Maarja Mere: Kokkuv\u00f5te Andres Arraku loengust<\/p>\n\n\n\n
Teisip\u00e4eval, 25. oktoobril 2011 k\u00e4is Rahvusvaheliste Suhete Ringile loengut pidamas majandusteadlane Andres Arrak, kes r\u00e4\u00e4kis teemal \u201eKas Euroopa majandus on j\u00e4tkusuutlik?\u201c<\/p>\n\n\n\n
Raamatusoovitus: \u201eSinine taevas, mustad oliivid\u201c<\/p>\n\n\n\n
Euroopa Liitu astudes lubati rikaste ja ilusate klubi, kuid poliitikud \u201eei l\u00f5petanud lauset\u201c. Lubati ilusat abielu, kuid siis tuli \u201emake-up\u201c maha.<\/p>\n\n\n\n
See, mis praegu toimub, on hoopis v\u00e4\u00e4rtustekriis, mitte finants- ega majanduskriis. V\u00e4\u00e4rtushinnangute \u00fcmberm\u00f5testamise periood. Kui kaua on h\u00e4sti l\u00e4inud, tekib valede majandusotsuste akumulatsioon. 2004.-2005. aastal alanud majandust\u00f5usu tingimustes sai h\u00e4sti minna ka nendel, kes ei olnud v\u00e4ga nutikad. Majanduskriis peatab ajutiselt valede majandusotsuste akumulatsiooni.<\/p>\n\n\n\n
Kuigi majandusvaldkond ei suuda ei \u00fclemist ega alumist p\u00f6\u00f6rdepunkti ette ennustada ega \u00e4ra hoida, eksisteerib see, kuna on \u00e4ra kirjeldanud k\u00f5ik k\u00e4itumisviisid ja -mudelid, mis sinna viivad. Kuid majandusteadus ja \u2013teadlased ei saa igal \u00fcksikisikul eraldi keelata neid malle j\u00e4rgimast, mist\u00f5ttu kriisid ja krahhid ka tekivad. Kas need, kellel enne h\u00e4sti l\u00e4ks, on hakanud teisiti k\u00e4ituma? Ei, nad k\u00e4ituvad samade reeglite j\u00e4rgi, kuid keskkond on muutunud.<\/p>\n\n\n\n
Keskkonnamuutuse 4 m\u00e4rks\u00f5na:<\/p>\n\n\n\n
1. AASIA \u2013 1700. aastal moodustasid Hiina ja India 48% maailma majandustoodangust, siis uinusid \u201eokasroosikese unne\u201c ning 1970. aastal moodustasid v\u00e4hem, kuid t\u00e4na nad tulevad tagasi. See toob kaasa raskuskeskme muutuse. Algselt majanduse raskuskeskme sisemereks Vahemeri, seej\u00e4rel Atlandi ookean, kuid t\u00e4na juba Vaikne ookean. Selline protsess toob kaasa Euroopa marginaliseerumise, mis ei too ka Eestile kasu. Eesti s\u00f5ltub ekspordist, kuid t\u00e4nast seisukorda vaadates peab Eesti Euroopast Venemaa ja Aasia poole tagasi p\u00f6\u00f6rduma.<\/p>\n\n\n\n
2. DEMOGRAAFIA \u2013 T\u00e4na demograafilises m\u00f5ttes toimuv hullem kui AIDS ja tuumas\u00f5jad kokku, kuna seda ei saa \u00e4ra hoida. V\u00f5lakriisis on just Kreeka, Itaalia, Portugal, jt, kuna nende sotsiaalse heaolu mudelid p\u00e4rinevad 50.-60ndatest aastatest, kui oli 5-6 maksumaksjat \u00fche pension\u00e4ri kohta. N\u00fc\u00fcd seal olukord \u00fcks kahele, Itaalias 30 aasta p\u00e4rast \u00fcks \u00fchele. Ka Eesti k\u00f5igub juba \u00fcks \u00fchele piiri peal. Seniseid sotsiaalse heaolu mudeleid pole sellise demograafilise struktuuri puhul v\u00f5imalik finantseerida. Demograafia on v\u00e4\u00e4ramatu j\u00f5ud, mis on majanduse ja sotsiaalv\u00f6\u00f6ndiga v\u00e4ga oluliselt seotud.<\/p>\n\n\n\n
