Jaan-Kristjan Unt: Kokkuv\u00f5te Trivimi Velliste loengust<\/p>\n\n\n\n
Teisip\u00e4eval, 9. aprillil k\u00e4is Rahvusvaheliste Suhete Ringile loengut pidamas Trivimi Velliste teemal \u201eEesti \u2013 Vene suhted enne ja n\u00fc\u00fcd.\u201c<\/p>\n\n\n\n
Lektor alustas t\u00f5demusega, et Venemaa m\u00f5istmiseks on tarvis vaadelda ka tema ajalugu. Muinasaja slaavi h\u00f5imud liikusid Ida-Euroopa metsaaladele. Riia \u2013 Moskva joonest p\u00f5hjas elasid aga soome \u2013 ugri h\u00f5imud, kuid seda v\u00e4ga hajutatult. Seega neil puudus piisav vastupanuv\u00f5ime. Ida-slaavi h\u00f5imud tungisid \u00fcha enam p\u00f5hja poole viies \u00fclej\u00e4\u00e4nud rahvad \u00f5igeusu alla. Mida enam slaavlasi aladele liikus, seda enam v\u00f5tsid soome-ugri rahvad nende keele \u00fcle. Ilmselt peituvad ka Moskva nime et\u00fcmoloogilised juured kohalike h\u00f5imude keeles. Moskva v\u00fcrstiriik sai ajapikku k\u00f5ige v\u00f5imsamaks piirkonnas. 13. sajandil algas aga mongoli-tatari ike. Mongolid ei j\u00f5udnud siiski okupeerida k\u00f5iki Venemaa alasid. Novgorod ja Pihkva s\u00e4ilitasid autonoomia, kuna mongolid nendeni ei j\u00f5udnud. Novgorod erines teistest v\u00fcrstiriikidest, kuna meenutas pigem vabariiki, st seal eksisteeris primitiivne demokraatia rahvakoosoleku ehk veet\u00f0e n\u00e4ol.<\/p>\n\n\n\n
Ida-slaavlaste osakaal Novgorodi aladel oli ka v\u00e4iksem \u2013 piirkond oli pigem mitte-slaavi keelne (umbes 2\/5 olid slaavlased). Hilisemas v\u00f5imuv\u00f5itluses j\u00e4i peale aga Moskva ning Novgorod alistati. 15. sajandil t\u00f5usis v\u00f5imule Ivan III, kes alustas nn Vene alade kogumist. 16. sajandil sai v\u00f5imule tema pojapoeg Ivan IV, kes l\u00f5i oprit\u00f0nina, mis on eelk\u00e4ija t\u00e4nasele julgeolekuteenistusele. Ivan IV on oluliselt m\u00f5jutanud Venemaa saatust ja sealse \u00fchiskonna kujunemist. Liivi s\u00f5jas \u00fcritas valitseja ka Eesti ala endale saada. Hiljem viis Peeter I P\u00f5hjas\u00f5jas selle protsessi l\u00f5puni. L\u00e4bi sajandite kujunes Venemaa mitte lihtsalt autoritaarseks, vaid totalitaarseks. Kui Peeter I allutas P\u00f5hjas\u00f5jas Eesti ala, siis Tallinn alistus, aga Tartu osutas kangekaelselt vastupanu. Linna h\u00e4vitati ning selle elanikud k\u00fc\u00fcditati.<\/p>\n\n\n\n
19. sajandil valitsenud Alexander II oli \u00fcks vabameelsemaid Vene valitsejaid. See v\u00f5imaldas rahvusliikumiste tekke. Valitsejale korraldati aga atentaat ning talle j\u00e4rgnenud Alexander III korraldas 19. sajandi l\u00f5pul taas venestamislaine. Hirmuvalitsejatel on v\u00f5ime panna inimesed massips\u00fchhoosi alla. N\u00e4iteks k\u00e4sti inimestel koolis eesti keele r\u00e4\u00e4kijate peale kaevata ning seda korraldust ka agaralt j\u00e4rgiti.<\/p>\n\n\n\n
