Teisip\u00e4eval, 9. detsembril 2014 pidas RSR-ile loengu Augustine Meaher teemal “Australia: Anxious Nation”.<\/p>\n\n\n\n
Austraalia on murelik riik, kus pidevalt kardetakse sissetungi, kuigi tegelikult ei ole Austraalial p\u00f5hjust karta. Ajaloost v\u00f5ib leida mitmeid selliseid n\u00e4iteid. \u00dcks esimesi n\u00e4iteid austraallaste hirmust on Uus-Guinea l\u00f5unaosa h\u00f5ivamine Queenslandi poolt 1883. aastal. Nad tegid seda, kuna kartsid, et Saksamaa tahab tungida Austraaliasse. Suurbritannia ei olnud h\u00f5ivamisega n\u00f5us ning n\u00f5udis, et Queensland lahkuks Uus-Guinealt. Aasta p\u00e4rast Queenslandi lahkumis Uus-Guinealt otsustas Saksamaa reageerida Queenslandi sammule ja annekteerida P\u00f5hja-Guinea. Austraallased pidasid seda t\u00f5estuseks, et Saksamaa soovib Austraaliat endale saada. London seepeale leebus ja otsustas, et k\u00fcsib raha Uus-Guinea l\u00f5unaosa h\u00f5ivamise eest. Tavaliselt kolooniad ei olnud n\u00f5us millegi eest maksma, kuid Queensland oli. Tulemuseks oli see, et n\u00fc\u00fcd oli Austraalial Saksamaaga maismaapiir.<\/p>\n\n\n\n
Hirm Saksamaa ees ei tundugi nii kummaline selle k\u00f5rval, et 19. Sajandil kartsid austraallased ka Hispaania sissetungi. Nimelt olid Filipiinid Hispaania asumaa ning Austraalias arvati, et Hispaania v\u00f5ib Filipiine kasutada Filipiine platsdarmina sissetungiks Austraaliasse. Kardeti ka Venemaad, kuna Venemaa tegi Antarktikas maadeavastusi ning arvati, et seoses huvidega Antarktikas, on Venemaa sooviks ka t\u00fckk Austraaliast endale v\u00f5tta v\u00f5i h\u00f5ivata l\u00e4heduses asuvaid saari. Selle v\u00e4ltimiseks asus Austraalia ise h\u00f5ivama \u00fcmbritsevaid saari. Sellega seoses kardeti, et ka Uus-Meremaa v\u00f5ib sattuda Austraalia suhtes kurjadesse k\u00e4tesse. Selle v\u00e4ltimiseks kirjutati Austraalia konstitutsiooni, et Uus-Meremaa peaks Austraaliaga liituma. Hirm Venemaa ees kadus 1905. aastal, mil Venemaa laevastik sai Jaapani laevastikult Tsushima lahingus l\u00fc\u00fca. Hirm Venemaa ees asendus hirmuga Jaapani ees.<\/p>\n\n\n\n
M\u00f5lema maailmas\u00f5ja ajal oli austraallastel \u00fchesugune hirm. Nad kartsid, et kui Suurbritannia ei pea vastu, siis j\u00e4rgmisena r\u00fcnnatakse neid. Siiski nad arvasid, et kui Suurbritannia peab Saksamaa r\u00fcnnakutele vastu \u00fcksinda, siis on veel ohtlikum, kuna sellisel juhul Suurbritannia kasutab k\u00f5iki oma j\u00f5ude, et kaitsta oma saari ja Austraalia kaitsmiseks neil j\u00f5ude ei j\u00e4tku.<\/p>\n\n\n\n
1939. aastal puhkes s\u00f5da Euroopas. Suurbritannia esialgu ei soovinud, et Austraalia oma s\u00f5dureid Euroopasse saadaks. Austraalia s\u00f5durite \u00fclesandeks oli kaitsta L\u00f5una-Okeaaniat ja Singapuri. Austraalia, aga k\u00e4is peale, et austraallastest s\u00f5durid saadetaks Euroopa lahingutandrisse, kuna tahtis, et Austraalia s\u00f5durid saaksid lahingukogemust, mis aitaks neil tulevikus paremini kaitsta Austraaliat v\u00e4lismaise sissetungi eest. Austraalia soov j\u00e4i peale ning Singapur ja L\u00f5una-Okeaania piisava kaitseta.<\/p>\n\n\n\n
1941. aastal seoses Jaapani edasitungimisega Ida- ja Kagu-Aasias oli esimest korda ajaloos t\u00f5eline oht Austraaliale. Jaapanil puudusid otseselt invansiooniplaanid, kuid s\u00f5jategevus v\u00f5is m\u00f5jutada ka Austraalia julgeolekut. Austraalia pidas ennast oluliseks sihtm\u00e4rgiks. Tegelikuses puudus Austraalial strateegiline t\u00e4htsus. Austraalia ei olnud ette valmistunud s\u00f5jaks ning Suurbritannia ei olnud valmis Okeaanias enda valdusi kaitsma. Teati, et Britannia laevastikul kulub kuus kuud, et Austraaliasse piisavalt j\u00f5ude saata. Puhkes paanika. Austraalias olid ainult