f5tleb geopoliitika kategooriates 19. sajandi p\u00f5him\u00f5ttel. Orduriigina (Venemaa on vene orduriik, erinevate anal\u00fc\u00fctikute arvustuste j\u00e4rgi) on valdav osa tegelikult julgeolekul, sisekaitsel ja armeel Vene f\u00f6deraalametkondades\/ametikohtades suurusj\u00e4rgus 2\/3.<\/p>\n\n\n\n

Orduriigi puhul on eesm\u00e4rk k\u00e4sitleda asju rahvusliku grand\u00f6\u00f6ri, usu t\u00e4henduses \u2013 on loomulik k\u00e4ik olla m\u00f5jukas ja juhtivas rollis. Selle nimel ollakse valmis tegema erinevaid l\u00e4henemisi \u2013 eelk\u00f5ige geopoliitilist.<\/p>\n\n\n\n

Ka 2006. aasta v\u00e4ljaantud ajaloo\u00f5piku sisu Venemaal oli geopoliitilist laadi ning \u00f5pikut avades vaatab suurelt vastu 19. sajand. Seega Krimm polnud \u00fcle\u00f6\u00f6otsus, vaid pika aja jooksul planeeritud.<\/p>\n\n\n\n

Teine oluline aspekt on see, et filosoofiline p\u00f5hi on ideoloogiline p\u00f5hjendus sellele, mis on Venemaa eesm\u00e4rk. Venemaa m\u00e4ngureeglid on karmid. Vahem\u00e4rkusena lisab Vare, et Venemaal kasutatakse Preisi b\u00fcrokraatia m\u00e4ngureeglistikku, mis p\u00e4rineb 18. sajandist. Selles m\u00e4ngureeglistikus peitub see, et Venemaa soovitab oma riigi inimestele kursusi, kus \u00f5petatakse neid filosoofilisi tekste lahti m\u00f5testama. Mitmed v\u00f5tmeisikud vene administratsioonis kasutavad parafraase ehk toimub mentaalne \u00fcmberp\u00f6\u00f6ramine eesm\u00e4rgi p\u00f5hilisele eliidi m\u00f5tlemisele. Ja see on ORDULIK. Mitte selles m\u00f5ttes, kes on m\u00f5\u00f5ga ja kilbi inimesed, vaid selles, et alamad m\u00f5tleksid \u00fclematega samas stiilis. See on revolutsioon, mis on toimunud p\u00e4ris pikka aega.<\/p>\n\n\n\n

Toimuma hakkas see 2006. aastal Vene s\u00f5jav\u00e4e luure poolt koordineeritud Krimmi \u00fclev\u00f5tmise plaaniga, mis intensiivistus 3 n\u00e4dalat enne Krimmi annekteerimist. Seega plaan oli Krimmi osas enne Gruusia s\u00fcndmusi juba valmis. Kuid poliitiline ja majanduslik ettevalmistus olid siiski tegemata, mis tehniliselt erioperatsiooni tasemel olid olemas.<\/p>\n\n\n\n

Krimmi s\u00fcndmused andsid tuule tiibadesse, kuid Venemaal ei arvestatud, et sellega kaasneb teine situatsioon nagu Ida-Ukrainas.<\/p>\n\n\n\n

Krimmi puhul on v\u00f5imalik vene meedias t\u00e4hele panna v\u00e4ljendit nagu \u201euputamatu lennukikandja Krimm\u201c. Selle sisu peitub selles, et Krimm on oluline s\u00f5jaline kasu, et katta l\u00f5una- ja l\u00e4\u00e4nerinnet. Krimm on kui geopoliitiline ehk s\u00f5jaline territoorium. Sellisena Venemaa seda \u00e4ra ei anna, nagu ei taha anda \u00e4ra ka Kalingradi. See pole usuline ega ka majanduslik teema \u2013 eelk\u00f5ige geostrateegiline. Selleks, et seda m\u00fc\u00fca, toimub Krimmi osas sakraliseerimine.<\/p>\n\n\n\n

