Oliver M\u00f5ru: Kokkuv\u00f5te Mart Nuti longust<\/p>\n\n\n\n
Teisip\u00e4eval, 2. aprillil k\u00e4is Rahvusvaheliste Suhete Ringis esinemas kauaaegne Riigikogu ja Inim\u00f5iguste Instituudi n\u00f5ukogu liige Mart Nutt, kes r\u00e4\u00e4kisid teemal \u201eInim\u00f5iguste rikkumise p\u00f5hjustest Aafrikas\u201c.<\/p>\n\n\n\n
Aafrika jagunemine<\/p>\n\n\n\n
Selleks, et teemast parem \u00fclevaade anda, seletas Mart Nutt k\u00f5igepealt Aafrika riikide erip\u00e4rasusi nende ajaloost tulenevalt, jagades Aafrika kaheks: 1) Sahara k\u00f5rbe aladel asuvad Aafrika riigid kui \u201eAraabia Aafrika\u201c ja 2) Sahara k\u00f5rbest l\u00f5unapoole j\u00e4\u00e4vad alad kui \u201eMust-Aafrika\u201c. Eristus on oluline, sest piirkonnad on kultuuriliselt v\u00e4ga erinevad. \u201eAraabia-Aafrika\u201c on olnud 7. sajandist alates islamistlik, seal eksisteerib v\u00e4hem klassikalist h\u00f5imu\u00fchiskonda (pigem k\u00fclakogukonnad), parem haridustase ja majanduslik olukord ning naiste positsioon. \u201eMusta-Aafrikat\u201c saab jagada omakorda kolmeks: Aafrika sarv (piirdub Somaalia ps peamiselt), kus asub peamiselt Etioopia, mis on Libeeria k\u00f5rval ainuke riik Aafrikas, kes ei allutatud koloniaalv\u00f5imule ja sai oma kultuuri arendada iseseisvalt; L\u00f5una-Aafrika, kus juba 16. asus Euroopa kaupmehi ja hiljem usus\u00f5dade tagaj\u00e4rjel p\u00f5genes hugenotte, misp\u00e4rast t\u00e4nase p\u00e4evani on seal tugevaim Euroopa kultuuri m\u00f5ju \u201eMusta-Aafrika\u201c piirkonnas; ja \u00fclej\u00e4\u00e4nud<\/p>\n\n\n\n
piirkond \u201eMustas-Aafrikas\u201c, mis paikneb peamiselt Aafrika mandri keskosaga. Viimane piirkond elab k\u00f5ige enam h\u00f5imusuhetes ja sai kannatada ka koloniseerimise perioodil enim, sest just sealt veeti v\u00e4lja k\u00f5ige rohkem orje. T\u00e4nasel p\u00e4eval v\u00e4him arenenud piirkond Aafrikas.<\/p>\n\n\n\n
T\u00e4nap\u00e4eva Aafrika probleemid algasid kohe iseseisvate Aafrika riikide tekkimisega. Alustades sellest, et riigipiiride kehtestamisel ei arvestatud kultuurilisi ja etnilisi asjaolusid. Paljud rahvused paisati laiali mitme riigi erinevatele piiridele \u2013 n\u00e4iteks tuareegid, kes hiljuti Mali s\u00fcndmustega seoses endast m\u00e4rku andsid. Mart Nutt pidas seda ka \u00fcheks oluliseks p\u00f5hjuseks, millest tulenevalt on kogu mandril olnud hulgaliselt konflikte ja pole j\u00f5utud normaalse arenguni, sest alatasa asetleidvad konfliktid pidurdavad paratamatult riigi arengut. Seni on iseseisvustaotlused Aafrikas olnud tulemuseta, kuid erandiks on Eritrea, kes eraldus Etioopiast (1993) ja L\u00f5una-Sudaan, kes eraldus Sudaanist (2011). K\u00fclaline ei pidanud L\u00e4\u00e4ne m\u00f5istes Aafrikas just k\u00f5ige rohkem turvalisi, demokraatlikke ja stabiilseid riike olevat, nimetades siiski m\u00f5ningaste m\u00f6\u00f6ndustega \u201eAraabia-Aafrikas\u201c Marokot ja Tuneesiat ning \u201eMustas-Aafrikas\u201c Namiibiat, Botswanat ja L\u00f5una-Aafrika Vabariiki.<\/p>\n\n\n\n
Inim\u00f5igused (I\u00d5) ja Aafrika<\/p>\n\n\n\n
