![\"\"](\"https:\/\/sisu.ut.ee\/sites\/default\/files\/styles\/os_files_medium\/public\/rsr2\/files\/rsr1_0.jpg?itok=8f6ttSMV\" "\\"\\"\/")
<\/figure>\n\n\n\nTaustaks:<\/strong><\/p>\n\n\n\n 1993 aastal l\u00f5petas Marko Mihkelson Tartu \u00dclikooli ajaloo erialal. Ajaloo magistrikraadi sai ta 1999 aastal magistrit\u00f6\u00f6ga, mille teemaks oli \u201eVenemaa poliitiline areng 1990\u20131996″. Aastatel 1994 \u2013 1997 tegutses ta Postimehe Moskva korrespondendina. Aastatel 1997 \u2013 2000 oli ta Postimehe peatoimetaja. 2000. Aastal pani ta aluse Balti Venemaa uurimiskeskusele. (Mihkelson peab Vladimir Ju\u00f0kinit parimaks spetsialistiks Eestis, kes suudab panna kokku seoseid Venemaa s\u00fcndmustest). 2003 aastal saabus Mihkelsoni ellu poliitika, \u00fchinedes v\u00e4rskelt loodud Res Publicaga. N\u00fc\u00fcd on Marko Mihkelson tegelenud 10 aastat Eesti v\u00e4lispoliitikaga poliitilisel tasandil. Siiski omab ta oma akadeemilisest ja t\u00f6\u00f6alasest karj\u00e4\u00e4rist tulenevalt ka varasemaid kokku puuteid v\u00e4lispoliitikaga ja seega usub, et viimased 20 aastat on andud suure kogemuse neil teemadel k\u00f5nelemiseks.<\/p>\n\n\n\n Riigikogu v\u00e4liskomisjonist<\/strong><\/p>\n\n\n\n Riigikogu v\u00e4liskomisjon on oluline Eesti v\u00e4lispoliitika kujundaja, m\u00f5jutaja ja teatud m\u00f5ttes ka elluviija. Umbes k\u00fcmmekond liiget ja k\u00f5ik neli erakonda on esindatud selles komisjonis. Parlamendi ja sealhulgas v\u00e4liskomisjoni roll on tegeleda seadusandlusega, eriti rahvusvaheliste lepingutega. \u00dcks p\u00f5nevamaid, mis l\u00e4hiajal tulemas, on Eesti-Vene piirileping. V\u00e4lispoliitika valdkonnas on paragrahvide keeramist ja igap\u00e4evast seadusandlust v\u00e4hem v\u00f5rreldes teiste komisjonidega – muidugi s\u00f5ltub see teatud ulatuses ka komisjoni liikmetest. V\u00e4liskomisjoni rida on \u00e4ra kuulata ja heaks kiita k\u00f5ik EV v\u00e4lis-, kaitse- ja julgeolekupoliitikat puudutavad seadused. Soomes, Rootsis, Taanis on sarnane praktika.<\/p>\n\n\n\n Komisjoni t\u00f6\u00f6s on oluline moment see, et seal on koondunud erinevate erakondade esindajad ehk esineb erinevaid n\u00e4gemusi Eesti v\u00e4lispoliitikast. Eesti kui v\u00e4ikeriigi poliitika on ikka kui lehmakauplemine ehk mitte just k\u00f5ige meeldivam. Mis aga puudutab ELi, julgeoleku- ja v\u00e4lispoliitikat, siis parteide \u00fclest koost\u00f6\u00f6d on v\u00e4ga palju. Seda n\u00e4eme ka v\u00e4ga sageli p\u00f5hjamaade, kui ka teistes v\u00e4ikeriikides, kus demokraatia kogemus on olnud pikem. Riigikogu v\u00e4liskomisjoni h\u00e4\u00e4letused on peamiselt seotud olnud esimehe ja aseesimehe valikuga. Kord tekkis valimistel patiseis, kuid opositsioon otsustas liisu t\u00f5mbamise asemel taganeda. Antud koosseisu ajal on olnud maksimaalselt 5 teemat, kus oli vajadus h\u00e4\u00e4letamiseks.<\/p>\n\n\n\n V\u00e4liskomisjonil on suur m\u00f5ju Eesti v\u00e4lispoliitika m\u00f5jutamisel. Eesti peab aru saama, kus tekivad m\u00f5jukeskused nii julgeoleku kui ka majanduse m\u00f5ttes. Ammugi on selge, kuidas toimub Aasia t\u00f5us ja milline on nende m\u00f5ju maailmapoliitikale. Aasia ja Hiina on maailma ajaloos viimased 2000a jooksul m\u00e4nginud olulist rolli, v\u00e4ljaarvatud viimased sadakond aastat (enne viimaste aastate taastulemist).