Merili Luuk: Kokkuv\u00f5te Ants Laaneotsa loengust<\/p>\n\n\n\n
Teisip\u00e4eval, 24.aprillil k\u00e4is RSRis loengut andmas kindral Ants Laaneots, kes r\u00e4\u00e4kis teemal \u201e\u201eKuum\u201c maailm ja Eesti julgeolek.\u201c<\/p>\n\n\n\n
L\u00e4his-Ida probleemid on siiski L\u00e4his-Ida probleemid. Paljud v\u00e4idavad, et praegu k\u00e4ib seal m\u00f5jusf\u00e4\u00e4ride \u00fcmberjaotamine: \u00fchelt poolt \u00f0iidid (Iraan, Iraak, Liibanon- Hesbollah) ja teiselt poolt sunniidid (Egiptus, Liib\u00fca, Saudi-Araabia, Bahrein) Paljud m\u00e4ssud ongi seet\u00f5ttu tekkinud, et nende kahe usuline erinevus on suur. S\u00fc\u00fcrias on v\u00f5imul alaviidid ning m\u00e4ssulised toetavad neid. S\u00fc\u00fcria on ainuke Iraani liitlane ning Iraan teatavasti v\u00f5imas. Laaneots lisas, et ta ei usu, et suured s\u00f5brad ookeani taga oleksid \u00f5nnelikud, mis Iraanis toimub.<\/p>\n\n\n\n
Laaneots v\u00f5rdles kolme riiki- Iisraeli, S\u00fc\u00fcriat ja Iraani. S\u00f5jaliste eelarvete poole pealt omab Iisrael neist t\u00e4nu USA abile k\u00f5ige suuremat eelarvet- 15,9 mld $ (s\u00fc\u00fcria 2,06 mld, Iraan 12 mld). Iisraelis on aga ka naistel kohustuslik s\u00f5jav\u00e4eteenistus, meestel 2 aastat, naistel 1 a. Keegi ei ole plaaninud ja ei kavatse ka S\u00fc\u00fcriat r\u00fcnnata, v\u00e4hemalt \u00f5hust, sest \u00f5hukaitse on meeletu (kogu relvastus on kaasaegne, Vene oma) 2007-2011 osteti relvastust sisse 4 mld dollari v\u00e4\u00e4rtuses. Iisraeli \u00f5huj\u00f5ud koosneb 440 lennukist, S\u00fc\u00fcrial on neid 365, Iisraelil on ka raketiv\u00e4ed ning just selle t\u00f5ttu hoiab NATO ka Iisraeli poole. Iraanil on aga v\u00e4ga palju tuumarajatisi ja sihtm\u00e4rke on samuti v\u00e4ga palju ning viimastel aastatel on toodud oma tootlused maa alla.<\/p>\n\n\n\n
Kindral diskuteeris ka teemal, et mis juhtuks, kui laskuks 20 KT tuumapomm Jeruusalemma peale? Linn h\u00e4vineks, need oleksid v\u00e4ga-v\u00e4ga-v\u00e4ga suured kaotused linnale ja rahvale tervikuna. See on mure ning seep\u00e4rast kardetakse Iraani v\u00e4ga. Laaneots r\u00e4\u00e4kis ka Iraani lennuv\u00e4e r\u00fcndev\u00f5imekusest ning fakt on, et P\u00e4rsia laht on Iraani pommituslennuv\u00e4e poolt kaetud. USA hoidis oma lennukikandjate lahingugruppi (4-7 laeva) seal, kuid n\u00fc\u00fcd ohu suurenedes t\u00f5i need v\u00e4lja. \u00dcldiselt ongi P\u00e4rsia lahe piirkond m\u00f5lemalt poolt ning m\u00f5lemale poolele k\u00f5ige ohtlikum.<\/p>\n\n\n\n
Lektor aga pooltevahelisse s\u00f5tta sellises konfliktipiirkonnas ei usu , sest Iraan on v\u00e4ga suure pindalaga ning k\u00f5ik raadiused on ajutult laiali. H\u00e4vitamine on raske, sest \u00f5hukaitse on koondatud kindlatesse piirkondadesse, \u00fchtlasi on s\u00f5jav\u00e4gi v\u00e4sinud s\u00f5dimisest, mille pidamist neile reaalselt \u00f5petatud pole. Ameerika arvab, et kui keegi peaks r\u00fcndama, siis on see Iisrael. Kuidas nad siis minema peaksid? Iisraelil oleks variant minna l\u00e4bi Saudi-Araabia, see v\u00f5taks aga aega. L\u00e4bi Jordaania, Iraagi, T\u00fcrgi, S\u00fc\u00fcria teatavasti ei saaks. \u00d5hupiire rikkudes ja lennukipomme heites oleks aga poliitiline skandaal garanteeritud kui mitte rohkem. NATO ega \u00dcRO eeldatavasti konflikti ei sekku. N\u00e4iteks S\u00fc\u00fcria lubab oma riiki sisse 300 \u00dcRO vaatlejat, ehkki mingit vaherahu k\u00fcll oodata pole: sealne opositsioon on esindatud umbes 100 erineva organisatsiooniga, kes ise ka ei tea, mida tahavad. L\u00e4\u00e4s on S\u00fc\u00fcria suhtes ettevaatlik.<\/p>\n\n\n\n
Laaneots r\u00e4\u00e4kis ka Eesti ajaloost ning okupatsioonidest, mis Eesti alasid h\u00f5ivanud on. Tuleb v\u00e4lja, et Eesti on olnud huviobjekt paljudele riikidele nii p\u00f5hjast kui l\u00f5unast, idast ja l\u00e4\u00e4nest. Venemaa geostrateegiline eesm\u00e4rk on j\u00f5uda l\u00e4\u00e4nde ja Eesti seisab tee peal ees. Riigipiir piki Soome lahte ja L\u00e4\u00e4nemerd oleks Venemaale s\u00f5jalise julgeoleku seisukohalt eriti soodne ja ohutust tagav; Vene \u00f5hu-ja raketikaitses\u00fcsteemi paiknemine Balti riikides parandaks oluliselt selle s\u00fcsteemi efektiivsust. Balti riikide valdamine annaks Venemaale v\u00f5imaluse hoida L\u00e4\u00e4nemerel suurt s\u00f5jalaevastikku ja kontrollida kogu selle akvatooriumi. NATO v\u00f5ib kasutada ka Balti riike sillapeana kallaletungiks Venemaale. Balti meri oli juba Peeter I ajal aknaks Euroopasse ning praegu on Baltikumis v\u00e4ga arenenud majandus. Vladimir Putin t\u00f5i 2001.aastal v\u00e4lja, et Vene impeerium tuleb taastada ning nihutada riigipiir v\u00f5imalikult kaugele Venemaa t\u00e4htsatest keskustest (Sankt-Peterburg, Moskva).<\/p>\n\n\n\n