s\u00f5durid, keda kutsuti koaaladeks. Neid ei tohtinud v\u00e4lismaale saata ega ka situatsiooni, kus nad peaksid tulistama. Koaalad ei olnud s\u00f5jaks ettevalmistunud. Kuna Suurbritannia oli h\u00f5ivatud s\u00f5jaga Euroopas ja P\u00f5hja-Aafrikas ning n\u00fc\u00fcd oli s\u00f5jas ka USA, siis p\u00f6\u00f6rduti Ameerika \u00dchendriikide poole. USA \u00fctles, et Austraaliale ohtu ei ole. Jaapan oli huvitatud puidust, naftatast ja muudest ressurssidest mida Indoneesias on, aga P\u00f5hja-Austraalias ei ole. Austraalia p\u00f6\u00f6rdus USA poole uuesti v\u00e4itega, et kui Austraalia langeb Jaapani k\u00e4tte, siis Jaapani laevastik liigub j\u00e4rgmisena Atlandi ookeani. USA Austraalia hirme t\u00f5siselt ei v\u00f5tnud.<\/p>\n\n\n\n
1942. aastal pommitasid jaapanlased Darwinit. Linnas puhkes paanika. K\u00f5ige rohkem olid paanikas s\u00f5durid, kes p\u00f5genesid linnast v\u00e4lja. Reaktsioonina r\u00fcnnakule esitas Austraalia valitsus uue l\u00e4kituse Ameerika \u00dchendriikidele, kuidas ja miks peab USA panustama Austraalia kaitsmisse. Austraalia v\u00e4itis, et Austraalia on viimane bastion enne \u00dchendriike ja et Austraalia p\u00e4\u00e4stmine on \u00fchtlasi ka USA l\u00e4\u00e4neranniku p\u00e4\u00e4stmine. Seet\u00f5ttu tuli Austraalia valitsuse arvates kiiremas korras USA v\u00e4ed riiki tuua. \u00dchendriikide esialgse eitava vastuse peale p\u00f6\u00f6rdus Austraalia peaminister l\u00f5puks jumala poole, kuna polnud enam kellegi poole p\u00f6\u00f6rduda. Peagi USA kaotas k\u00f5iki Filipiinide saared Jaapani k\u00e4tte ning otsustas v\u00e4ed \u00fcmber paigutada Austraaliasse. Austraalia oli rahul, et l\u00f5puks abi saabus, kuid h\u00e4iritud, et see saabus nii aeglaselt.<\/p>\n\n\n\n
P\u00e4rast Teist Maailmas\u00f5da Suurbritannia asus oma kohalolekut v\u00e4ljaspool Euroopat v\u00e4hendama. Enne s\u00f5da v\u00e4itsid austraallased, et nad on britid, kuid edasi nad seda thea ei saanud, kuna Suurbritannia l\u00f5petas neile passide v\u00e4ljastamise 1948. aastal. Austraalia kehtestas immigrantidele keelen\u00f5uded. N\u00f5uete eesm\u00e4rgiks oli takistada immigratsiooni riikidest, mida peeti Austraalia suhtes vaenulikeks. Kardeti teistest rassidest inimesi ja kommuniste. Kui nad ei teadnud, mis keeli oskas immigrant, keda riiki lasta ei soovitud, siis tehti talle test m\u00f5ne Suurbritannia impeeriumi v\u00e4ikese keele oskuse peale. N\u00e4iteks kasutati sel puhul \u0160otimaal levinud gaeli keelt. Nii sai takistada meelevaldselt mittesobivate immigrantide sissevool.<\/p>\n\n\n\n
Austraallastel on ja on alati olnud v\u00e4ikese liitlase s\u00fcndroom. Nad alati arvavad, et nad on k\u00f5ige olulisem liitlane ja et neil on eriline suhe suure liitlasega. Praegu on suureks liitlaseks USA. USA, Austraalia ja Uus-Meremaa vahel s\u00f5lmiti 1951 s\u00f5jaline liit nimega ANZUS. Kui Uus-Meremaa katkestas koost\u00f6\u00f6 USAga ANZUSi raames, siis Austraalia reageeris v\u00e4ga teravalt, kuna kartis, et Uus-Meremaa \u00fcle v\u00f5ib domineerima hakata m\u00f5ni vaenulik j\u00f5ud. Austraalia usub, et USA aitab neid, kui neil on abi vaja. Austraalia on igasse suuremass konflikti saatnud oma v\u00e4gesid, kus Suurbritannia v\u00f5i USA on osalenud, lootes, et see garanteerib abi. Hirm pole 20. sajandil Austraaliast kuhugi kadunud: 1950ndatel kardeti Hiinat, 1960ndatel kardeti Indo-Hiina kommuniste, 1970ndatel Indoneesiat, 1980ndatel kardeti N\u00f5ukogude Liitu, 1990ndatel kardeti Kagu-Aasia kurjategijaid, 21. sajandil on n\u00fc\u00fcd kardetud islamiste. Keda j\u00e4rgmisena kardetakse? V\u00f5imalik, et j\u00e4lle hakatakse kartma Venemaad. Kaks Venemaa laeva liikus Austraalia G20 kohtumise ajal Austraalia l\u00e4heduses ja sellest tehti Austraalias v\u00e4ga \u00fclepaisutatud kajastus. Seoses USA huvide nihkumisega Okeaaniasse, suurendab USA oma kohalolekut Austraalias. USA tahab ehitada baasi Darwinis. Lisaks on \u00dchendriikidel \u00fcks spioonibaas Austraalias ja nad tahavad veel \u00fchte ehitada. Austraalia toetab k\u00f5iki samme, mis suurendavad \u00dchendriikide kohalolekut.<\/p>\n\n\n\n