<\/p>\n\n\n\n Riigikogu tellis raporti ja anal\u00fc\u00fcsi Tallinna \u00dclikoolilt. See on suhteliselt levinud praktika komisjonis. Kirjutati kokku raport \u201eEesti Aasia strateegia aastani 2025\u201c ehk millised on arengud ja milliseid suundi v\u00f5iks Eesti eelisarendada. Mihkelsonil on hea meel, et see ei ole j\u00e4\u00e4nud vaid strateegiaks vaid on taga ka reaalset rahastust. Toimub j\u00e4rjest suurem \u00fchise s\u00fcnergia\/koost\u00f6\u00f6 loomine \u00fclikoolide ja riigi vahel. On paratamatu, et me ei saa eeldada, et kogu maailma otsustuskeksus on Euroopas\/USAs. M\u00f5istagi on Eesti l\u00e4hinaabrid ja partnerid kellega on vaja suhteid edendada. Aasiasse \u00f5nne otsimist ei ole. Tuleb osata t\u00e4nast maailma lugeda ja sealhulgas ka enda v\u00f5imalusi (raha) hinnata ning teha vastavaid otsuseid. Kui vaadata majanduskasvu perspektiive, siis kasvutrend vaatamata raskustele, on l\u00e4hema 20-30 aasta jooksul Aasias. Oleks l\u00fchin\u00e4gelik, kui me ei \u00fcritaks ka ise kasu l\u00f5igata. Mitte vaid majanduslikku vaid ka poliitilist.<\/p>\n\n\n\n See kuidas Hiina enesekindlus on viimastel aastatel kasvanud on h\u00e4mmastav. Samamoodi on n\u00e4htavas tulevikus ka Hiina t\u00f5us esimeseks s\u00f5jaj\u00f5uks maailmas. Selle aasta l\u00f5pus saab Eesti saatkond oma maja valmis. Siiani (viimased 20a) on saatkond olnud \u00fches hotellis.<\/p>\n\n\n\n Tehti P\u00f5hjala- ja Balti mere regiooni ohtude anal\u00fc\u00fcs. Polnud ette n\u00e4ha seda arengut, kus me t\u00e4na juba oleme. On tekkinud mitmeid selliseid k\u00fcsimusi, millele on vaja terast t\u00e4helepanu p\u00f6\u00f6rata. N\u00e4iteks on see seotud meie idanaabriga, kes, mitte ainult meie regiooni piiridel, on kasvatanud s\u00f5jalist aktiivsust. Venemaa \u00f5ppuste \u201eL\u00e4\u00e4s 2013\u201caktiivfaas on alles algamas. Kaitsev\u00e4e Peastaabis sai v\u00e4liskomisjon sellegi kohtagi \u00fclevaade. \u201eL\u00e4\u00e4s 2009\u201c deklareeriti, et \u00f5ppus on peaasjalikult kaitse eesm\u00e4rgil. Avaliku infona on teada, et planeeriti terroristide lokaliseerimist Balti riikides. Andmed r\u00e4\u00e4givad sellest, et Venemaa aktiivsuse ja m\u00f5ttetegevusega peab pidevalt koos parteritega tegelema. Venemaa lennukite \u00f5ppused on pannud ka Rootsi m\u00f5tlema NATO peale. Soomes ja Rootsis pole NATO enam nii suur tabu teema kui varem. Siiski rahva vastuseis NATOle on m\u00f5lemas riigis endiselt k\u00f5rge.<\/p>\n\n\n\n Piirileping Venemaaga<\/p>\n\n\n\n See k\u00f5ik, mis t\u00e4na toimub S\u00fc\u00fcria \u00fcmber, Venemaal ja ka mujal, on muutnud piirilepingu aktuaalsemaks kui kunagi varem. Meie rahvuslikes huvides on omada v\u00f5imalikult v\u00e4he provokatiivseid halle tsoone. Hetkeline olukord v\u00f5ib v\u00f5imaldada provokatiivseid akte. Eesti-Vene piirilepingust on r\u00e4\u00e4gitud \u00fcle 20 aasta. Vahepeal oli kalevi all, kuna Venemaa arvas et piirilepingu puudumisel ei v\u00f5etaks meid NATOsse ja Euroopa Liitu. Riigikogu