Aafrika riikide koost\u00f6\u00f6d reguleerib Aafrika Liit, kes on enda eeskujus v\u00f5tnud Euroopa Liidu. Aafrika Liit on deklareerinud I\u00d5 austamist ja teevad koost\u00f6\u00f6d nende probleemida lahendamisega, mis on Mart Nutti arust m\u00e4rk sellest, et sealsed valitsused ei pruugigi alati I\u00d5 k\u00f5rvale hoiduda, vaid neil lihtsalt puudub reaalne haldussuutlikkus nende tagamiseks. Viimase kasuks r\u00e4\u00e4gib ka see, et Aafrikal on oma I\u00d5 komisjon, harta ja kohus ning sisuliselt k\u00f5ik Aafrika riigid liitusid iseseisvudes Inim\u00f5iguste \u00dclddeklaratsiooniga. Oma erip\u00e4rana inim\u00f5iguste valdkonnas t\u00f5statavad nad kollektiivsete \u00f5iguste k\u00fcsimuse \u2013 I\u00d5 peaks olema ka grupi\u00f5igused, mitte nii indiviidi p\u00f5hised. Nutt peab seda aga praktikas raskesti rakendatavaks.<\/p>\n\n\n\n
Kui \u00fchelt poolt tundub Aafrika riikidel olevat soov kaitsta I\u00d5, siis miks on nende rikkumine mandril nii tavap\u00e4rane? Mart nutt eristas viite v\u00f5imalikku p\u00f5hjust:<\/p>\n\n\n\n
1.Tihedad h\u00f5imukonfliktid \u2013 kuna Aafrika on suuresti h\u00f5imu\u00fchiskond, siis alati k\u00fcsimus, milline h\u00f5im domineerib. Kui \u00fcks h\u00f5im p\u00e4\u00e4seb v\u00f5imule, asub ta oma positsioone tugevdama, t\u00f5rjudes teise h\u00f5imuliikmeid v\u00e4lja ja omandades k\u00f5ik riigi peamised ressursid. Selline tegemine tekitab s\u00f5ja ja pidevase v\u00f5itluse, mille k\u00e4igus pea v\u00f5imatu I\u00d5 tagamise peale m\u00f5elda.<\/p>\n\n\n\n
2.Suur korruptsioon \u2013 tuleneb h\u00f5imu\u00fchiskonnast j\u00e4lle. Korruptsioon normaalne n\u00e4htus, peetakse loomulikuks eelistada oma ligimisi ja h\u00f5imuliikmeid ametikohtadele, mitte avalikku konkurssi v\u00e4lja kuulutada ametipositsioonile nagu L\u00e4\u00e4nes kombeks.<\/p>\n\n\n\n
3.Vaesus \u2013 K\u00f5ige vaesem piirkond maailmas. Omavaheline v\u00f5itlemine piiratud ressursside p\u00e4rast.<\/p>\n\n\n\n
4.Piirit\u00fclid \u2013 piiride \u00fcleselt elavad kultuurid teevad katseid iseseisvumiseks, mida p\u00fc\u00fctakse v\u00e4givaldselt maha suruda. Kuid eksisteerib ka bilateraalseid piirit\u00fclisid riikide vahel. N\u00e4idetena Sudaan ja L\u00f5una-Sudaan, Maroko ja L\u00e4\u00e4ne-Sahara.<\/p>\n\n\n\n
5.Araabia-Kevad. I\u00d5 on siseriikliku konflikti tulemusena j\u00e4\u00e4nud kaitseta.<\/p>\n\n\n\n
Nutti s\u00f5nade kohaselt ei ole I\u00d5 olukorda Aafrikas liigitada lihtne, sest see on v\u00e4ga kiiresti muutuv, aga m\u00f5nede riikide n\u00e4itel toob ta v\u00e4lja j\u00e4rgmise jaotuse: K\u00f5ige halvem I\u00d5 olukord\u2013 Al\u00feeeria, Mali, Zimbabwe, Nigeeria. Taltutav aga mitte austav I\u00d5 \u2013 Egiptus, Liib\u00fca, Etioopia, Kamerun, Madagaskar. Aafrika m\u00f5ttes hea I\u00d5 olukord \u2013 Maroko, Tuneesia, Uganda, Keenia. Rahvusvahelisel areenil hea tase I\u00d5 valdkonnas \u2013 L\u00f5una-Aafrika Vabariik, Namiibia ja Botswana<\/p>\n\n\n\n