Mida teeb Venemaa praegu? Rakendab j\u00f5upoliitikat rahvusvahelistes k\u00fcsimustes, Venemaa ei ole siiamaani loobunud ka pretensioonidest nt Krimmi poolsaarele (territoriaalsed pretensioonid), info-ja k\u00fcbers\u00f5da \u201es\u00f5nakuulmatute\u201c riikide vastu (Eesti, Gruusia).2007.aastal toimus ka erioperatsioon Eesti vastu. Aktiveeriti \u201eviies kolonn\u201c- sisepoliitilise olukorra destabiliseerimise katsed (PRONKSI\u00d6\u00d6), Eesti v\u00e4lisesinduste r\u00fcndamine Moskvas, massiivsed k\u00fcberr\u00fcnnakud Eesti riigi vastu ja varjatud majanduslikud sanktsioonid. Mis muudatused on toimunud meie l\u00e4heduses? 9000 mehe v\u00f5rra suurenenud meie piiri l\u00e4hedal olevate v\u00e4gede arv, toodud Kaliningradi oblastisse palju siderakette. Mida Venemaalt oodata? Venemaa peab meid oma vaenlaseks ning ei tee Baltikumi seas erilist vahet. Laaneots ise aga meie ohtlikule olukorrale ei r\u00f5hu.<\/p>\n\n\n\n
Konspekteeris Merili Luuk<\/p>","protected":false},"excerpt":{"rendered":"
Merili Luuk: Kokkuv\u00f5te Ants Laaneotsa loengust Teisip\u00e4eval, 24.aprillil k\u00e4is RSRis loengut andmas kindral Ants Laaneots, kes r\u00e4\u00e4kis teemal \u201e\u201eKuum\u201c maailm ja Eesti julgeolek.\u201c L\u00e4his-Ida probleemid on siiski L\u00e4his-Ida probleemid. Paljud v\u00e4idavad, et praegu k\u00e4ib seal m\u00f5jusf\u00e4\u00e4ride \u00fcmberjaotamine: \u00fchelt poolt \u00f0iidid (Iraan, Iraak, Liibanon- Hesbollah) ja teiselt poolt sunniidid (Egiptus, Liib\u00fca, Saudi-Araabia, Bahrein) Paljud m\u00e4ssud ongi […]<\/p>\n","protected":false},"author":4,"featured_media":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"elementor_theme","format":"standard","meta":{"site-sidebar-layout":"default","site-content-layout":"default","ast-site-content-layout":"","site-content-style":"default","site-sidebar-style":"default","ast-global-header-display":"","ast-banner-title-visibility":"","ast-main-header-display":"","ast-hfb-above-header-display":"","ast-hfb-below-header-display":"","ast-hfb-mobile-header-display":"","site-post-title":"","ast-breadcrumbs-content":"","ast-featured-img":"","footer-sml-layout":"","theme-transparent-header-meta":"default","adv-header-id-meta":"","stick-header-meta":"","header-above-stick-meta":"","header-main-stick-meta":"","header-below-stick-meta":"","astra-migrate-meta-layouts":"default","ast-page-background-enabled":"default","ast-page-background-meta":{"desktop":{"background-color":"","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"tablet":{"background-color":"","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"mobile":{"background-color":"","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""}},"ast-content-background-meta":{"desktop":{"background-color":"var(--ast-global-color-5)","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"tablet":{"background-color":"var(--ast-global-color-5)","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"mobile":{"background-color":"var(--ast-global-color-5)","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""}},"footnotes":""},"categories":[6,77],"tags":[],"class_list":["post-1544","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-loengud","category-77"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1544","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/users\/4"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=1544"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1544\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=1544"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=1544"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=1544"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}