ratifitseeris \u00fche kuuga piirilepingu. Ratifitseerimise seaduse preambula l\u00f5i aluse Vene poolele \u00f6elda, et nad ei ole n\u00f5us. Kardeti territoriaalseid n\u00f5udmisi Eesti poolt – otsistud viga. Vahepeal oli Pronksi\u00f6\u00f6 ja suhete madalseis 2007-2008. Eesti poolele on oluline protsessi avatus ja kaasatus. Oluline on, et piirilepingu lahendus mitte mingilgi viisil ei kompromiteeriks Eesti \u00f5igusj\u00e4tkusuutlikust, mis oli ka 2008 preambulas. Toimus kolm kohtumist. Eesti saadik oli J\u00fcri Luik, \u00fcks kogenenumaid Eesti diplomaate.<\/p>\n\n\n\n Ta viis l\u00e4bi ka l\u00e4bi r\u00e4\u00e4kimisi l\u00e4bi ka siis kui Vene v\u00e4ed v\u00e4lja viidi. \u00d5igusteadlase Lauri M\u00e4lksoo \u00fche ettepaneku n\u00e4ol lisati konsultatsioonide k\u00e4igus artikkel9, mis \u00fctleb et k\u00e4sitletakse vaid piirijoont. Vene poolt tegi ka pakkumisi. N\u00e4iteks, et see leping muudab kehtetuks k\u00f5ik varasemad piiriga seotud lepingud. Selge on see, et Venemaaga l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimisi pidada \u00fcksk\u00f5ik mis k\u00fcsimuses, ei ole lihtne. Kui on konkreetne eesm\u00e4rk, siis on v\u00f5imalik midagi saavutada. Sama kehtib kattuvate huvide puhul. Nagu Lennart Merigi \u00fctles: \u201eAlati on oluline tunnetada v\u00f5imaluste akent\u201c. Mai l\u00f5pus saavutati poolte kokkulepe teksti muudatuste osas. Eesti valitsus kiitis ka need heaks, p\u00e4rast seda kui erinevad erakonnad \u00fctlesid oma seisukohad. Hetkel on asi seisma j\u00e4\u00e4nud suve t\u00f5ttu. Puhkasid nii eestlased kui ka venelased. T\u00e4iesti normaalne koosk\u00f5lastamise protsess on k\u00e4imas. Hetkel ei ole tunnetatav mingit poliitilist m\u00f5ju sellele.<\/p>\n\n\n\n On oodata Venemaa v\u00e4lisministri Sergei Lavrovi saabumist Tallinna allakirjutamiseks ja siis l\u00e4heb asi riigikogule ratifitseerimiseks.<\/p>\n\n\n\n S\u00fc\u00fcria konfliktist:<\/strong><\/p>\n\n\n\n Konflikti olulisust n\u00e4itab see, et kordagi varem pole Mihkelsonilt ajakirjanik k\u00fcsinud: \u201eMis te arvate, kas on tegemist kolmanda maailmas\u00f5ja algusega?\u201c Alates 1991. aastast on raske meenutada sellist rahvusvahelist olukorda, mis v\u00f5iks nii palju m\u00f5jutada meid ja meie partnereid. S\u00fcndmuste spiraal sai alguse 20. augustil, kui kasutati S\u00fc\u00fcrias keemiarelva, mille k\u00e4igus hukkus 1500 inimest Damaskuse eeslinnas (umbes Annelinna v\u00f5i \u00d5ism\u00e4e suurune ala). M\u00f5istagi Obama ja rahvusvaheline \u00fcldsus reageeris. Teatati, et sekkumine on m\u00f6\u00f6dap\u00e4\u00e4smatu keemiarelva kasutamise puhul. Tegelikult ei olnud esimene kord kui keemiarelva kasutati. On olnud tosinkord, kuid need on olnud lokaalsed ja keeruliselt tuvastatavad. T\u00e4nase p\u00e4eva seisuga, see info mis on olemas, r\u00e4\u00e4gib seda, et relva kasutas Assadi re\u00feiim. Kasutas selleks, et operatiivtaktikaliselt tagasi l\u00fckata m\u00e4ssuliste edu antud piirkonnas.