Teisip\u00e4eval, 4. novembril 2014 pidas RSR-ile loengu Igor Kop\u00f5tin teemal \u201eKas s\u00f5da muutis oma olemust?\u201c<\/p>\n\n\n\n
Mis asi on s\u00f5da? Mille poolest erineb kaklus s\u00f5jast?<\/em><\/p>\n\n\n\n S\u00f5da on \u201cdiplomaatia j\u00e4tk teiste vahenditega\u201c. Mis on s\u00f5ja erinevad eesm\u00e4rgid?<\/p>\n\n\n\n Vastus publikult: territoorium. Vastus esinejalt: tahte pealesurumine.<\/p>\n\n\n\n S\u00f5ja juriidile aspekt:<\/em><\/p>\n\n\n\n S\u00f5da vs rahu, Ukraina puhul ei taheta tunnistada, et tegemist on s\u00f5jaga<\/p>\n\n\n\n Koloniaals\u00f5da \u2013 kas t\u00e4nap\u00e4eval neid on? Otseselt mitte (v\u00e4lja arvatud Falklandi saared). Eksisteerivad regionaalsed ja piirkondlikud konfliktid: h\u00f5lmab vaid \u00fcksikuid piirkondi teatud riigis. N\u00e4ide: Gruusia. Kui Venemaa sekkus, olukord muutus ning l\u00f5puks oli kahe riigi vaheline konflikt.<\/p>\n\n\n\n Rahu ja s\u00f5ja piirid on t\u00e4nap\u00e4eval v\u00e4ga \u00e4hmased<\/em><\/p>\n\n\n\n Ukraina n\u00e4ide, de facto: konflikt. Ametlikult: rahuaeg.<\/p>\n\n\n\n S\u00f5jaline konflikt t\u00e4nap\u00e4eval ei h\u00f5lma enam ainult s\u00f5dureid, vaid kaasab ka tsiviilisikuid. Meedia m\u00e4ngib v\u00e4ga olulist rolli siinkohal, sihip\u00e4raselt kasutatakse meediat, et m\u00f5jutada vastaspoole rahvast. N\u00e4ide: Gruusias \u2013 massimeedia aitas v\u00f5itlusvaimu \u00fcleval hoida. T\u00e4nap\u00e4eval on kodanik ka s\u00f5jav\u00e4elane, kui varemalt oli s\u00f5jav\u00e4gi isoleeritud\/eraldiseisev \u00fcksus, siis t\u00e4nap\u00e4eval demokraatlikes riikides on s\u00f5jav\u00e4gi avatud tsiviil\u00fchiskonnale ning toimub koost\u00f6\u00f6 tsivii\u00fchiskonna ning s\u00f5jav\u00e4e vahel.<\/p>\n\n\n\n As\u00fcmmeetriline s\u00f5da \u2013 relvaj\u00f5udude balanss on kaalust v\u00e4ljas<\/em><\/p>\n\n\n\n T\u00e4nap\u00e4eval ei m\u00e4ngi rolli enam s\u00f5jarelvade arv.<\/p>\n\n\n\n Olulist rolli m\u00e4ngib, kuidas tsiviil\u00fchiskonda kaasatakse. N\u00e4ide: Taliban on suutunud kohalikega leida \u00fchise keele ning seel\u00e4bi suudavad v\u00e4hesema relvaj\u00f5uga saavutada rohkem.<\/p>\n\n\n\n Afganistaan \u2013 liitlasv\u00e4gede s\u00f5durid eirasid kohalikke tavasid (ramadaani ajal tekkis konflikt liitlasv\u00e4gede ning kohalike vahel, vee joomine, s\u00f6\u00f6mine ja avalik lahtiriietumine) \u2013 tihti ei p\u00f6\u00f6rata piisavalt t\u00e4helepanu s\u00f5ja kultuurilistele aspektidele nagu ramadaan.<\/p>\n\n\n\n Kas Eesti riigis praegu on rahu v\u00f5i s\u00f5da?<\/em><\/p>\n\n\n\n Vastus publikult: Eestis on rahu.<\/p>\n\n\n\n Eesti riigile (ning ka teistele Balti riikidele ja Ukrainale) on suunatud Venemaa poolt ps\u00fchholoogiline \u201cr\u00fcnnak\u201d. Eestis venekeelses meedias on teistsugused s\u00f5numid ning uudised kui eestikeelses meedias. Venemaalt tuleb ps\u00fchholooglist propagandat, mille eesm\u00e4rk on l\u00f5hestada meie \u00fchiskonda. Venekeelne Delfi kajastab uudiseid hoopis teistmoodi ning seal levitatakse s\u00f5numeid maailma ja Eesti vastu. Eestis venekeelne kogukond toetab Putinit, usutakse sealt tulevat propagandat. \u201cRusskiy mir\u201d.