3. TEADMISTEP\u00d5HINE MAJANDUS \u2013 Kui mitusada aastat on domineerinud t\u00f6\u00f6liste p\u00fcramiid, et madalamad astmed allpool, k\u00f5rgemad tipus, siis tootmismajandusest teadmistep\u00f5hisesse majandusse \u00fcle minnes p\u00f6\u00f6rdub kolmnurk \u00fcmber. Nii l\u00e4heb odav t\u00f6\u00f6j\u00f5ud \u00fcle Aasiasse. Eurooplastel pole v\u00f5imalik selles konkureerida, kuna tahavad oluliselt rohkem palka ja paremaid t\u00f6\u00f6tingimusi. Eestil valik, kas l\u00e4heb v\u00e4ga odava t\u00f6\u00f6j\u00f5u pakkumisega kaasa v\u00f5i teeb kallist ning spetsiifilist t\u00f6\u00f6d. Euroopas odavad t\u00f6\u00f6kohad kadunud, kuid kas k\u00f5rgtehnoloogilisi t\u00f6\u00f6kohti tuleb samas mahus asemele.<\/p>\n\n\n\n
Euroopa on t\u00e4na laisk ja vana. T\u00e4nases Euroopas on k\u00f5ige haruldasem ressurss inimene, kuna n\u00e4iteks t\u00f6\u00f6ealistest itaallannadest t\u00f6\u00f6turul vaid natuke \u00fcle poole. Eurooplane t\u00f6\u00f6tab keskmiselt vaid 400 tundi aastas, keskmine rootslane on haige aastas \u00fche kuu, keskmine itaallane puudub p\u00fchade t\u00f5ttu t\u00f6\u00f6lt 8 n\u00e4dalat. Sellest tuleneb laenatud tarbimisele p\u00f5hineva majandusmudeli krahh, sest suhe l\u00e4heb j\u00e4rjest halvemaks, kuid valitsejad p\u00fc\u00fcavad juurde laenates heaolu j\u00e4tkata. Laenatud tarbimise majandusmudeli aeg on l\u00e4bi. Kahjuks Eesti ei j\u00f5udnudki kunagi selles Rootsi tasemele.<\/p>\n\n\n\n
Kreeka puhul pole kriisi tekitajad vaid finants- ja majandusk\u00fcsimused, p\u00f5hjustajaks on ka peremudel \u2013 meestest vanuses kuni 35 eluaastat elab 55% kodus.<\/p>\n\n\n\n
4. V\u00d5LAKRIIS \u2013 T\u00e4nane tarbimis\u00fchiskonna mudel p\u00f5hineb neoklassikalisel mudelil, eeldab, et tarbija maksimeerib kasulikkust. Lahendab otsuste tegemisel maksimeerimis\u00fclesanded, kus laiem\/suurem on alati parem. Paljude riikide majandus p\u00f5hines harjumusel, et auto tuleb v\u00e4lja vahetada iga kahe aasta tagant. Kui raskete aegade tulekul vahetati autot kolme aasta p\u00e4rast, kukkus neis riikides majandus kokku. Seet\u00f5ttu ongi t\u00e4nased heaoluriigid v\u00f5las. Kreeka on esimene rikas riik, kes on pankrotis, kuid ei oska midagi teha.<\/p>\n\n\n\n
Keskkonnamuutusi vaadates on Euroopa seis nutune, kuna majanduslikus m\u00f5ttes marginaliseerunud, demograafiliselt halvas seisus, laenamine meid enam ei p\u00e4\u00e4sta.<\/p>\n\n\n\n
Mis on rahaliidu h\u00e4da?<\/p>\n\n\n\n
Kui v\u00f5rrelda rahaliidu loomist IMFi loomisega, siis viimases hakati algusest peale kohe \u00fchiskassasse raha koguma, et p\u00e4\u00e4sta h\u00e4tta sattunud riike (n\u00fc\u00fcdseks abi vajanud L\u00e4ti, Kreeka, Portugal). Euroopa rahaliidu loojad olid sinisilmsed, kuna ei loonud \u00fchiskassat. Uskusid, et seda pole vaja, kuna juba olemas 2 olulist Maastrichti kriteeriumit, mis peaksid kriisid \u00e4ra hoidma: 1) jooksev SKP peab j\u00e4\u00e4ma alla 2%; 2) riigiv\u00f5lg ei tohi olla \u00fcle 60% (kusjuures Euroopa keskmine riigiv\u00f5lg juba 80%).<\/p>\n\n\n\n