<\/p>\n\n\n\n Aga 2003 kui Iraaki mindi, siis selgus hiljem, et luure andmed p\u00e4ris selgelt vett ei pidanud. T\u00e4na v\u00f5ib ka k\u00fcsida, miks ikkagi ja kelle huvides keemiarelva kasutati? Assadi valitsus teadis, et \u00dcRO inspektorid on kohal ja oli oodata USA ning liitlaste reaktsiooni. L\u00f5plikult head vastust ei olegi sellele. Aga l\u00f5ppkokkuv\u00f5ttes, mis on ka Eesti positsioon olnud, pole t\u00e4htis kes seda relva kasutas \u2013 kasutamine kui selline on juba selgelt taunitav. Tegemist on v\u00e4ga erakordse juhtumiga. Viimati kasutati 1988 Sadam Husseini poolt Iraagi Kurdistanis ja enne seda II maailmas\u00f5jas. Keemiarelva kasutamist keelab rahvusvaheline konventsioon.<\/p>\n\n\n\n K\u00f5ikjal on r\u00f5hutatud, et siseriiklikult on S\u00fc\u00fcrias vaja poliitilist lahendust. S\u00fc\u00fcria kodus\u00f5jas v\u00f5itleb kuskil 30-40 tuhat moslemi \u00e4\u00e4rmuslast, kes on \u00fchel v\u00f5i teisel viisil seotud Al Qaedaga. Nende hulgas palju Euroopast ja Venemaalt v\u00f5itlejaid. Need \u00e4\u00e4rmuslased on k\u00f5ige edukamad ja operatiivsemad. See t\u00f5statab l\u00e4\u00e4nes j\u00e4lle k\u00fcsimusi Islami d\u00feihaad. Samapingeline rahvusvaheline olukord oli 1983 aastal. Umbes samal ajal, kui NSVL tulistas alla lennuki, mis oli teel New Yorkist Souli. Novembris 1983 olid ka NATO \u00f5ppused Euroopas, mida NSVL t\u00f5lgendas v\u00f5imaliku ennetava tuumar\u00fcnnakuna. Mihkelson m\u00e4letab koolipoisina \u00f5ppusi sellest ajast. K\u00fclmas\u00f5ja k\u00f5ige teravam hetk oligi siis. Ja n\u00fc\u00fcd on saabunud uus teravus. Lokaalne konflikt, millel on suur eskaleerumise potentsiaal. Eesti peab ka panustama poliitilise-diplomaatilise lahenduse leidmiseks. Oletame, et USA kongress n\u00f5ustub, et on vaja l\u00f6\u00f6k anda (signaali saatmine teistele v\u00e4givaldsetele re\u00feiimidele).<\/p>\n\n\n\n Mis on r\u00fcnnakute objekt? Mis juhtub p\u00e4ev p\u00e4rast seda, kui r\u00fcnnak on l\u00f5ppenud? Kongress n\u00e4eb ette 60 p\u00e4eva pikkust sekkumist, mida on v\u00f5imalik veel 30 p\u00e4eva pikendada. Mis on aga seej\u00e4rel uus samm? Mihkelsonile on v\u00e4liskolleegid \u00f6elnud kartust, et seej\u00e4rel muutuksid USA lennukid lennukiteks, sest see r\u00fchmitus on Assadi \u00fcks p\u00f5hivastaseid. Viimaste p\u00e4evade arengud on seotud keemiarelvade (1000 tonni) v\u00f5tmine rahvusvahelise kontrolli alla ja n\u00f5udega, et S\u00fc\u00fcria liituks keemiarelva konventsiooniga. Raske on m\u00f5elda, et see kiirelt realiseeruks. Samas Obamal on olemas negatiivne kogemus Briti parlamendist, et sekkumist \u00f5igustada.<\/p>\n\n\n\n Eestil on vaja silmas pidada Venemaa uitm\u00f5tlejate v\u00e4lja\u00fctlemisi, et kui USA peaks s\u00f5jaliselt S\u00fc\u00fcriat r\u00fcndama v\u00f5i kui see konflikt peaks seal eskaleeruma, siis peaks Venemaa tooma v\u00e4ed sisse Balti riikidesse. Mihkelson \u00fctleb kogemuste pealt, et imperiaalne m\u00f5tteviis elab idanaabris v\u00e4ga tugevalt edasi. Ega Putin ilmaasjata ei \u00f6elnud: \u201eN\u00f5ukogude Liidu lagunemine oli 20. sajandi suurim geopoliitiline katastroof\u201c. Venemaa v\u00e4lispoliitikat juhib suuresti USA strateegilise v\u00f5imu v\u00e4hendamine ja nende m\u00f5nitamine. Eesti peab pidevalt j\u00e4lgima \u00fcldist rahvusvahelist keskkonda ja piiril toimuvat. Ja selles osas on Riigikogu v\u00e4liskomisjonil v\u00e4ga suur roll.