Vene impeerium kurnas end 20. sajandi algul s\u00f5jas Jaapaniga v\u00e4lja. S\u00f5jaga rahulolematusest puhkes 1905. aasta revolutsioon. N\u00f5ukogude ajalookirjutuses nimetatakse seda Punaseks revolutsiooniks. Eestlaste jaoks oli see esimene kord, kui v\u00e4lja toodi sinimustvalge lipp. Areng kulges 20. sajandil \u00fcllatavalt kiiresti. I maailmas\u00f5da kurnas Vene riigi l\u00f5plikult v\u00e4lja. Sai selgeks, et olukord peab kardinaalselt muutuma. J\u00e4rgnesid streigid ja rahutused. \u00dchtlasi algas ka eesti v\u00e4eosade moodustamine. Vene impeerium oli nii kurnatud, et inimesed \u201etegid, mis tahtsid.\u201c Eesti eliit sai aru, et on tulnud aeg otsustavalt tegutseda. Samas oli selge, et selline segadus ei saa Venemaal l\u00f5putult kesta. Julius Seljamaa on oma meenutustes kirjeldanud, kuids Venemaa duumas eestlased \u00fctlesid \u00fcksteisele, et \u201el\u00e4hme siit minema,\u201c sest oli selge, et asjast ei tule midagi v\u00e4lja. Venemaal puudub demokraatia traditsioon.<\/p>\n\n\n\n
Eestlased kavatsesid n\u00f5uda autonoomiat. Vaja oli moodustada \u00fchtne eestlaste kubermang. 1917. aasta m\u00e4rtsis toimus Peterburis meeleavaldus, kus osales 40 000 eestlast. See tuli Vene v\u00f5imudele ootamatult. Meeleavaldus oli v\u00e4ga h\u00e4sti organiseeritud.<\/p>\n\n\n\n
Valitsus andis n\u00f5usoleku moodustada eestlaste asualal eraldi Eestimaa kubermang ja anti ka luba rahvusv\u00e4eosade moodustamiseks. See oli peamine p\u00f5hjus, miks oli j\u00e4rgmisel aastal v\u00f5imalik edukalt Vabaduss\u00f5jas v\u00f5idelda.<\/p>\n\n\n\n
Bol\u00f0evikud tulid v\u00f5imule, kuna Venemaal valitses t\u00e4ielik korralagedus. Bol\u00f0evike peamine lubadus oli rahu s\u00f5lmimine Saksamaaga. Trotski teatas, et rahule alla ei kirjutata, aga s\u00f5dima ka ei hakata. Sakslased liikusid edasi (24. veebruaril j\u00f5uti Tartusse). Tallinna j\u00f5uti p\u00e4ev hiljem \u2013 seet\u00f5ttu saadi v\u00e4lja kuulutada Eesti iseseisvus (manifesti oli juba 23. veebruaril j\u00f5utud ette lugeda P\u00e4rnus). Samas iseseisvuse kuulutamise ajal ei teadnud keegi veel, kui oluline see on ja kas iseseisvus j\u00e4\u00e4b p\u00fcsima. Alles praeguseks on selle t\u00f5eline t\u00e4htsus selgunud. Saksa okupatsiooniv\u00f5imud Eesti Vabariiki ei tunnustanud. 1918. aasta suve kutsuti mustaks suveks. Kui l\u00f5puks 1918. aasta novembris puhkes ka Saksamaal revolutsioon, m\u00f5tlesid siinsed Saksa ohvitserid ja s\u00f5durid vaid kojup\u00e4\u00e4semisele. 11. novembril alustas avalikku tegevust Eesti Ajutine Valitsus. Selgus, et vastloodud Punaarmee juba tegutseb Narva \u00fcmbruses. Alguses liikus Punaarmee v\u00e4ga kiirelt edasi.<\/p>\n\n\n\n
Eestlaste suurim probleem oli ps\u00fchholoogiline \u2013 paljud ei uskunud, et suudetakse midagi Venemaa vastu. Suures osas aitasid eesti noored ja soome vabatahtlikud. Abiks oli ka Briti laevastiku saabumine Tallinna alla moonaga. Ilmselt oli mingil hetkel v\u00f5imalik tajuda, et p\u00e4rast maailmas\u00f5da on tekkinud mingisugune poliitiline vaakum. Eesti s\u00f5jav\u00e4gi j\u00f5udis 100 000 meheni, Laidoner sai \u00fclemjuhatajaks ja Punaarmee l\u00f6\u00f6di kiirelt Eesti alalt v\u00e4lja ning peagi s\u00f5lmiti Tartu rahu.<\/p>\n\n\n\n
