{"id":1569,"date":"2013-02-19T19:57:49","date_gmt":"2013-02-19T17:57:49","guid":{"rendered":"https:\/\/rsr.ut.ee\/?p=1569"},"modified":"2023-08-31T21:47:16","modified_gmt":"2023-08-31T18:47:16","slug":"eoin-mcnamara-uk-and-eu-relations","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/rsr.ut.ee\/en\/loengud\/2013\/eoin-mcnamara-uk-and-eu-relations\/","title":{"rendered":"Eoin McNamara: &#8220;UK and EU relations&#8221;"},"content":{"rendered":"<p>J\u00fcri K\u00e4osaar: Kokkuv\u00f5te Eoin McNamara longust<\/p>\n\n\n\n<p>Teisip\u00e4eval, 19. veebrauril k\u00e4is Rahvusvaheliste Suhete Ringis loengut pidamas T\u00dc Riigiteaduste doktorant Eoin McNamara, kes r\u00e4\u00e4kis teemal &#8220;UK and EU relations&#8221;<\/p>\n\n\n\n<p>UK ja EL suhted muutuvad, pole kindel, et kas see hea v\u00f5i halb. Eoin ise pole UKst vaid iirlane, kuid tal mitmeid inglastest s\u00f5pru, kellest mitmed arvavad, et peaks EUst lahkuma. Samamoodi ta ise elanud Londonis 14 kuud, seega on tal kogemus sealse \u00fchiskonnaga. UK ja iiri suhted \u00fcldiselt paranevad kuninganna k\u00e4is kaks aastat tagasi Iirimaal, mis esimest korda u 90 aasta jooksul.<\/p>\n\n\n\n<p>David Cameroni k\u00f5ne on see, mis kogu selle teema \u00fcldse k\u00e4ima pani. Miks see just n\u00fc\u00fcd tuli, seda Eoin \u00f6elda ei oska. Ei \u00fctleks, et UK valitsus oleks praegu euroskeptilisem kui k\u00fcmme v\u00f5i 20 aastat tagasi. N\u00fc\u00fcd aga olukord, kus majandus kriisis ja eurotsoon on n\u00f5rk. Cameron proovib tappa kuldmune munevat kana, sest UK on saanud tugevalt eurotsoonilt k\u00f5vasti majanduslikku kasu, seega peaks UK igati just eurotsooni toetama, mitte sellesse segadust k\u00fclvama. Valijatele antakse selge s\u00f5num ja avatud pakkumine, sest see kehtib 2014\/15-2017. J\u00e4rgmised valimsied kas 2014\/15, kui Cameron neid ei v\u00f5ida, siis v\u00f5imule arvatavasti leiboristid v\u00f5imalik, et koalitsioonis \u00fches liberaalsete demokraatidega, kes aga eurooptimistid ning neist v\u00f5ib saada kaalukeel. Kui Cameron j\u00e4\u00e4b opositsiooni, siis referendumit vaevalt tuleb. Referendub ise saab aga kindlasti olema in-out mitte in-in (Kas sellinne EU on meile hea v\u00f5i tahame, et tingimused r\u00e4\u00e4giksid tingimused uuesti l\u00e4bi) stiilis. Samas ka see, et kui<\/p>\n\n\n\n<p>Cameron ei ole erakonna liider, siis ei pruugi ka seda referendumit tulla. Ise ta pigem ikkagi tahab EUs olla, seega on see asi v\u00e4ga segane, et miks \u00fcldse selline referendum ja ikkagi j\u00e4lle, et miks n\u00fc\u00fcd. Britid pole ka just k\u00f5ige aktiivsemad EU osalised nt ollakse v\u00e4ljas eurotsoonist ja Schengenist. Teisalt on britid harjunud olema suured m\u00e4ngijad, kuid t\u00e4nases maailmas on nad seda \u00fcha v\u00e4hem, seega vajavad nad seda EU kampa. V\u00f5imalik, et referendum vaid selleks, et k\u00f5ik pooled oleksid \u00f5nnelikud., sest k\u00f5ikidele on seal midagi. Euroskeptikutele on oluline ka see, et v\u00f5\u00f5rt\u00f6\u00f6lisi nii palju enam ei tuleks, sest UK ei pidavat seda ennam kannatada. Samas teised \u00fctlevad,et UK peaks rohkem valima, mida nad tahavad. V\u00f5imalik, et Cameron tahtiski n\u00e4idata, et ta on tugev ega pole l\u00fckata-t\u00f5mmata nii UKs kui ka Euroopas. Samas on UK paljudele v\u00e4ga oluline (majandus)partner, seega ei saa keegi teda v\u00e4ga eirata ka. Paljudele ka probleemiks demokraatia defitsiit Euroopas, Cameron tahab seda<\/p>\n\n\n\n<p>parandada ning tema viis see, et v\u00f5tta v\u00f5im rahvus\u00fclestelt institutsioonidelt rahvustele tagasi.<\/p>\n\n\n\n<p>UKs ei saa mitte kuidagi alahinnata meedia v\u00f5imu, mis suuresti suunab ka avalikku arvamust. Britid olid EU integratsioonist v\u00e4ljas, kuid integraatorid ei n\u00e4inud EUd ilma UK-ta, kuid 60ndatel blokeeris de Gaulle brittide ja teiste \u00fchinemist. Euroskeptikud n\u00e4igid EFTAs (Euroopa vabakaubandustsoon, kus t\u00e4na lisaks EUle ka Norra, Island, Lichestein ja \u00d0veits) p\u00e4\u00e4ster\u00f5ngast. UK vajab aga EUd, sest siis kui mingi kodune jama, siis saab selle EU kaela ajada, see levinud praktika vanades EU riikides. Brittidel ka tugev eelarvepuuduj\u00e4\u00e4k u 8% GDPst enne praegust valitsus oli see 11%. See saavutatud kokkuhoiuga sotsaalsf\u00e4\u00e4rist ja maksut\u00f5usudega. T\u00f5steti k\u00f5vasti ka \u00f5ppemaksu \u00fclikoolides. Kuna Britiide majandus on v\u00e4ikses kasvus v\u00f5i \u00fcldse mitte, siis on vaja suurt probleemi Euroopas, mis t\u00f5mbaks rahva t\u00e4helepanu eemale.