{"id":1573,"date":"2013-03-05T19:59:24","date_gmt":"2013-03-05T17:59:24","guid":{"rendered":"https:\/\/rsr.ut.ee\/?p=1573"},"modified":"2023-08-31T21:47:16","modified_gmt":"2023-08-31T18:47:16","slug":"andres-anvelt-organiseeritud-kuritegevus-tanapaeval","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/rsr.ut.ee\/en\/loengud\/2013\/andres-anvelt-organiseeritud-kuritegevus-tanapaeval\/","title":{"rendered":"Andres Anvelt: &#8220;Organiseeritud kuritegevus t\u00e4nap\u00e4eval&#8221;"},"content":{"rendered":"<p>Evelin Prunt: Kokkuv\u00f5te Andres Anvelti loengust<\/p>\n\n\n\n<p>Teisip\u00e4eval, 5. m\u00e4rtsil, k\u00e4is Rahvusvaheliste Suhete Ringi ees loengut pidamas Riigikogu liige ja endine keskkriminaalpolitsei direktor Andres Anvelt. Loengu teemaks oli \u201eOrganiseeritud kuritegevus t\u00e4nap\u00e4eval\u201d.<\/p>\n\n\n\n<p>Andres Anvelt juhtis loengu alguses t\u00e4helepanu t\u00f5demusele, et organiseeritud kuritegevuse teket ei saa tegelikkuses teaduslikult uurida, sest kriminaalmenetuslikult saab hakata organiseeritud kuritegevusest kui sellisest r\u00e4\u00e4kima alles selle sajandi algusest peale. Lisaks sellele puuduvad reaalsed statistilised andmed organiseeritud kuritegevuse kohta.<\/p>\n\n\n\n<p>Eesti organiseeritud kuritegevuse teke 1980ndate l\u00f5pul oli Anvelti s\u00f5nul ise\u00e4ralik. Nimelt oli organiseeritud kuritegevus siin algusest peale v\u00e4ga tugeva vene eriteenistuse kaitse all. Paralleelse n\u00e4itena kirjeldas lektor l\u00e4hemalt Venemaa ja Itaalia klassikaliste organiseeritud kuritegevuse s\u00fcsteemide \u00fclesehitust, mille p\u00f5him\u00f5te oli seotud ennek\u00f5ike kuritegelike grupeeringute autoriteedi ja materiaalsete v\u00f5imaluste \u00fcmber. Venemaal sai autoriteet seejuures valitsuselt otsest tuge, samaaegselt ise kuritegelikkudelt organisatsioonidelt vastuteeneid oodates. Stalini-aja l\u00f5pul hakkas toimuma ka seaduslike kurjategijate, nagu Andres Anvelt neid nimetas, p\u00f5randaalune tegevus ennek\u00f5ike teemanti- ja nafta\u00e4rides.<\/p>\n\n\n\n<p>T\u00e4nap\u00e4eva Eestis aga kujunes ja t\u00f6\u00f6tas kuritegelik maailm teisiti, sest siin m\u00e4ngis juba eelnimetatult v\u00e4ga suurt rolli vene eriteenistus, kuna Eesti oli rohkem l\u00e4\u00e4nele avatud kui teised piirkonnad. Eesti oli Anvelti s\u00f5nul justkui koridor, kus v\u00f5isid kokku puutuda vene ja mingite teiste eriteenistuste \u2013 n\u00e4iteks Helsingi eriteenistuste \u2013 huvid. Samas hakkas Eestissse Venemaa eri paikadest imbuma seaduslikke vargaid. Venemaa organiseeritud kuritegevus, mis oli koondunud eelnimetatult \u00e4ride \u00fcmber, hakkas paisuma niiv\u00f5rd suureks, et oma j\u00fcngreid saadeti juba edasti ka Eestisse. Grupeeringute esindajad tekkisid ennek\u00f5ike Tallinnasse. Moodustati kooperatiive, saades ka siin kiirelt suurt kasumit ja tulu. Seejuures on oluline veel m\u00e4rkida, et eestlasi oli k\u00f5ikides Venemaa sugemetega kuritegelikes grupeeringutes. Kui eestlastele siin vanglakaristus m\u00f5isteti, v\u00f5is seda karistust kanda ka mujal N\u00f5ukogude Liidus ning seel\u00e4bi tekkisidki eestlastel sidemed kuritegeliku maailmaga.<\/p>\n\n\n\n<p>Organiseeritud kuritegevusel on alati oma kindel struktuur. Seaduslikel kurjategijatel on oma liider, kes eri grupeeringute suhteid reguleerib ning \u00fchtlasi kokkulepitud reeglitest kinnipidamise \u00fcle kontrolli teostab ja vajadusel kohtunikurolli t\u00e4idab. Lisaks kogub juht ka makse, millest moodustub \u00fchiskassa. \u00dchiskassa loomine oli kui omamoodi sotsiaalabi fond. Tallinnas oli pikka aega lektori s\u00f5nul juhtfiguuriks Kolja Tarankov, kelle puhul oli ebatavaline, et ta ei olnud kordagi omanud reaalset vanglakaristust. See t\u00f5demus p\u00f5hjustas mitmeid kordi ka t\u00fclisid seaduslike kurjategijate vahel. Enim konflikte ongi tekkinud aga vene kuritegelike grupeeringute endi vahel. Kuritegelik maailm sattus ka Eesti v\u00e4rvilise metalli eksportimise tipphetkel niiv\u00f5rd tugevasse vastasseisu, et Eesti t\u00f5usis maailmas 1994. aastal esikohale registreeritud tapmiste arvu poolest.