Tavaliselt on v\u00e4lisvaenlast vaja, et luua siseriiklikku \u00fchtsust. Miks on Austraalial vaja v\u00e4lisvaenlast?<\/strong><\/p>\n\n\n\n Austraalia vajab v\u00e4lisvaenlast sellep\u00e4rast, et Austraalial on alati olnud vaenlane. Austraalia tunneb ennast isoleeritult. Kaheksa kuni kaksteist tundi peab s\u00f5itma lennukiga, et riigist lahkuda. Samuti j\u00e4ttis jaapanlaste r\u00fcnnak Darwinile ja hirm jaapanlaste r\u00fcnnaku ees v\u00e4ga s\u00fcgava j\u00e4lje austraallaste ps\u00fc\u00fchikasse. Austraalia jaoks on hirmus see, et naabrid ei ole sarnased neile. Austraalia ei jaga oma naabritega ajalugu ega keelt ning ka v\u00e4limuselt ei olda sarnased. Austraalia ja Uus-Meremaa on kaks v\u00e4ikest Euroopa riiki Kagu-Aasias. Aasia riigiks saamine praegu ei ole v\u00e4ga t\u00f5en\u00e4oline. Immigratsiooni t\u00f5ttu v\u00f5ib siiski integratsioon regiooni teiste riikidega tugevneda j\u00e4rgneva 50-100 aasta jooksul. Siiski tuleb meelest pidada, et Austraalial on endisel riigipeaks kuninganna ja lipuks Union Jack.<\/p>\n\n\n\n Kas Austraalia on sanktsioneerinud Venemaad?<\/strong><\/p>\n\n\n\n Suuruselt teine rahvusr\u00fchm kes oli Malasyan Airlinesi peal olid austraallased. Palju kaubandust Venemaaga ei ole, kuid sanktsioonid on kehtestatud Venemaa vastu. 1820-1905 kardeti Venemaad ja p\u00e4rast Teist Maailmas\u00f5da kardeti kommunismi mis seostus Venemaaga. Vahetult p\u00e4rast Teist maailmas\u00f5da on kergendanud Austraaliasse elama asumist see, kui migrant \u00fctleb, et ta on p\u00fchendunud antikommunist. P\u00e4rast Austraaliasse elama asumist pidid uustulnukad oma vastumeelsust kommunismi suhtes t\u00f5estama ka tegudega. Baltikumist saabunud olid reeglina antikommunistid.<\/p>\n\n\n\n Missugused probleemid on Austraalias illegaalse immigratsiooniga?<\/strong><\/p>\n\n\n\n Tavaline immigrant Austraalias on valge keskklassi kuuluv inimene, kes saabub lennukiga. Nendega pole probleemi. Illegaalid tulevad Indoneesia kaudu Indiast, Sri Lankast ja Afganistanist. Nad saabuvad paadiga Indoneesia l\u00e4heduses asuvale Christmas Island\u2019ile, mille Austraalia ostis Singapuril 1957. aastal. See ei olnud tark otsus, kuna nende saarte omamise t\u00f5ttu on immigrantidel palju lihtsam j\u00f5uda Austraalia territooriumile, kus nad saavad Austraalia immigrantideks. Austraalia on n\u00e4inud vaeva, et peatada illegaalne immigratsioon. Varasemalt piisas viis aastat immigrantide laagris elamisest ja said Austraalias elamisloa. N\u00fc\u00fcd saadab Austraalia immigrante t\u00e4is laevad tagasi v\u00f5i saadab immigrandid edasi Naurule, mis on v\u00e4ikeriik ja \u00fchtlasi guaanosaar ekvaatori l\u00e4hedal. Teiseks variandiks on immigrantide saatmine troopilisse Paapua Uus-Guineasse. Austraaliasse saab tulla ka turistina ja sinna elama j\u00e4\u00e4da. Probleeme ei teki nii kaua kuni pole soovi riigist v\u00e4lja minna. Parempoolsed on kehtestanud immigratsioonivastased seadused. Vasakpoolsed olid vastu, kuid ei soovi neid enam muuta. Austraaliasse on alati raske sisse saada. Kakssada aastat tagasi pidid Austraaliasse saamiseks olema politseinik v\u00f5i vang. P\u00e4rast seda olid uksed avatud ja toimus kullaleikuohtadele tormijooks, kuid seej\u00e4rel pandi kiirid j\u00e4lle pinni ja oodati ainult valgeid immigrante.