Eesti on selles suhtes tubli, kuna ei lubanud defitsiidis riigieelarvet vastu v\u00f5tta. Meil on unikaalne situatsioon, sest pole suurt v\u00e4lisv\u00f5lga, seega puuduvad ka suured intressimaksed. Rahaliidu probleem on, et toimib nagu islamiusku astumine ehk sellest pole v\u00f5imalik v\u00e4lja astuda. Ausat v\u00e4ljaastumise protokolli pole kirja pandud: Kreeka v\u00e4lja astudes j\u00e4rgneks b\u00f6rsidel paanika. Puudub ausa v\u00e4ljaastumise protseduur, mist\u00f5ttu ELi juhid on plindris.<\/p>\n\n\n\n
Mida peaks Kreeka tegema?<\/p>\n\n\n\n
Ettev\u00f5tte puhul lihtne \u2013 pankrot, kuid riik ei saa pankrotti minna. Kaks lahendust: 1) Devalveerimine \u2013 viidi edukalt l\u00e4bi Argentiinas, kuid Kreekal pole v\u00f5imalik seda teha, kuna tal pole oma raha. Devalveerimine ka olemuselt amoraalne, kuna k\u00f5ik ei teinud vigu, kuid k\u00f5ik peavad tagaj\u00e4rgede p\u00e4rast kannatama. 2) Sisemine devalveerimine ehk kulude k\u00e4rpimine \u2013 Kreekas k\u00e4rpimiseks tuleb ameti\u00fchingud tankidega laiali saata. Me ei tea, kes saab Kreekas peale j\u00e4rgmisi valimisi v\u00f5imule ning kas k\u00e4rped j\u00e4tkuvad. Kreeka valetamist on aastak\u00fcmneid sallitud, et takistada tema langemist kommunistide k\u00e4tte. Seega pole Kreeka kriisi lahendamine v\u00f5imalik.<\/p>\n\n\n\n
Mis siis n\u00fc\u00fcd saab?<\/p>\n\n\n\n
Kreekat ei saa v\u00e4lja visata, poliitikud oma minevikulubaduste ohvrid. Nii hakatakse t\u00f5en\u00e4oliselt raha juurde tr\u00fckkima, et saaks v\u00f5lgnikele \u00e4ra maksta. Meid ootab ees oluline inflatsioonilaine. Raha hakkavad juurde tr\u00fckkima nii Euroopa kui ka Ameerika pangad. Dollar aga on maailma raha juurdetr\u00fckitud dollaritele p\u00fcsib endiselt n\u00f5udlus, mis aga ei kukuta dollarit sellises tempos, nagu ta langeda v\u00f5iks. Raha juurde tr\u00fckkides ostame end v\u00f5lakriisist v\u00e4lja, kuna ka k\u00f5ik teised tr\u00fckivad raha juurde.<\/p>\n\n\n\n
Euroopa on vana ja laisk. Oleme k\u00fcll Euroopas, kuid \u201epole p\u00e4ris see pruut, kellele kosja l\u00e4ksime\u201c.<\/p>\n\n\n\n
M\u00f5ned k\u00fcsimuste vastused:<\/p>\n\n\n\n
Kas Kolmas maailmas\u00f5da on v\u00f5imalik? Kolmas maailmas\u00f5da pole k\u00e4ivitunud, kuna keegi ei v\u00f5idaks. Ka Hiinas ja Jaapanis ootab varsti ees demograafiline vananemine ning majanduskasv saab peagi l\u00e4bi, ka neil esineb majanduses \u201emulliefekt\u201c.<\/p>\n\n\n\n
Miks on maailma raha just USA dollar? USA dollar maailma raha, vaid kuna seal on endiselt k\u00f5ige stabiilsem majandus. Dollar sai maailmarahaks, kuna \u00fcha rohkem riike hakkas vahetuses ning v\u00e4lismaksetes kasutama dollarit. USA v\u00f5ttis endale kohustuse tagada likviidsust ning samal ajal kohustuse siduda dollar kullaga.<\/p>\n\n\n\n
Kas pension\u00e4re on v\u00f5imalik muuta kapitalistideks, et hakkaksime taas ise enda pensionip\u00f5lve kindlustama? Laias laastus pensionid kestnud 100 aastat, kuid vahepeal inimesed on maalt linna kolinud, j\u00e4tnud lapsed tegemata, ostavad poest s\u00fc\u00fca, kuid tahavad ikka vara peansionile minna ning palju raha saada. Kogu peremudel on vale. Vanasti elas 4 p\u00f5lvkonda koos, kaks p\u00f5lvkonda pidasid \u00fcleval nii noored kui vanad. Siis polnud v\u00f5imalik pensionile minna. N\u00fc\u00fcd n\u00f5uame valitsuselt raha. Pensionide aeg on 20 aasta p\u00e4rast l\u00e4bi.<\/p>\n\n\n\n