<\/p>\n\n\n\n<p>Samamoodi on pinnuks \u00d0otimaa v\u00f5imalik lahkumine UKst, kes aga harjunud olema suurm\u00e4ngija ja \u00d0otimaa minek annaks l\u00f6\u00f6gi ning annaks eeskujuka Walesile ja P\u00f5hja-Iirmaale. Hetkel suur kolmik Euroopas Saksamaa, Prantsusmaa ja Uk, kuid lahkumistega kukuksid britid aste madalamale ja see on tugev kriis Inglismaale ja taaskord on heaks kattevarjuks Euroopa.<\/p>\n\n\n\n<p>Referendumiga ka see teema, et need kes tegelikult asjast ei tea ja ei huivtu m\u00f5tlevad, et kui peaminister olukorrast nii r\u00e4\u00e4gib, siis \u00e4kki ongi EU halb ja tuleks sellekst v\u00e4lja astuda.<\/p>\n\n\n\n<p>In-out referendumiga pole kindel, mis saama hakkab, kuna referendum nii pika aja p\u00e4rast, siis selle aja jooksul v\u00f5ib igasusugust asja juhtuda nii majanduses kui poliitikas kui k\u00f5iges muus. V\u00f5ibolla muudab olukorda ka v\u00f5imalik uute rumeenia ja bulgaaria immigrantide tulek.<\/p>\n\n\n\n<p>Samas Cameron murdis oma lubadust, sest \u00fctles, et kui ta valitakse 2010 v\u00f5imule, siis teeb ta referendumi Lissaboni lepingu osas, kuid referendum j\u00e4i olemata. Seda kasutavad ka skeptikud \u00e4ra. See v\u00f5ib ka p\u00f5hjuseks olla, miks referendum on in-out, et tookordset lubadust kuidagigi t\u00e4ita. Cameron ise on aga \u00f6elnud, et paneb s\u00fcdame ja hinge kampaaniasse, et UK j\u00e4\u00e4ks EUsse. Kui Cameron tagasi valitakse, siis on tal ka rahva mandaat, et l\u00e4bi r\u00e4\u00e4kida UK tingimuste osas EUs olemises. Enamus poliitilisi j\u00f5ude on ka EUsse j\u00e4\u00e4mise poolt, m\u00f5ned tahavad v\u00f5ibolla midagi \u00fcle l\u00e4bir\u00e4\u00e4kida.<\/p>\n\n\n\n<p>Konspekteeris J\u00fcri K\u00e4osaar<\/p>","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>J\u00fcri K\u00e4osaar: Kokkuv\u00f5te Eoin McNamara longust Teisip\u00e4eval, 19. veebrauril k\u00e4is Rahvusvaheliste Suhete Ringis loengut pidamas T\u00dc Riigiteaduste doktorant Eoin McNamara, kes r\u00e4\u00e4kis teemal &#8220;UK and EU relations&#8221; UK ja EL suhted muutuvad, pole kindel, et kas see hea v\u00f5i halb. Eoin ise pole UKst vaid iirlane, kuid tal mitmeid inglastest s\u00f5pru, kellest mitmed arvavad, et [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":4,"featured_media":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"elementor_theme","format":"standard","meta":{"site-sidebar-layout":"default","site-content-layout":"default","ast-site-content-layout":"","site-content-style":"default","site-sidebar-style":"default","ast-global-header-display":"","ast-banner-title-visibility":"","ast-main-header-display":"","ast-hfb-above-header-display":"","ast-hfb-below-header-display":"","ast-hfb-mobile-header-display":"","site-post-title":"","ast-breadcrumbs-content":"","ast-featured-img":"","footer-sml-layout":"","theme-transparent-header-meta":"default","adv-header-id-meta":"","stick-header-meta":"","header-above-stick-meta":"","header-main-stick-meta":"","header-below-stick-meta":"","astra-migrate-meta-layouts":"default","ast-page-background-enabled":"default","ast-page-background-meta":{"desktop":{"background-color":"","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"tablet":{"background-color":"","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"mobile":{"background-color":"","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""}},"ast-content-background-meta":{"desktop":{"background-color":"var(--ast-global-color-5)","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"tablet":{"background-color":"var(--ast-global-color-5)","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"mobile":{"background-color":"var(--ast-global-color-5)","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""}},"footnotes":""},"categories":[6,76],"tags":[],"class_list":["post-1569","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-loengud","category-76"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1569","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/users\/4"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=1569"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1569\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=1569"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=1569"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=1569"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}