Merili Luuk: Kokkuv\u00f5te Erkki Bahovski loengust<\/p>\n\n\n\n
Teisip\u00e4eval, 28. veebruaril k\u00e4is Rahvusvaheliste Suhete Ringis loengut pidamas ajaloolane, ajakirjanik ning Eesti V\u00e4lispoliitika Instituudi juhatuse liige Erkki Bahovski, kes r\u00e4\u00e4kis teemal “Eesti eurotsoonis”.<\/p>\n\n\n\n
Bahovski leiab, et k\u00f5ik kriisid on saanud m\u00f5jutust just riikidevahelistest suhetest. Kui r\u00e4\u00e4gitakse Euroopa Liidust ja nenditakse, et EL ongi \u00fchest kriisist teise jooksnud, siis see on k\u00fcll t\u00e4pne, aga kehtib vaid K\u00fclma s\u00f5ja kohta. Praegused kriisid on siiski ajastul, kus K\u00fclma S\u00f5da enam pole ning riikidel pole enam nii suurt vajadust kokku hoida, samuti pole sidet USAga enam vaja hoida, Teise nurga alt on see Saksamaa k\u00fcsimus. Kriisid leiavad aset n\u00fc\u00fcd, mil Saksamaa on t\u00e4is\u00fchinenud. Tegemist on siiski v\u00e4ga t\u00f5sise geopoliitilise nihkega Euroopa s\u00fcdamesse.<\/p>\n\n\n\n
Kuidas eurotsooni kriisi aga lahendada tuleks? Bahovski s\u00f5nul olid enne kriisi riigid delegeerinud oma \u00fclesandeid (nt Euroopa Komisjoni kaudu), n\u00fc\u00fcd see mudelitipp enam h\u00e4sti ei t\u00f6\u00f6ta. Saksamaa on nii suur, et delegeerib palju. Nominaalselt juhatab k\u00fcll Br\u00fcssel ja samamoodi komisjon, mis kontrollib ka liikmesriikide eelarvet\u00e4itmist ja distsipliini, aga see k\u00f5ik tuleb Saksamaa tingimustele. Paratamatult on need huvid lihtsalt nii suured, et see tingib k\u00e4itumise ning praegu on ka n\u00e4iteks Eesti \u00fcks Saksamaa sabarakkudest.<\/p>\n\n\n\n
Komisjon kontrollib eelarvet nn Euroopa Semestriga, mille jooksul liikmesriigid esitavad eelarvekava- kas tulud, kulud normaalsed, kindlad kriteeriumid, sanktsioonid on muutunud automaatseks. Varem ei t\u00e4hendanud stabiilsuse rikkumine sanktsiooni, p\u00f5him\u00f5tteline otsus tuli Romano Prodilt, kes vaatas l\u00e4bi s\u00f5rmede, et Saksamaa ise rikkus . N\u00fc\u00fcd on eurotsoon just kui v\u00f5tmas \u00e4ra liikmesriikide suver\u00e4\u00e4nsust. Meie poliitikud on viidanud vajadusele kasutada fiskaalkontrolli ja \u00f6elnud, et suver\u00e4\u00e4nsuskadu ei ole. Bahovski meelest ei ole asi ainult selles. See on siiski kirjutatud sisse paberitesse ning see on tendents. Euroopa Liidu poliitilised otsused v\u00f5eti siiski vastu kitsa ringkonna poolt ning n\u00fc\u00fcd on selge, et kriisi ei saa lahendada kitsalt ja see on niiv\u00f5rd s\u00fcgav. Lektori arvates tuleb muuta Euroopa liidu struktuuri, mis on p\u00e4ris valus k\u00fcsimus.<\/p>\n\n\n\n
Bahovski selgitas, et valgustusajastu t\u00f5i Euroopasse uue valitsemismudeli- kuningas valitses oma alamate \u00fcle v\u00f5imuga, mille oli saanud jumalalt. N\u00fc\u00fcd mudel muutus- valitsejad said oma mandaadi rahvalt. Bahosvki arvates on j\u00e4relikult k\u00fcsimus praegu selles, et kuidas see demokraatiamudel t\u00f6\u00f6tab, sest praegu ta paraku ei t\u00f6\u00f6ta. Kui l\u00e4htuda valgustusaja mudelist, mis on kirjutatud enamiku EL liikmesriikide p\u00f5hiseadusse: k\u00f5rgeima v\u00f5imu kandja on rahvas, siis EL-is ju enam nii ei ole. Parlament on saanud j\u00e4rjest rohkem v\u00f5imu juurde, kuid paljudel inimestel Euroopa Komisjonis puudub rahvamandaat. Seal t\u00f6\u00f6tab v\u00e4ga palju andekaid ja tublisid inimesi, aga nad ei domineeri. Iga ametkond komisjoni sees (peadirektoraat v\u00f5i voliniku kabinet) v\u00f5itleb oma olemuse eest, voliniku silmis. Komisjon ei t\u00f6\u00f6ta t\u00e4istuuridel. See on probleem, sest vajalikke otsuseid, mida vastu v\u00f5tta, tuleb j\u00e4rjest rohkem juurde.<\/p>\n\n\n\n
\u201eMida toob 2015.aasta?\u201c k\u00fcsis lektor k\u00fcsimuse ning vastas ise: \u201eEesti saab uue valitsuse, liberaalsem fiskaalpoliitika v\u00f5ib t\u00e4hendada ka muutusi julgeolekus ja me ei tea seda, millega see v\u00f5ib l\u00f5ppeda. Olukord muutub nii v\u00f5i teisiti.\u201c<\/p>\n\n\n\n