Konspekteeris Maarja Mere<\/p>","protected":false},"excerpt":{"rendered":"
Maarja Mere: Kokkuv\u00f5te Andres Arraku loengust Teisip\u00e4eval, 25. oktoobril 2011 k\u00e4is Rahvusvaheliste Suhete Ringile loengut pidamas majandusteadlane Andres Arrak, kes r\u00e4\u00e4kis teemal \u201eKas Euroopa majandus on j\u00e4tkusuutlik?\u201c Raamatusoovitus: \u201eSinine taevas, mustad oliivid\u201c Euroopa Liitu astudes lubati rikaste ja ilusate klubi, kuid poliitikud \u201eei l\u00f5petanud lauset\u201c. Lubati ilusat abielu, kuid siis tuli \u201emake-up\u201c maha. See, mis […]<\/p>\n","protected":false},"author":4,"featured_media":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"elementor_theme","format":"standard","meta":{"site-sidebar-layout":"default","site-content-layout":"default","ast-site-content-layout":"","site-content-style":"default","site-sidebar-style":"default","ast-global-header-display":"","ast-banner-title-visibility":"","ast-main-header-display":"","ast-hfb-above-header-display":"","ast-hfb-below-header-display":"","ast-hfb-mobile-header-display":"","site-post-title":"","ast-breadcrumbs-content":"","ast-featured-img":"","footer-sml-layout":"","theme-transparent-header-meta":"default","adv-header-id-meta":"","stick-header-meta":"","header-above-stick-meta":"","header-main-stick-meta":"","header-below-stick-meta":"","astra-migrate-meta-layouts":"default","ast-page-background-enabled":"default","ast-page-background-meta":{"desktop":{"background-color":"","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"tablet":{"background-color":"","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"mobile":{"background-color":"","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""}},"ast-content-background-meta":{"desktop":{"background-color":"var(--ast-global-color-5)","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"tablet":{"background-color":"var(--ast-global-color-5)","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"mobile":{"background-color":"var(--ast-global-color-5)","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""}},"footnotes":""},"categories":[6,78],"tags":[],"class_list":["post-1496","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-loengud","category-78"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1496","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/users\/4"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=1496"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1496\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=1496"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=1496"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=1496"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}