Majandus pole prioriteet. S\u00f5jalisstrateegia on see, et Venemaa ootab l\u00e4\u00e4ner\u00fcnnakut ja kuidas sellega tegeleda. Kui Putin hakkas uuesti r\u00e4\u00e4kima, et paigutatakse v\u00e4lisbaasid, mis masu t\u00f5ttu \u00e4ra kaotati, siis nende taga on ettekujutus, et muul viisil pole v\u00f5imalik tasakaalustada vastaste (USA) v\u00f5imalusi. P\u00f5him\u00f5tteline valik on USA l\u00e4hedale baaside paigutamine. Aatomiallveelaeva viiakse Kamt\u0161atkale. P\u00f5hjus, et seal on s\u00fcgavused \u00fcle kilomeetri, mida pole v\u00f5imalik j\u00e4lgida. Seega on v\u00f5imalik liikuda m\u00e4rkamatult. Ilmselgelt ei meeldi see teistele riikidele, kuid venelasi ei huvita,kuidas keegi sellesse suhtub.Sellest tulenevalt PINGE kasvab veelgi.<\/p>\n\n\n\n

Kokku on langenud 3 protsessi korraga.<\/p>\n\n\n\n

Alustuseks poliitmajandus. Teiseks on juhtunud makromajanduseteemaga, mis on seotud maailma majanduse, maailmak\u00fctusega \u2013 sest Venemaa on suur m\u00e4ngija energiakandjate turul.<\/p>\n\n\n\n

V\u00e4ljaspool eliidiradarit on majandusstruktuur probleem. Nimelt pole \u00f5ige v\u00e4ita, et see, mis toimub hetkel, on provotseeritud sellest, mis juhtus Krimmis. Venemaa struktuursed probleemid on kaua kestnud ning on m\u00f5ju avaldanud varem. Kui 2008. aastal algas kriis, siis barrel oli vaid 72 dollarit. Vene majandus suutis sellest v\u00e4lja tulla. 2010 oli plusspool ja siis toimus kasv. Nafta hind on m\u00f5juv, aga pole otsustava t\u00e4hendusega k\u00fcsimus.<\/p>\n\n\n\n

Probleem on aga selles, et Venemaa majandusstruktuur on nii suurriiklike firmade keskne, et olemaslikult pole ta konkurentsiv\u00f5imeline ja ainuke, mis teda rea peal hoiab, on k\u00f5rgetest naftaturgudest tulenevad rahas\u00fcstid.<\/p>\n\n\n\n

Aleksei Kudrin, t\u00e4nu kellele on v\u00f5imalik Venemaal r\u00e4\u00e4kida endast kui riigist ja majandusest, on muutunud vaenlaseks. Ta on r\u00e4\u00e4kinud kogu aeg, et asjad on viltu. Majanduskriisiolukorras t\u00f5usid kaitsekulutused \u00fcle 30% ja sotsiaalsed kulutused 28%. Sellel ajal ei toimetatud kriisimajandamise m\u00f5tlemisel. Ta tagandati, sest ta kritiseeris s\u00f5jaliste kulutuste kasvu ja et see on ohtlik Venemaale.<\/p>\n\n\n\n

Selle taga on see, et Venemaal on tarku inimesi, kuid pole kindel, kas nad saavad ka s\u00f5na\u00f5igust. Mittetarkade hulk on suurem. Eelk\u00f5ige on tegu huvidega.<\/p>\n\n\n\n

Kui Putin tuli v\u00f5imule peaministrina, siis 1999. a 23. detsembril avaldati programmiline artikkel tema netisaidil, kus Putin deklareeris (ta teadis, et saab presidendiks, kuid rahvas ei teadnud), kuidas Venemaast \u00f5iglane koht saavutada ja riik teha suureks. Nendes seitsmes punktis oli ka majandust sees, kuid et seda anal\u00fc\u00fcsida, siis seal oli kirjas n\u00e4iteks j\u00e4rgmised:<\/p>\n\n\n\n

  •  Me peame arendama meie s\u00f5jat\u00f6\u00f6stuskompleksi ja selle teadustehnilistharu, sest see aitab v\u00e4lja vedada Venemaa majandust nii, nagu see on juhtunud omal ajal USA-s.  <\/em>Ometi on ta nii tegutsenud t\u00e4na, eile, 2008 ja kogu aeg ning tulevikuski. Kuigi see pole ilmselt m\u00f5istlik l\u00e4henemine, on see t\u00e4na ometi aktsent nr 1.<\/li>
  • Energiakandjad on olulised partnerid, kelle sihtturgudeks on Euroopa ja peab suutma liikuda ka Aasia turgudele. <\/em>Ja nii on tehtud. 15a on m\u00f6\u00f6das.<\/li>
  • Haridus, konkurentsiv\u00f5imeline haridus, mis arvestab majandust, kuid eelk\u00f5ige s\u00f5jat\u00f6\u00f6stuskompleksil baseerudes.<\/em><\/li><\/ul>\n\n\n\n