<\/p>\n\n\n\n<p>Lektor mainis p\u00f5gusalt ka L\u00e4ti ja Leedu organiseeritud kuritegevuse olukorda, mis erineb suuresti Eesti reaalsusest. L\u00e4tis on algusest t\u00e4naseni toimunud ennek\u00f5ike kuue kuni seitsme seadusliku varga omavaheline tegevus. Leedus aga ajaloolise tausta tulemusel oli t\u00e4iesti omaette saatus, kus kuritegevus ei j\u00f5udnud kunagi v\u00e4ljaspoole riiki ennast.<\/p>\n\n\n\n<p>Eesti taasiseseisvumise j\u00e4rgselt hakkas Eesti riik Anvelti s\u00f5nul kaugenema selgelt Ida-Virumaast. Lektori arvates v\u00f5ime alles n\u00fc\u00fcd n\u00e4ha investeeringuid antud piirkonda. Valitsuse ja valitsemise \u00e4raminek v\u00f5i mitte-kohaletulek l\u00f5i 1990ndate alguses Ida-Virumaale t\u00e4iesti uue subkultuuri, millega n\u00e4iteks Kolja Tarankov ega teised Tallinna piirkonna kurjategijad ei soovinud kokku puutuda. Ida-Virumaa kuritegelikud autoriteedid vahetusid olelusv\u00f5itlusega, kuna sealses piirkonnas ei tekkinud kordagi hierarhilist s\u00fcsteemi, nagu seda tekkis Kolja Tarankovi \u00fcmber.<\/p>\n\n\n\n<p>Konspekteeris Evelin Prunt<\/p>","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Evelin Prunt: Kokkuv\u00f5te Andres Anvelti loengust Teisip\u00e4eval, 5. m\u00e4rtsil, k\u00e4is Rahvusvaheliste Suhete Ringi ees loengut pidamas Riigikogu liige ja endine keskkriminaalpolitsei direktor Andres Anvelt. Loengu teemaks oli \u201eOrganiseeritud kuritegevus t\u00e4nap\u00e4eval\u201d. Andres Anvelt juhtis loengu alguses t\u00e4helepanu t\u00f5demusele, et organiseeritud kuritegevuse teket ei saa tegelikkuses teaduslikult uurida, sest kriminaalmenetuslikult saab hakata organiseeritud kuritegevusest kui sellisest r\u00e4\u00e4kima [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":4,"featured_media":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"elementor_theme","format":"standard","meta":{"site-sidebar-layout":"default","site-content-layout":"default","ast-site-content-layout":"","site-content-style":"default","site-sidebar-style":"default","ast-global-header-display":"","ast-banner-title-visibility":"","ast-main-header-display":"","ast-hfb-above-header-display":"","ast-hfb-below-header-display":"","ast-hfb-mobile-header-display":"","site-post-title":"","ast-breadcrumbs-content":"","ast-featured-img":"","footer-sml-layout":"","theme-transparent-header-meta":"default","adv-header-id-meta":"","stick-header-meta":"","header-above-stick-meta":"","header-main-stick-meta":"","header-below-stick-meta":"","astra-migrate-meta-layouts":"default","ast-page-background-enabled":"default","ast-page-background-meta":{"desktop":{"background-color":"","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"tablet":{"background-color":"","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"mobile":{"background-color":"","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""}},"ast-content-background-meta":{"desktop":{"background-color":"var(--ast-global-color-5)","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"tablet":{"background-color":"var(--ast-global-color-5)","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"mobile":{"background-color":"var(--ast-global-color-5)","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""}},"footnotes":""},"categories":[6,76],"tags":[],"class_list":["post-1573","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-loengud","category-76"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1573","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/users\/4"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=1573"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1573\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=1573"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=1573"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=1573"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}