<\/p>\n\n\n\n K\u00fcsimuste voor:<\/strong><\/p>\n\n\n\n Kas viimased s\u00f5nad Baltikumi okupeerimisest v\u00f5ivad olla t\u00e4helepanu k\u00f5rvale juhtimiseks, et mitte Hiina kartust esile tuua?<\/p>\n\n\n\n Venemaa p\u00fc\u00fcab olla Hiina s\u00f5ber ja teda ka j\u00e4ljendada (juba 1980ndatel aastatel Deng Xiaopingi m\u00f5tet- \u00fckspartei aga vabamajandus). Ainuke mis paneb neid \u00fchele tasandile on tuumarelvade olemasolu, Venemaa omab siiski numbriliselt veidi rohkem. Neid \u00fchendab ka see, et nad n\u00e4evad maailma \u00fchtemoodi – autokraatlikud riigid ja seisukohad S\u00fc\u00fcria osas. See aga ei takista s\u00f5jaliste \u00f5ppuste tegemist \u00fcksteise \u201evastu\u201c. Venemaa korraldas ida pool k\u00f5ige suuremad s\u00f5jav\u00e4e \u00f5ppused alates NSV Liidu lagunemist alates. Kaasati 120 000 meest, lennukeid ja laevu ning ulatus Kamt\u00f0atkast Uurali m\u00e4gedeni.<\/p>\n\n\n\n See siiski ei ole t\u00e4helepanu k\u00f5rvale juhtimine. Mihkelson t\u00f5i n\u00e4ite 1995 aastast, kui oli Venemaal niisama kuulamas \u00fchte loengut liberalismi ajaloost Venemaal. T\u00e4iesti ootamatult \u00fctles vanemapoolne \u00f5ppej\u00f5ud lause: \u201eTeate, meie lapsed v\u00f5i lapselapsed hakkavad nii v\u00f5i teisiti Balti riikide sadamate p\u00e4rast v\u00f5itlema, sest need ju kuuluvad meile.\u201c See lause oli lihtsalt teksti sisse p\u00f5igitud. See n\u00e4itab, et kuskil alateadvuses on ikka see m\u00f5te olemas. Ei ole meeldiv selliseid asju kuulda ja see ei aita ka kahepoolsete suhete kasvatamisele kaasa. NATO peasekret\u00e4ri v\u00e4ljendas sama m\u00f5tet, \u00f6eldes, et Venemaa peaks lahti \u00fctlema neist s\u00f5nav\u00f5ttudest. Venemaa poolt vaadatuna on strateegilised aktiivsed suunad just meie regioon ja Kaukasus. Tuleb pidevalt s\u00fcndmustel silma peal hoida, ei tohi teha nii nagu vaikava ajastu ajal. Teadlik inimene teeb paremaid otsuseid alati, kui see kes \u00fcritab pead kuhugi tiiva alla s\u00e4ttida.<\/p>\n\n\n\n Millises suunas on Iisraeli huvid liikunud seoses S\u00fc\u00fcriaga ja l\u00e4\u00e4ne maailma huvides sinna sekkuda?<\/p>\n\n\n\n See otseselt m\u00f5jutab nende julgeoleku olukorda. Vaen, vastuolud ja rahulepingu puudumine ei tee asja paremaks. Iisrael on muidugi ka USA partner. Iisrael on viimastel n\u00e4dalatel tugevdanud oma \u00f5hukaitse v\u00f5imekust. Assad on ka \u00f6elnud, et konflikti laienedes v\u00f5ib \u00fcks tegevusi olla Iisraeli pommitamine ehk esimene v\u00f5imalik k\u00e4ttemaks r\u00fcnnakule v\u00f5ib olla Iisrael. Kui r\u00fcnnati Iraaki Lahes\u00f5jas, siis Iraak pommitas ka Iisraeli. Otsustati aga mitte vastata ja eskaleerumist ei olnud. Muidugi peab k\u00f5ike korraga j\u00e4lgima. T\u00fcrgi on ka mures. \u00dcle 500000 p\u00f5geniku juba. M\u00f5tteviis seal on selline, et toimub eraldumine – Assaadi meelsed l\u00e4\u00e4nekaldal ja \u00fclej\u00e4\u00e4nud muutub Afganistaniks.<\/p>\n\n\n\n Mis annab aluse vene anal\u00fc\u00fctikutele \u00f6elda, et USA r\u00fcnnakule S\u00fc\u00fcrias vastataks Balti riikide r\u00fcndamisega? Mis on Venemaa huvi S\u00fc\u00fcrias?