Moskva ei ole suutnud leppida, et Eesti Vabariik on kestnud 95 aastat. Vene poliitiline eliit tajub meid endiselt Venemaa alana. Soomet k\u00e4sitletakse teisiti, kuna see ala saadi hiljem ning Soomel oli tugevam autonoomia. Eestit, L\u00e4tit ja Leedut nii ei n\u00e4hta. V\u00f5tmek\u00fcsimuseks on Eesti Vabariigi \u00f5iguslik j\u00e4rjepidevus. Praegune valitsus Moskvas ei taha seda tunnistada ning loeb meid endiseks N\u00f5ukogude Liidu vabariigiks, kes eraldus \u2013 nagu me ka 20. sajandi algul eraldusime Vene impeeriumist. Piirilepingusse on vaja kirjutada, et leping puudutab vaid piiri kulgemist \u2013 see ignoreeriks j\u00e4rjepidevuse k\u00fcsimust. Praegused l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimised on j\u00f5udnud v\u00e4ga kaugele. K\u00fcsimus on, kas Venemaa poolt on oodata veel mingeid ebameeldivusi.<\/p>\n\n\n\n
Konspekteeris Jaan-Kristjan Unt<\/p>","protected":false},"excerpt":{"rendered":"
Jaan-Kristjan Unt: Kokkuv\u00f5te Trivimi Velliste loengust Teisip\u00e4eval, 9. aprillil k\u00e4is Rahvusvaheliste Suhete Ringile loengut pidamas Trivimi Velliste teemal \u201eEesti \u2013 Vene suhted enne ja n\u00fc\u00fcd.\u201c Lektor alustas t\u00f5demusega, et Venemaa m\u00f5istmiseks on tarvis vaadelda ka tema ajalugu. Muinasaja slaavi h\u00f5imud liikusid Ida-Euroopa metsaaladele. Riia \u2013 Moskva joonest p\u00f5hjas elasid aga soome \u2013 ugri h\u00f5imud, kuid […]<\/p>\n","protected":false},"author":4,"featured_media":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"elementor_theme","format":"standard","meta":{"site-sidebar-layout":"default","site-content-layout":"default","ast-site-content-layout":"","site-content-style":"default","site-sidebar-style":"default","ast-global-header-display":"","ast-banner-title-visibility":"","ast-main-header-display":"","ast-hfb-above-header-display":"","ast-hfb-below-header-display":"","ast-hfb-mobile-header-display":"","site-post-title":"","ast-breadcrumbs-content":"","ast-featured-img":"","footer-sml-layout":"","theme-transparent-header-meta":"default","adv-header-id-meta":"","stick-header-meta":"","header-above-stick-meta":"","header-main-stick-meta":"","header-below-stick-meta":"","astra-migrate-meta-layouts":"default","ast-page-background-enabled":"default","ast-page-background-meta":{"desktop":{"background-color":"","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"tablet":{"background-color":"","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"mobile":{"background-color":"","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""}},"ast-content-background-meta":{"desktop":{"background-color":"var(--ast-global-color-5)","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"tablet":{"background-color":"var(--ast-global-color-5)","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"mobile":{"background-color":"var(--ast-global-color-5)","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""}},"footnotes":""},"categories":[6,76],"tags":[],"class_list":["post-1583","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-loengud","category-76"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1583","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/users\/4"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=1583"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1583\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=1583"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=1583"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=1583"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}