    Kokkuv\u00f5ttes: arendusloogika oli kahtlase v\u00e4\u00e4rtusega ja t\u00e4nast poliitikat ei saa p\u00f5hjendada viimaste tegutsemisviiside k\u00e4itumisega. See on kestnud pikalt.<\/p>\n\n\n\n

    \u00dcks oluline element on protekstionism. Putin 1999. aasta programmis t\u00f5i v\u00e4lja, et majanduslik protektsionism on l\u00e4henemine, kuidas tuua sisse uut teadmist ja v\u00f5imekust.<\/p>\n\n\n\n

    Euroopa Liidu kohtumisel Volga kaldal (2008) arutleti Euroopa ja Venemaa \u00fchisteemat. Seal r\u00e4\u00e4giti \u00fchistest v\u00e4\u00e4rtustest. Putin \u00fctles, et Euroopa on oluline partner, sest Euroopa on moderniseerimise ressurss, mis on eesm\u00e4rgip\u00f5hine l\u00e4henemine. Kuid taaskord l\u00e4htutakase sellest, kuidas see oleks kasulik, mitte et see oleks v\u00e4\u00e4rtusloogika. Seega Euroopa pole ainult vastane.<\/p>\n\n\n\n

    Suured riiklikud korporatsioonid  – konkureeriti s\u00f5jalise diktatuuri reformide teel (T\u0161iili mudel), Hiina mudel (vertikaalintegreeritud v\u00f5imu poolt \u00fchendatud suur \u00fchisturu mudel); L\u00f5una-Korea mudel, mille puhul imetleti 70ndate\/80ndate h\u00fcpet ehk diktatuuripresidendi diktatuur, kus h\u00fcpati edukusse. See on t\u00e4nap\u00e4eval oluline. \u00dcritatakse tuua sisse rahvusliku ideoloogia elemente Hiina puhul. Suurte riiiklikke korporatsioonide loomine oli sissekirjutatud 99ndal aastal.<\/p>\n\n\n\n

    T\u00e4naseks v\u00f5ib \u00f6elda, et Vene majanduse struktuurne arendus on riigikeskne, kontrollitud, suure rendiseosisega.<\/p>\n\n\n\n

    Vene \u00fchiskonna erip\u00e4ra on see, et territoorium on suurem, kui administratiivne valitsus suudab seda hallata. Sellises olukorras on vaja leida meetodit, mis aitaks parandada seda administratiivt\u00f6\u00f6 koormust. Selleks kasutati v\u00f5imet, tehnoloogiat, millega lojaalsust osteti. Ehk majanduslikust rendisest j\u00e4eti osa teatud piirkondade valitsejatele.<\/p>\n\n\n\n

    Viimasel ajal on sealtki tagasi hakatud v\u00f5tma ehk tsentraliseerima majandusrendist, mis pole tark tegu.<\/p>\n\n\n\n

    Koha altk\u00e4emaks\/maks\/rendis, mis on l\u00e4biv v\u00f5imuvertikaali n\u00e4htus, teeb majanduse konkurentsiarengu v\u00e4ga k\u00fcsitavaks. Isegi kui sisend on konkurentsiv\u00f5imeline, siis kuidas see vahepeal kaduma l\u00e4heb, seep\u00e4rsib konkurentsimajandust. Seda tuleb k\u00e4sitada autarkilise mudeli arenguna.<\/p>\n\n\n\n

    Protektsionism on olemuselt alati olnud osa Venemaa majandusest.  Protektsionism on olemuslik. Sanktsioonidega seoses olid r\u00f5\u00f5muh\u00f5iked. Tehniliselt kehtestas riik ise sanktsioonid, kuigi rahvas arvab (propaganda tulemusena), et l\u00e4\u00e4s tegi seda. Kuu p\u00e4rast neid toiduainete sanktsioone, \u00fctles Venemaa piima ja lihat\u00f6\u00f6stuse pealik, et sanktsioonid on toredad, aga tootmists\u00fckkel selleks on 5-6 aastat v\u00e4hemalt, lisaks n\u00f5uab krediiti, soodustusi ja m\u00fc\u00fcgiv\u00f5rgustiku laiendamist jne. Ta loetles 8 reformi, mida on vaja selles vallas teha. See aga v\u00f5imu ei sega. Palju on seotud usuga ning see asendab ratsionaalset argumenti.<\/p>\n\n\n\n

