Karl Haljasmets: Kokkuv\u00f5te Mihkel Muti longust<\/p>\n\n\n\n
Teisip\u00e4eval, 25. septembril 2012 k\u00fclastas Rahvusvaheliste Suhete Ringi Parim v\u00e4lispoliitikast kirjutaja 2011 Mihkel Mutt, kes k\u00f5neles teemal “Isiklikku v\u00e4lispoliitikast”<\/p>\n\n\n\n
\u00dctles alguses, et tal pole kindlat loengut. Hea meelega pigem ajaks inimestega juttu. \u00dctles, et j\u00e4tkab hajusate m\u00f5tete edastamisega. Miks \u00fcldse tegelda v\u00e4lispoliitikaga? Inimene tahab selgust. Miks on k\u00f5ik nii? Kuidas toimib inim\u00fchiskond? P\u00fc\u00fctakse luua mingisugune muster k\u00f5igi sesote vahele ja sellega tegeleb ka v\u00e4lispoliitika. Kui mu kollegid v\u00f5i keegi \u00fctleb, et v\u00e4lispoliitika on t\u00fchine, siis ma ei vaevugi sellele enam vastama. V\u00e4lispoliitika on \u00fcks k\u00fcmnet v\u00e4lisest seoste loomiste viisidest.<\/p>\n\n\n\n
V\u00e4lispoliitika ongi ajalugu. Kui ajalugu on k\u00e4rg, siis v\u00e4lispoliitika on mesilane, kes sinna pidevalt midagi juurde toob. Inimeste m\u00e4lu on imel\u00fchike. Nt L\u00e4his-Ida. Paljud ei m\u00e4letagi enam Taani karikaturisti karikatuure. Praeguste s\u00fcndmuste valguses saame tagasi vaadata ning luua seoseid, nt kui kaua need pinged kestavad. Praegu ka Saksamaa tunneb, et talle on \u00fclekohut tehtud. Ta vastandub kogu muule Euroopale, mis sarnaneb Weimari Vabariigi l\u00f5pule. Muidugi ei tule sellest uut s\u00f5da, kuid praegust olukorda tuleb j\u00e4llegi m\u00f5ista.<\/p>\n\n\n\n
V\u00e4lispoliitikaga tegelemine t\u00f5stab lisaks enesetunnet. Paratamatult elame provintsis. Muidugi on \u00fcks mu lemmik\u00fctlusi, et provints on iga\u00fche enda hinges. Aga ikkagi olemegi eemale k\u00f5rvalmaailma suurtest teedest. See tekitab halba enesetunnet. Kui veel ajakirjanik peab tegelema V\u00f5sa-Peetri ja muude sisepoliitiliste skandaalidega, mida serveeritakse kui suurt uudist. Selle teisej\u00e4rgulisega tegelemine hakkab k\u00fclge. V\u00e4lispoliitikast kirjutamine on ps\u00fchhoteraapiline, teades veel, et v\u00e4lismaa kolleegidega maha istudes ja suutes veel kaasa r\u00e4\u00e4kida, see k\u00f5ik t\u00f5stab enesetunnet.<\/p>\n\n\n\n
Kunagi 70ndatel aastatel oli nii, et tark oli v\u00e4lispoliitikas see, kellel oli mingi kanal v\u00e4lismaailmaga (nt raadio). Praegu on oht vastupidine, kus kogu informatsioon v\u00f5ib inimese \u00e4ra tappa. On palju kanaleid, kuid 95% ulatuses pole v\u00e4ga vahet, mida kuulad. V\u00f5idumees on see, kes kogu sellest kanalite m\u00fcriaadist teab, kes on hea kirjutaja ja kes r\u00e4\u00e4gib asjast. T\u00e4nap\u00e4eval pole t\u00e4htis mitte see, mida \u00f6eldakse, vaid kes \u00fctleb. T\u00e4htis on see, mida \u00fctlevad arvamusliidrid, kuid ka neid on miljoneid. Jooksvate materjalidega on \u00fcldse \u00fcks jama. Ajaleht peab iga p\u00e4ev pakkuma uudist. Ajaleht on selles m\u00f5ttes ajaloo tundmise suur pidur. Ajaleht peab k\u00f5ike pakkuma nii, nagu see oleks uus, kuna uudis peab olema v\u00e4rske. Vahet pole, kas see juhtus 25 aastat tagasi v\u00f5i mitte. Ajalehtedega tuleb olla ettevaatlik sellet\u00f5ttu. Nii ei saagi t\u00e4pselt teada, kuidas midagi on.<\/p>\n\n\n\n
Ei tasu liiga palju lehtede juures usaldada inglise keelt. See on vajalik, kuid pole k\u00f5ikv\u00f5imas. N\u00e4iteks Saksamal kirjutatakse enda suhetest Kreekaga saksa keeles hoopis teistmoodi, kui seda suhtumist kajastatakse inglise keelsetes v\u00e4ljaannetes.<\/p>\n\n\n\n
Umbes aasta tagasi hakkasin t\u00f5sisemalt Saksamaaga tegelema ja seda j\u00e4lgima. Nii k\u00fcsisin \u00fchelt estofiililt, et mida saksa intellektuaal kuulab, loeb. Ta vastas, et ta t\u00f5esti ei tea. Raadiost kuulab ta ilmateadet ja muud ei j\u00e4lgivatki ta. P\u00fc\u00e4nt oli selles, et ta ei kuula midagi, sest muidu ta ei saa kirjutada pakse raamatuid. Lugege monograafiad, sest autor on neis keskendunud \u00fchele teemale. Meedia n\u00e4ol on tegemist mosaiigiga. Monograafiat lugedes loed midagi olemuslikku. K\u00f5ige hullem on t\u00e4nap\u00e4eval \u00e4ra uppuda sellesse infok\u00fcllusesse. Tuleks ennast vahepeal maailmast v\u00e4lja l\u00fclitada ja m\u00f5elda, kuidas asjad on. Mihkel Muti lemmikraamatuks on the The Rise and Fall of the Third-Reich.<\/p>\n\n\n\n