<\/em><\/p>\n\n\n\n Venemaa praegu ning k\u00fcsimused publikult<\/em><\/p>\n\n\n\n Venemaal ei ole enam vaba akadeemilist \u00f5hkkonda, kus saaks n\u00e4iteks \u00f5petada ajalugu korrektselt. Putini poolt uued m\u00fc\u00fcdid, uus ajalugu. Uus koolkond, Yeltsini-aegsed liikmed, kus argumenteeritakse, kas Molotov-Ribbentrop\u2019i paktis salaklausel oli \u00fcldse olemas. Kui n\u00f5ukogude ajal kirjutati ajalugu \u00fcmber, siis t\u00e4nap\u00e4eva Venemaal kasutatakse sellist vahendit, kus r\u00e4\u00e4gitakse pool t\u00f5tt ning lisatakse valesid, mis kaitsevad Venemaa huvisid\/mainet. Eiratakse k\u00fc\u00fcditamist v\u00f5i kollektiviseerimist. Ps\u00fchholoogiline operatsioon, et veenda oma rahvast s\u00f5dima. \u201cVenemaa on vaenlaste poolt sissepiiratud laager\u201d, \u201cvaenlane saab tulla sisse igalt poolt\u201d, \u201cme peame k\u00f5ik kokku hoidma, j\u00e4rsku v\u00f5ib r\u00fcnnata USA \u2013 n\u00e4ed juba on Ukrainas\u201d.<\/p>\n\n\n\n K\u00fcsimus publikult<\/em>: \u201cKuidas vaadatakse t\u00e4nap\u00e4eva Venemaal tsaari aega?\u201d \u2013 Putin v\u00f5tab tsaari ajast ning n\u00f5ukogude ajast k\u00f5ige negatiivsema. N\u00e4iteks luuakse ainult \u00fcks l\u00e4henemine ajaloole, isegi kui ajaloole l\u00e4henemisi\/koolkondi on mitmeid. Ei r\u00e4\u00e4gita gulagist, Stalini-aegsetest vangilaagritest, toimub moderniseerimine \u2013 Stalini \u00f5igustamine, kus ei r\u00e4\u00e4gita mitmetest miljonitest hukkujatest, vaid keskendutakse \u00fchele, mis alati on \u00fcllas: \u201cpoleks Stalinit, poleks me v\u00f5itnud Suurt Isamaas\u00f5da\u201d. Venemaa rahval on igatsus \u201ctsaari\u201d j\u00e4rele, kus oleks \u00fcks tugev valitseja, keegi, kes teab, kuidas probleeme lahendada, keegi, kes oskab otsida s\u00fc\u00fcdlasi, s\u00fc\u00fcd suunata.<\/p>\n\n\n\n Venemaa \u00fcritab kokku tuua Euroopa \u00e4\u00e4rmuslased ning \u201cendale allutada\u201d \u2013 neid \u00fchendab USA vihkamine, Venemaad\/Putinit n\u00e4hakse vabastajana. Putin on suutnud enda rahva panna uskuma erinevaid valesid Euroopa ning L\u00e4\u00e4ne kohta.<\/p>\n\n\n\n Diskussioon publiku ning esineja vahel: Putinil on p\u00e4ti-mentaliteet, kuid on v\u00e4ga haritud. Putinil ei ole taktitunnet. Putin on endale loonud noorsoo eeskuju, loonud endale imago: hea tervise juures ja tugev jne.<\/p>\n\n\n\n K\u00fcsimus publikult<\/em>: \u201cKas v\u00e4givaldne s\u00f5da on tulemas?\u201d \u2013L\u00e4\u00e4ne maailm ei ole mentaalselt valmis s\u00f5ja\/relvakonflikti jaoks. Venemaa saab aru, et s\u00f5dima ei hakata relvadega. Pigem tuleb taas k\u00fclma s\u00f5ja tendents, kus s\u00f5ditakse mujal kui oma territooriumil. S\u00f5ltub ka sellest, kui kaua Putin suudab hoida Venemaad pinge olukorras, v\u00f5i kui kaua riik\/riigimajandus p\u00fcsib sanktsioonidega. Suurt s\u00f5jalist konflikti l\u00e4hitulevikus ei n\u00e4e k\u00fcll tulemas.<\/p>\n\n\n\n K\u00fcsimus publikult<\/em>: \u201cKui reaalne on tuumas\u00f5ja oht?\u201d \u2013 Pigem hoiavad tuumarelvad s\u00f5da \u00e4ra. Hirm.<\/p>\n\n\n\n K\u00fcsimus publikult<\/em>: \u201cKuidas suudavad russkiy mir ja Euraasia liit koos eksisteerida?\u201d \u2013 Euraasia liitu on Venemaa r\u00f5hutanud alati: Venemaa ei ole ei Aasia ega Euroopa, Venemaa liigub teist teed. K\u00f5ik liidud, mis Venemaa on teinud, on n\u00f5rgad, kahjuks.