    V\u00e4hetuntud on fakt, et p\u00f5llumajandussanktsioonide demokraatia tuli t\u00f6\u00f6\u00f5nnetusena \u2013 \u00fcks pealik lobises v\u00e4lja, et Kremlis k\u00e4sti kiiresti esitada toidugruppide loetelu, millele kehtestada sanktsiooni. Sahtlis oli nimekiri, mis sisaldas toidugruppe, mida kavatseti sanktsioneerida ja siis saatsiki selle \u00e4ra ja nad kohe m\u00e4\u00e4rasidki selle. \u00d5petlik on see, et nimekiri eksisteeris ja selle poliitika rakendamine on pro. Ja nii see j\u00e4\u00e4b olema osana majanduspoliitikausust, et aitab majanduslikku sisetoodangut arendada jne.<\/p>\n\n\n\n

    Sanktsioonid rakendati v\u00e4ga aeglaselt. Vene p\u00f5hiline poliitiline ajaarvestus oli selles, et Obama on n\u00f5rk ning ka tuhvlialune. Seega Venemaa ei lootnud, et ta t\u00f5sine vastur\u00e4\u00e4kija on. Seega alahinnati USA valitsemiss\u00fcsteemi, sest president pole ainuke selles s\u00fcsteemis.<\/p>\n\n\n\n

    Sanktsioonide mehaanika oli eelk\u00f5ige eliidile k\u00f5ige l\u00e4hedam, et saaks kehaga midagi ette v\u00f5tta. Kuid Putinil on nt 5 toidukatsetajaringi. K\u00e4ivitati ka teine poliitika. Rohkem on r\u00e4\u00e4gitud s\u00f5jalisest koost\u00f6\u00f6st ning maailmas toimuvast finantsist. \u00dclemaailmselt r\u00e4\u00e4gitakse majanduses dollaritest ja hiinlased \u00fctlevad ka seep\u00e4rast venelastele \u00e4ra, et ei taha USA-ga riidu minna, sest dollarit on vaja.<\/p>\n\n\n\n

    K\u00fcll aga ei arvestatud sellega, et finantssurve nii j\u00f5uline tuleb. T\u00e4nap\u00e4eval pole ka raha kuskilt v\u00f5tta, sest 30-p\u00e4evase krediidihorisondiga pole v\u00f5imalik palju teha. Energiakandjat saab trade balance\u2019i<\/em> abil ikka teha, aga Venemaa ei saa pikaajalisi oste teha ega varusid soetada.<\/p>\n\n\n\n

    Tekkinud on uus olukord, kus Venemaa pangad on suures osas finantseeritud l\u00e4\u00e4neturgudelt ning Keskpank ka ei aita, sest on pankrotiohus juba praegu. Seega sanktsioonid m\u00f5jusid, sest on surunud Venemaal olevad institutsioonid p\u00f5lvili.<\/p>\n\n\n\n

    Teine asi, millest ka r\u00e4\u00e4gitakse, on tehnoloogia transport. T\u00e4nase p\u00e4eva seisuga on keeruline naftat puurida (40% kogu Venemaa j\u00e4rgmise etapi naftagaasitoodangutest tulevad raske puurimisega kohtadest). Selle jaoks loodeti tehnoloogiat saada mujalt, aga see ei \u00f5nnestunud. Lukoili president \u00fctles, et Hiina tehnoloogiat selle puhul kasutada ei saa. Venemaa \u00fctles, et tehakse suur kompanii, millesse koondatakse k\u00f5ik, et arendada oma tehnoloogiat, et raskepuurimisega hakkama saada. Peamine aspekt on selles, et \u00fcldjuhul kogu tehnoloogia (ka Norra puhul) on Ameerika oma.<\/p>\n\n\n\n

    Teadusvahetus \u2013 vene reaalteadlaste poole peal on paanika. P\u00f5hjus on selles, et v\u00e4hene teaduskoost\u00f6\u00f6 maailmaga, tekitab Venemaa teadlaste seas t\u00e4ieliku mahaj\u00e4\u00e4muse ja see on poliitiline element. Lisaks ei lase Venemaa k\u00f5iki v\u00e4ga vabalt v\u00e4lja, sel moel on tekkinud ummikseis teadlaste jaoks. R\u00e4\u00e4gitakse, et 90% vene s\u00f5jat\u00f6\u00f6stuses olevatest teaduritest on L\u00e4\u00e4ne p\u00e4ritolu. Ukraina s\u00f5jat\u00f6\u00f6stus on pigem eelmine s\u00f5jat\u00f6\u00f6stusep\u00f5lvkond. Lennumootorite tootmistehas Ukrainas toodab peaaegu k\u00f5igi Vene lennnukite omad.<\/p>\n\n\n\n