Bahovski n\u00f5ustus, et eurotsooni tulevik ei ole v\u00e4ga helge, Saksamaale on olulisem eurotsoon tervikuna, p\u00f5him\u00f5tteline muudatus. Br\u00fcssel kontrollib m\u00e4ngu ja teeb seda Saksamaa tingimustel. Me oleme praegu \u00f5igel poolel, aga mingis faasis need mudelid muutuvad kahjulikuks. Kreeka on teisej\u00e4rguline k\u00fcsimus. Bahovski r\u00e4\u00e4kis, et tema hea s\u00f5bra Ahto Lobjaka s\u00f5nul teostab Eesti julgeolekut rahandusministeerium. K\u00f5ik see, mis hoiab meid praegu kuskil liidus, on Eesti julgeolekule oluline. Kaitse-eelarveid on v\u00e4hendatud, sellele on juhitud t\u00e4helepanu, aga kaitsepoliitika l\u00e4htub eelk\u00f5ige riigisisestest vajadustest. Sestap tuleks loobuda riigikesksest mudelist. Lektori s\u00f5nul kardetakse m\u00f5nes Euroopa riigis Saksamaa domineerimist kardetakse. Meilt on selle kartuse p\u00fchkinud N\u00f5ukogude Okupatsioon. P\u00f5hjenduse leiab ajaloost: Saksamaa \u00fcksi on mistahes Euroopa riigile l\u00f6\u00f6matu, aga ta \u00fcksi ei suuda j\u00e4llegi v\u00f5ita. Sestap on tema k\u00fclje all Prantsusmaa. Prantsusmaa on selgelt v\u00e4hemuses, samal ajal on tulemas valimised. P\u00e4rast valimisi on Prantsusmaa positsioon selgem.<\/p>\n\n\n\n
Bahovski spekuleeris, et Kreeka v\u00e4ljaastumine eurotsoonist v\u00f5iks lahvatada uue s\u00f5ja, sest tal poleks pole spekulatiivselt kaitset. Kreeka otsiks raudselt kelleltki raha, n\u00e4iteks Venemaalt ning nii saaks Venemaa Vahemerele ligip\u00e4\u00e4su. Teisalt on s\u00f5jaline konflikt siiski v\u00f5imatu, sest suurtel riikidel on tuumarelv, mis hoiab j\u00f5udude vahekorda.<\/p>\n\n\n\n
\u201eEuroopa peab ise hakkama saama\u201c, t\u00f5des Bahovski loengut l\u00f5petades.<\/p>\n\n\n\n
Konspekteeris Merili Luuk<\/p>","protected":false},"excerpt":{"rendered":"
Merili Luuk: Kokkuv\u00f5te Erkki Bahovski loengust Teisip\u00e4eval, 28. veebruaril k\u00e4is Rahvusvaheliste Suhete Ringis loengut pidamas ajaloolane, ajakirjanik ning Eesti V\u00e4lispoliitika Instituudi juhatuse liige Erkki Bahovski, kes r\u00e4\u00e4kis teemal “Eesti eurotsoonis”. Bahovski leiab, et k\u00f5ik kriisid on saanud m\u00f5jutust just riikidevahelistest suhetest. Kui r\u00e4\u00e4gitakse Euroopa Liidust ja nenditakse, et EL ongi \u00fchest kriisist teise jooksnud, siis […]<\/p>\n","protected":false},"author":4,"featured_media":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"elementor_theme","format":"standard","meta":{"site-sidebar-layout":"default","site-content-layout":"default","ast-site-content-layout":"","site-content-style":"default","site-sidebar-style":"default","ast-global-header-display":"","ast-banner-title-visibility":"","ast-main-header-display":"","ast-hfb-above-header-display":"","ast-hfb-below-header-display":"","ast-hfb-mobile-header-display":"","site-post-title":"","ast-breadcrumbs-content":"","ast-featured-img":"","footer-sml-layout":"","theme-transparent-header-meta":"default","adv-header-id-meta":"","stick-header-meta":"","header-above-stick-meta":"","header-main-stick-meta":"","header-below-stick-meta":"","astra-migrate-meta-layouts":"default","ast-page-background-enabled":"default","ast-page-background-meta":{"desktop":{"background-color":"","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"tablet":{"background-color":"","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"mobile":{"background-color":"","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""}},"ast-content-background-meta":{"desktop":{"background-color":"var(--ast-global-color-5)","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"tablet":{"background-color":"var(--ast-global-color-5)","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"mobile":{"background-color":"var(--ast-global-color-5)","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""}},"footnotes":""},"categories":[6,77],"tags":[],"class_list":["post-1534","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-loengud","category-77"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1534","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/users\/4"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=1534"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1534\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=1534"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=1534"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=1534"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}