K\u00fcsitakse, kuidas ta julgeb tihti erinevatest teemadest kirjutada. \u00dchelt poolt on t\u00e4nap\u00e4evale iseloomulik spetsialiseerumine, kuid teiselt poolt ka diletantlus. \u00dctleme, et aastal 1600 oli v\u00f5imalik \u00fchel inimestel suurematest teadusharudest enam-v\u00e4hem k\u00f5ike teada. Enam ammu mitte. Ometigi on vaja kedagi, kes suudakas asju s\u00fcnteesida. Eestis on lihtne saada arvamusliidriks. Keegi \u00fctleb, et ta teab ning k\u00f5ik hakkavadki talle otsa vaatama. Eesti on nii v\u00e4ike, et v\u00f5imekaid inimesi j\u00e4\u00e4b lihtsalt v\u00e4heks. Ajalehtedes j\u00e4tab Eestis v\u00e4lispoliitika kajastamine soovida, kuid selle peale ei saa ka vihane olla, kuna Eesti on nii v\u00e4ike. Oma teadmiste suurendamiseks tuleb horisonti laiendada.<\/p>\n\n\n\n
Kas S\u00fc\u00fcriast v\u00f5ib tekkida teine Rwanda? Siin see n\u00fcanss, et tegemist noore ja kirgliku usundiga. Rwandas oli etnose faktor rohkem. Oht on v\u00e4ga suur ja k\u00f5ik teavad, et see oht on olemas. Valutut lahendust seal polegi. Parim lahendus oleks l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimised. V\u00e4lised j\u00f5ud ei taha sinna sugugi sekkuda. K\u00f5ik m\u00e4rgid paistavad n\u00e4itama, et tasapisi hakkab \u00fclekaal minema opositsiooni k\u00e4tte, kuid ilma \u00fclekaalu saavutamata, mis muudab selle s\u00f5ja eriti veriseks.<\/p>\n\n\n\n
Huvitav praegu m\u00f5elda, kuidas vana-aja impeeriumid nagu Hiina ja India on j\u00e4lle maailmas v\u00f5imust v\u00f5tmas. Vahepeal neid nagu polnudki olemas ja n\u00fc\u00fcd, k\u00f5ik mis seal toimub on hirmus t\u00e4htis.<\/p>\n\n\n\n
\u00c4rge lugege ainult poliitikauudiseid. Lugege ka majandusuudiseid. Maailm on l\u00e4inud nii materiaalseks ja k\u00f5ik keerleb \u00fcha rohkem raha \u00fcmber.<\/p>\n\n\n\n
Konspekteeris Karl Haljasmets<\/p>","protected":false},"excerpt":{"rendered":"
Karl Haljasmets: Kokkuv\u00f5te Mihkel Muti longust Teisip\u00e4eval, 25. septembril 2012 k\u00fclastas Rahvusvaheliste Suhete Ringi Parim v\u00e4lispoliitikast kirjutaja 2011 Mihkel Mutt, kes k\u00f5neles teemal “Isiklikku v\u00e4lispoliitikast” \u00dctles alguses, et tal pole kindlat loengut. Hea meelega pigem ajaks inimestega juttu. \u00dctles, et j\u00e4tkab hajusate m\u00f5tete edastamisega. Miks \u00fcldse tegelda v\u00e4lispoliitikaga? Inimene tahab selgust. Miks on k\u00f5ik nii? […]<\/p>\n","protected":false},"author":4,"featured_media":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"elementor_theme","format":"standard","meta":{"site-sidebar-layout":"default","site-content-layout":"default","ast-site-content-layout":"","site-content-style":"default","site-sidebar-style":"default","ast-global-header-display":"","ast-banner-title-visibility":"","ast-main-header-display":"","ast-hfb-above-header-display":"","ast-hfb-below-header-display":"","ast-hfb-mobile-header-display":"","site-post-title":"","ast-breadcrumbs-content":"","ast-featured-img":"","footer-sml-layout":"","theme-transparent-header-meta":"default","adv-header-id-meta":"","stick-header-meta":"","header-above-stick-meta":"","header-main-stick-meta":"","header-below-stick-meta":"","astra-migrate-meta-layouts":"default","ast-page-background-enabled":"default","ast-page-background-meta":{"desktop":{"background-color":"","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"tablet":{"background-color":"","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"mobile":{"background-color":"","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""}},"ast-content-background-meta":{"desktop":{"background-color":"var(--ast-global-color-5)","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"tablet":{"background-color":"var(--ast-global-color-5)","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"mobile":{"background-color":"var(--ast-global-color-5)","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""}},"footnotes":""},"categories":[6,77],"tags":[],"class_list":["post-1518","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-loengud","category-77"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1518","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/users\/4"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=1518"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1518\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=1518"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=1518"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=1518"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}