Kokkuv\u00f5ttes arvas Mart Nutt, et kuigi olukord ei ole kuigi hea I\u00d5 valdkonnas Aafrikas, siis tuleb aru anda, et ka L\u00e4\u00e4nel l\u00e4ks I\u00d5 j\u00f5udmiseks kaua aega ning sellest tulenevalt ei saa Aafrikalt eeldada, et nendel toimuks see lihtsalt ja kiirelt. Ei v\u00f5i teada kaua selleks kulub, aga Mart Nutt usub, et l\u00f5puks j\u00f5utakse siiski I\u00d5 austamises L\u00e4\u00e4nega samale tasemele \u2013 m\u00f5ned positiivsed n\u00e4ited on juba olemas.<\/p>\n\n\n\n
Konspekteeris Oliver M\u00f5ru<\/p>","protected":false},"excerpt":{"rendered":"
Oliver M\u00f5ru: Kokkuv\u00f5te Mart Nuti longust Teisip\u00e4eval, 2. aprillil k\u00e4is Rahvusvaheliste Suhete Ringis esinemas kauaaegne Riigikogu ja Inim\u00f5iguste Instituudi n\u00f5ukogu liige Mart Nutt, kes r\u00e4\u00e4kisid teemal \u201eInim\u00f5iguste rikkumise p\u00f5hjustest Aafrikas\u201c. Aafrika jagunemine Selleks, et teemast parem \u00fclevaade anda, seletas Mart Nutt k\u00f5igepealt Aafrika riikide erip\u00e4rasusi nende ajaloost tulenevalt, jagades Aafrika kaheks: 1) Sahara k\u00f5rbe aladel […]<\/p>\n","protected":false},"author":4,"featured_media":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"elementor_theme","format":"standard","meta":{"site-sidebar-layout":"default","site-content-layout":"default","ast-site-content-layout":"","site-content-style":"default","site-sidebar-style":"default","ast-global-header-display":"","ast-banner-title-visibility":"","ast-main-header-display":"","ast-hfb-above-header-display":"","ast-hfb-below-header-display":"","ast-hfb-mobile-header-display":"","site-post-title":"","ast-breadcrumbs-content":"","ast-featured-img":"","footer-sml-layout":"","theme-transparent-header-meta":"default","adv-header-id-meta":"","stick-header-meta":"","header-above-stick-meta":"","header-main-stick-meta":"","header-below-stick-meta":"","astra-migrate-meta-layouts":"default","ast-page-background-enabled":"default","ast-page-background-meta":{"desktop":{"background-color":"","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"tablet":{"background-color":"","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"mobile":{"background-color":"","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""}},"ast-content-background-meta":{"desktop":{"background-color":"var(--ast-global-color-5)","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"tablet":{"background-color":"var(--ast-global-color-5)","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"mobile":{"background-color":"var(--ast-global-color-5)","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""}},"footnotes":""},"categories":[6,76],"tags":[],"class_list":["post-1581","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-loengud","category-76"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1581","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/users\/4"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=1581"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1581\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=1581"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=1581"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=1581"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}