    Sanktsioonide m\u00f5ju on t\u00f5sine, kuid \u00fclehinnatud on see, et kaubavahetust m\u00f5jutab see marginaalselt, kuid see pole fundamentaalne. Trag\u00f6\u00f6dia on aga see, mis m\u00f5jutab Vene arengut.<\/p>\n\n\n\n

    Vene rahandusministri v\u00e4ide, et sanktsioonid on toonud 40 miljardi dollari kahju, nafta langus aga 100 miljardit.<\/p>\n\n\n\n

    Keegi ei suuda Venemaal v\u00e4lja pakkuda \u00fchtegi uut ideed, kuidas olukorda parandada v\u00f5i muuta ja see on omamoodi \u201esaavutus\u201c.<\/p>\n\n\n\n

    K\u00fcsimused auditooriumi seast<\/p>\n\n\n\n

    Mis on rubla homme? Kui finantspool kukub kokku, mis siis juhtub?<\/em><\/p>\n\n\n\n

    Rubla ehk vene keskpanga presidendil on \u00f5igus, kui \u00fctleb, et rubla on alahinnatud. Inimesed ja korporatsioonid ei usu, et rubla kokku kukub ja seni kuni see ei muutu usu tasandil ka inimeste ja korporatsioonide seas, seni rubla j\u00e4tkab oma teed. Usutasakaalu leidmine v\u00f5ib toimuda \u00fcle\u00f6\u00f6. Kukkumine ronib ilmselt edasi. Kuni 200-ni v\u00f5ib see edasi minna.<\/p>\n\n\n\n

    Venemaal on p\u00e4ris kaua v\u00f5imalus autarkiliselt finantseerida protsessi l\u00e4bi keskpanga s\u00fcsteemi. Kui aga raha kokku kukub, siis 2\/3 vene majandust satub allapoole kukkumisspiraali. S\u00f5ltuvus v\u00e4ljaspoolt riigipanka on n\u00f5rk. Kui kaugele see finants j\u00f5uab? See v\u00f5ib v\u00f5tta 3 kuud aega, aga keegi ei oska seda kindlalt \u00f6elda. Kui oleks tegu ainult riikliku konstruktsiooniga, siis see peaks paika k\u00fcll.<\/p>\n\n\n\n

    Jukos sai k\u00fcll kohtus v\u00f5idu, kuid kui suur on t\u00f5en\u00e4osus, et Venemaa maksab Jukosele raha \u00e4ra?<\/em><\/p>\n\n\n\n

    T\u00f5en\u00e4osus on null.<\/p>\n\n\n\n

    Kas hetkeolukorras tehakse Venemaal j\u00e4relandmisi?<\/em><\/p>\n\n\n\n

    P\u00f5hjused on fundamentaalsed. N\u00e4ib, et luuakse majanduslikud p\u00f5hjused. Isegi kui see peaks juhtuma, siis pikaajaliste sanktsioonide tulemusena, v\u00f5tab see 3-5 aastat. Vene inimene elab viletsamini kordades rohkem, kui paraneb.<\/p>\n\n\n\n

    Taktikalisi j\u00e4relandmisi siiski tehakse.<\/p>\n\n\n\n

    Kuidas suhestub maailmapoliitikasse Hiina Venemaa kollapsi suhtes?<\/em><\/p>\n\n\n\n

    Venemaa ei lagune ning sisemine ressurss on piisav. Tema konkurentsiv\u00f5ime langeb.<\/p>\n\n\n\n