<\/p>\n\n\n\n 1991 aasta oli vene juhtidele trag\u00f6\u00f6dia. \u00dcks tegur oli Reagani salajane majanduss\u00f5da, mis t\u00f5mbas jalgu alt. Saudi Araabia 1986 aastal otsustas nafta toodangut j\u00e4rsku kasvatada. Need inimesed, kes on eluaeg t\u00f6\u00f6tanud KGBs on n\u00fc\u00fcd Venemaa eriteenistuses ja sellest areneb nende v\u00e4lispoliitiline m\u00f5te. K\u00f5ik Snowdeni, Wikileaksi jms asjad on piisad, et USA m\u00f5juv\u00f5imu v\u00e4hendada. Eestile on kindlasti ebamugav, kui USA ja Venemaa on keerukates suhetes. M\u00f5ista, et sellised naljad polegi tegelikult v\u00e4ga suur nalja tegemine. S\u00fc\u00fcria puhul tuleneb Venemaa huvi sellest, et K\u00fclma s\u00f5ja ajal oldi partnerid. Venemaa on m\u00fc\u00fcnud S\u00fc\u00fcriasse miljardite dollarite v\u00e4\u00e4rtuses relvi. S\u00fc\u00fcrias asub v\u00e4ljaspool Venemaa piire ainukene merev\u00e4ebaas. Kindlasti on ka m\u00e4ngus luurehuvid ja muud segused.<\/p>\n\n\n\n Venemaa jaoks on ka k\u00fcsimus, kuidas julgeolekuga hakkama saada ol\u00fcmpiam\u00e4ngudel, toimuvad need nii l\u00e4hedal kuumadele kolletele. T\u00f0et\u00f0eenias on v\u00f5itlus Venemaa vastu suuresti d\u00feihaadi meeleoludega. S\u00fc\u00fcria on suurep\u00e4rane treeninglaager k\u00f5igile \u00e4\u00e4rmuslastele v\u00f5imekuse kasvatamiseks ja uute kollete tekitamiseks. Araabia kevad andis ka sellele hea t\u00f5uke.<\/p>\n\n\n\n Venemaa vastuseis tuleb ka tema tugevusest. Venemaa pole olnud varem nii tugev kui ta on n\u00fc\u00fcd. 2008 Gruusiasse tungimine oli esimene n\u00e4ide sellest. Putin ja Medjedev on \u00f6elnud, et tegemist ei olnud sekkumisega tsiviilide kaitseks, vaid oli vaja peatada NATO m\u00f5jupiiride laienemist.<\/p>\n\n\n\n Kas 21. sajan on l\u00f5pp Teise maailmas\u00f5ja j\u00e4rgselt loodud re\u00feiimile ehk \u00dcRO Julgeolekun\u00f5ukogu re\u00feiimile? Kuidas reformida v\u00f5i mis k\u00fcsimused on seal \u00f5hus?<\/p>\n\n\n\n K\u00fcsimus on, kas t\u00e4nane maailm saab ilma suure s\u00f5jata hakkama maailmakorra reformimisel. S\u00fc\u00fcria n\u00e4itab, et \u00dcROl ei ole v\u00f5imalik reflekteerima seda maailma, mis meil t\u00e4na on ja v\u00e4lja t\u00f6\u00f6tama sellised lahendusi, mis ei raskendaks koost\u00f6\u00f6d vaid suurendaks. \u00dcRO reformimisest on v\u00e4ga pikalt r\u00e4\u00e4gitud, kuid rohelist tuld ei ole n\u00e4ha. Oluline muutus on olnud see, et varem m\u00e4ngis G7 ja siis hiljem G8 olulist rolli. T\u00e4na enam G8st eriti ei r\u00e4\u00e4gita, kuna seal pole kaasatud LAV, Hiinat, Brasiiliat, Indiat ja Saudi-Araabiat. Reformimine on mitme miljoni dollari k\u00fcsimus. V\u00e4ga keeruline lahendada ilma julgeolekuvahekordade selgeks tegemist. Maailm ei ole olnud kunagi nii globaalne ja l\u00e4bip\u00f5imunud m\u00f5juritega kui ta seda on t\u00e4na.<\/p>\n\n\n\n Kas on v\u00f5imalik, et Euroopa Liit v\u00f5tab sarnaselt USAle vastu midagi Magnitski akti sarnast?