<\/p>\n\n\n\n Mida arvatakse Tony Abbott\u2019ist Austraalias?<\/strong><\/p>\n\n\n\n Ta on v\u00e4ga tavaline austraallane. Abbott\u2019ist pidi algul saama vaimulik. Siiski sai temast vanemtoimetaja \u00fches olulisemas Austraalia lehes ja seej\u00e4rel oli ta v\u00e4ga hea minister. Paljud arvavad, et ta on rumal. Tegelikult ta ei ole ta rumal. Tal \u00f5nnestus valitsust panna umbusaldama oma peaministrit p\u00e4rast kahte aastat valitsemist. Tavaliselt on 6-10 aastat \u00fcks valitsus. Alati on kaks ametiaega j\u00e4rjest valitsus. P\u00e4rast umbusaldamist toimusid valimised. Abbott sai v\u00e4hemusvalitsuse peaministriks. J\u00e4rgnevatel valimistel l\u00e4ks Abbotil v\u00e4ga h\u00e4sti. Osadele ta \u00fcldse ei meeldi. Abbott\u2019i tugevuseks on teatav hoolimatus. Ta on k\u00fclm ja kalkuleeriv. Ta paneb v\u00e4ga k\u00f5rgetele positsioonidele naisi. Abbott on viimasel ajal kaotanud populaarsust. Abbott\u2019i \u00f5nneks on ka opositsiooni liider v\u00e4ga ebapopulaarne. <\/p>\n\n\n\n Konspekteeris Henrik M\u00e4gi<\/p>","protected":false},"excerpt":{"rendered":" Teisip\u00e4eval, 9. detsembril 2014 pidas RSR-ile loengu Augustine Meaher teemal “Australia: Anxious Nation”. Austraalia on murelik riik, kus pidevalt kardetakse sissetungi, kuigi tegelikult ei ole Austraalial p\u00f5hjust karta. Ajaloost v\u00f5ib leida mitmeid selliseid n\u00e4iteid. \u00dcks esimesi n\u00e4iteid austraallaste hirmust on Uus-Guinea l\u00f5unaosa h\u00f5ivamine Queenslandi poolt 1883. aastal. Nad tegid seda, kuna kartsid, et Saksamaa tahab tungida […]<\/p>\n","protected":false},"author":4,"featured_media":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"elementor_theme","format":"standard","meta":{"site-sidebar-layout":"default","site-content-layout":"default","ast-site-content-layout":"","site-content-style":"default","site-sidebar-style":"default","ast-global-header-display":"","ast-banner-title-visibility":"","ast-main-header-display":"","ast-hfb-above-header-display":"","ast-hfb-below-header-display":"","ast-hfb-mobile-header-display":"","site-post-title":"","ast-breadcrumbs-content":"","ast-featured-img":"","footer-sml-layout":"","theme-transparent-header-meta":"default","adv-header-id-meta":"","stick-header-meta":"","header-above-stick-meta":"","header-main-stick-meta":"","header-below-stick-meta":"","astra-migrate-meta-layouts":"default","ast-page-background-enabled":"default","ast-page-background-meta":{"desktop":{"background-color":"","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"tablet":{"background-color":"","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"mobile":{"background-color":"","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""}},"ast-content-background-meta":{"desktop":{"background-color":"var(--ast-global-color-5)","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"tablet":{"background-color":"var(--ast-global-color-5)","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"mobile":{"background-color":"var(--ast-global-color-5)","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""}},"footnotes":""},"categories":[6,75],"tags":[],"class_list":["post-1624","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-loengud","category-75"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1624","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/users\/4"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=1624"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1624\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=1624"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=1624"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=1624"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}