    Venemaa alahindas ka Hiinat. \u201eMinu vaenlase vaenlane on minu s\u00f5ber\u201c. Hiina on n\u00e4htus omaette. Ta on tsivilisatsiooni kese. Hiina m\u00e4ngib oma m\u00e4ngu, mis \u00fcletab Vene ja Euroopa m\u00e4ngijate perspektiivitunnetust. Loodeti, et hiinlased tulevad appi ja annavad k\u00f5ike, mida Venemaa tahab. Ei andnud midagi. Ka kokkulepitud Hiina pankadest krediidi saamine on raske. 3,5 miljardit dollarit anti selleks, et ostetaks hiina kaupa. Hiinal on aega, ometi venelased on sattunud suuremasse s\u00f5ltuvusse. \u00dchel foorumil k\u00fcsiti, kuidas Hiina n\u00e4eb Vene ja hiina ja majandussidemeid ning kuidas Venemaa k\u00e4itub Ukrainas. Arvati, et Venemaa k\u00e4itub nagu noorem taipamatu \u00f5de, mis on kolmekordne solvang. Kuid see n\u00e4itab Hiina teistsugust vaadet. Nad kasutavad Vene vaenulikkust USA vastu ja vene ressursse jne. Hiina pidi andma  25 miljardit avanssi Venemaale, aga ei andnud, sest ei tahtnud. Mou kirjutati alla, aga hinnakokkulepe puudub. \u00dchel juhul oleks venelastel vaja arendada uut tootmist Ida-Siberis, aga veneleased peavad hiinlastele j\u00e4rgi andma, kui tahavad seda teha. Hiinlased lihtsalt kasutavad venelasi julmalt \u00e4ra.<\/p>\n\n\n\n

    Milline on v\u00f5imalus, et k\u00fcsida IMF-lt abi?<\/em><\/p>\n\n\n\n

    Seda valmisolekut veel pole, mis oleks samas tehniliselt tark, kuid aastakese suudetakse ilmselt vastu pidada. Venemaa reservide suurusj\u00e4rk on 90 miljardit. Tuleb arvestada, et neid hoitakse keskpanga eriarvetel.<\/p>\n\n\n\n

    Kudrin \u00fctles enne rubla jooksmist, et \u00fcle 2 aasta vastu ei pea. Rubla toetuseks on aga 90 miljardit \u00e4ra kulutatud.<\/p>\n\n\n\n

    Mis oleks reform, mida IMF n\u00f5uaks?<\/em><\/p>\n\n\n\n

    IMF n\u00f5uaks lahtiriigistamist, konkurentsi, protektsionismist loobumist, hinnavormelit ja klassikalist, mille suunas on arendatud.<\/p>\n\n\n\n

    Kuigi IMF on vaenlaste nimekirjas, kasutatakse seda vahendina. Kui IMF seda \u00fckskord tegi, siis peetakse seda veaks ja s\u00fc\u00fcdistatakse Jeltsinit. See on poliitiline s\u00fc\u00fcakt. <\/p>\n\n\n\n

    Konspekteeris Laura Oolup<\/p>","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

    Teisip\u00e4eval, 16. detsembril 2014 pidas RSR-ile loengu Raivo Vare teemal \u201eVenemaa ja tema majandus: Quo vadis?\u201c Raivo Vare on majandusanal\u00fc\u00fctik, kes hetkel on Eesti Arengufondi n\u00f5ukogu esimees, Eesti Koost\u00f6\u00f6 Kogu n\u00f5ukogu aseesimees, Presidendi m\u00f5ttekoja n\u00f5ukogu liige jne. Ta on l\u00f5petanud Tartu \u00dclikooli \u00f5igusteaduskonna magna cum laude ja Estonian Business Schooli magistri\u00f5ppe cum laude. Ta on olnud […]<\/p>\n","protected":false},"author":4,"featured_media":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"elementor_theme","format":"standard","meta":{"site-sidebar-layout":"default","site-content-layout":"default","ast-site-content-layout":"","site-content-style":"default","site-sidebar-style":"default","ast-global-header-display":"","ast-banner-title-visibility":"","ast-main-header-display":"","ast-hfb-above-header-display":"","ast-hfb-below-header-display":"","ast-hfb-mobile-header-display":"","site-post-title":"","ast-breadcrumbs-content":"","ast-featured-img":"","footer-sml-layout":"","theme-transparent-header-meta":"default","adv-header-id-meta":"","stick-header-meta":"","header-above-stick-meta":"","header-main-stick-meta":"","header-below-stick-meta":"","astra-migrate-meta-layouts":"default","ast-page-background-enabled":"default","ast-page-background-meta":{"desktop":{"background-color":"","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"tablet":{"background-color":"","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"mobile":{"background-color":"","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""}},"ast-content-background-meta":{"desktop":{"background-color":"var(--ast-global-color-5)","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"tablet":{"background-color":"var(--ast-global-color-5)","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"mobile":{"background-color":"var(--ast-global-color-5)","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""}},"footnotes":""},"categories":[6,75],"tags":[],"class_list":["post-1626","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-loengud","category-75"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1626","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/users\/4"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=1626"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1626\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=1626"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=1626"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=1626"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}