<\/p>\n\n\n\n Ei n\u00e4e seda v\u00f5imalust, kuna 28 riigi seas sellist \u00fchist otsust saada on v\u00e4ga keeruline. Liiga palju erinevad arusaamisi ja suhteid Venemaaga. S\u00f5ltub ka sellest, mis ideoloogilise taustaga on v\u00f5imulolijad. Kindlasti oleks oluline samm mida astuda. Sa pead ise teadma, mida sa v\u00e4\u00e4rt oled ja pead neile seda Venemaale n\u00e4itama. Ei saa sellist j\u00e4relandmist ja veelkord j\u00e4relandmist nii palju olla. Sellist t\u00f5sist jutuajamist saab teha vaid koos, mitte et \u00fched muutuvad patuoinaks. Ega USAs see ka lihtne ei olnud.<\/p>","protected":false},"excerpt":{"rendered":" Mart Veliste: Kokkuv\u00f5te Marko Mihkelsoni loengust Teisip\u00e4eval, 10. septembril k\u00e4is Rahvusvaheliste Suhete Ringis loengut pidamas Riigikogu V\u00e4liskomisjoni esimees Marko Mihkelson, kes r\u00e4\u00e4kis teemal “Riigikogu V\u00e4liskomisjonist maailmapoliitikani\u201c. Taustaks: 1993 aastal l\u00f5petas Marko Mihkelson Tartu \u00dclikooli ajaloo erialal. Ajaloo magistrikraadi sai ta 1999 aastal magistrit\u00f6\u00f6ga, mille teemaks oli \u201eVenemaa poliitiline areng 1990\u20131996″. Aastatel 1994 \u2013 1997 tegutses […]<\/p>\n","protected":false},"author":4,"featured_media":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"elementor_theme","format":"standard","meta":{"site-sidebar-layout":"default","site-content-layout":"default","ast-site-content-layout":"","site-content-style":"default","site-sidebar-style":"default","ast-global-header-display":"","ast-banner-title-visibility":"","ast-main-header-display":"","ast-hfb-above-header-display":"","ast-hfb-below-header-display":"","ast-hfb-mobile-header-display":"","site-post-title":"","ast-breadcrumbs-content":"","ast-featured-img":"","footer-sml-layout":"","theme-transparent-header-meta":"default","adv-header-id-meta":"","stick-header-meta":"","header-above-stick-meta":"","header-main-stick-meta":"","header-below-stick-meta":"","astra-migrate-meta-layouts":"default","ast-page-background-enabled":"default","ast-page-background-meta":{"desktop":{"background-color":"","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"tablet":{"background-color":"","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"mobile":{"background-color":"","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""}},"ast-content-background-meta":{"desktop":{"background-color":"var(--ast-global-color-5)","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"tablet":{"background-color":"var(--ast-global-color-5)","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"mobile":{"background-color":"var(--ast-global-color-5)","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""}},"footnotes":""},"categories":[6,76],"tags":[],"class_list":["post-1557","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-loengud","category-76"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1557","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/users\/4"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=1557"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1557\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=1557"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=1557"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=1557"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}