<\/p>\n\n\n\n K\u00fcsimus publikult<\/em>: \u201cMissugune saab olla Venemaa ja Hiina partnerlus?\u201d \u2013 Hiina on hoopis teine kultuuriruum, Hiina jagab teisi v\u00e4\u00e4rtusi. Hiina on USA vastu, aga ei ole ka Venemaa s\u00f5ber. Hiina v\u00e4ga osavalt m\u00e4ngib Venemaaga ning on pigem oht Putinile. Hiina ei s\u00f5ltu teistest majanduslikult ning m\u00f5jutab majanduslikult kogu maailma, isegi meid Eestit.<\/p>\n\n\n\n Konspekteeris Kristi-Maria Nurm<\/p>","protected":false},"excerpt":{"rendered":" Teisip\u00e4eval, 4. novembril 2014 pidas RSR-ile loengu Igor Kop\u00f5tin teemal \u201eKas s\u00f5da muutis oma olemust?\u201c Mis asi on s\u00f5da? Mille poolest erineb kaklus s\u00f5jast? S\u00f5da on \u201cdiplomaatia j\u00e4tk teiste vahenditega\u201c. Mis on s\u00f5ja erinevad eesm\u00e4rgid? Vastus publikult: territoorium. Vastus esinejalt: tahte pealesurumine. S\u00f5ja juriidile aspekt: S\u00f5da vs rahu, Ukraina puhul ei taheta tunnistada, et tegemist […]<\/p>\n","protected":false},"author":4,"featured_media":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"elementor_theme","format":"standard","meta":{"site-sidebar-layout":"default","site-content-layout":"default","ast-site-content-layout":"","site-content-style":"default","site-sidebar-style":"default","ast-global-header-display":"","ast-banner-title-visibility":"","ast-main-header-display":"","ast-hfb-above-header-display":"","ast-hfb-below-header-display":"","ast-hfb-mobile-header-display":"","site-post-title":"","ast-breadcrumbs-content":"","ast-featured-img":"","footer-sml-layout":"","theme-transparent-header-meta":"default","adv-header-id-meta":"","stick-header-meta":"","header-above-stick-meta":"","header-main-stick-meta":"","header-below-stick-meta":"","astra-migrate-meta-layouts":"default","ast-page-background-enabled":"default","ast-page-background-meta":{"desktop":{"background-color":"","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"tablet":{"background-color":"","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"mobile":{"background-color":"","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""}},"ast-content-background-meta":{"desktop":{"background-color":"var(--ast-global-color-5)","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"tablet":{"background-color":"var(--ast-global-color-5)","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"mobile":{"background-color":"var(--ast-global-color-5)","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""}},"footnotes":""},"categories":[6,75],"tags":[],"class_list":["post-1620","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-loengud","category-75"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1620","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/users\/4"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=1620"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1620\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=1620"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=1620"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=1620"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}