Ants Siim ja Jakov Salt\u00f5kov: Kokkuv\u00f5te Martin Hurda loengust<\/p>\n\n\n\n
Teisip\u00e4eval, 5. aprillil k\u00e4is Rahvusvaheliste Suhete Ringile loengut pidamas Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse teadur Martin Hurt, kes r\u00e4\u00e4kis teemal “Euroopa riikide kaitsev\u00f5ime ja sellealane koost\u00f6\u00f6”. <\/p>\n\n\n\n
Rahvusvahelise Kaitseuuringute keskuse teadur Martin Hurt lubas keskenduda oma ettekandes j\u00e4rgnevatel teemadele: Euroopa Liit vs \u00fclej\u00e4\u00e4nud maailm ja Euroopa koost\u00f6\u00f6vormid militaarvaldkonnas. Hurt pole viimastel aastatel tegelenud Euroopa kaitsekoost\u00f6\u00f6ga, seega r\u00e4\u00e4kis ta sellest, mis tal m\u00f5ne aasta tagusest ajast meeles oli.<\/p>\n\n\n\n
Euroopa Liidul on maailma suurim SKP. EL on maailma suurim importija-eksportija \u2013 seega palju huvisid maailmas. EL, kus on ca 450 miljonit elanikku, toodab ligikaudu veerandi maailma SKP-st. Ca 18% terve maailma kaitsekulutustest teeb EL. Varem oli tema osakaal siiski suurem: k\u00fclma s\u00f5ja j\u00e4rel t\u00f5mmati s\u00f5jav\u00e4e osas koomale, keskenduti majandusele, haridusele jne. 2007. aastaks oli seis selline: 2,7% maailma riikide SKP-st kulus riigikaitsele, NATO liikmetel keskmiselt 2,8%, NATO Euroopa liikmetel keskmiselt 1,7%, USA kaitsekulutused olid suured – 4,9% SKT-st. EL-i liikmed NATO-s kulutasid SKP-st ainult 1,5% s\u00f5jandusele. Euroopa riigid ei taha reeglina s\u00f5jandusesse eriti panustada (n\u00e4iteks Saksamaa on v\u00e4ga patsifistlik). Ka Jaapani kaitsekulutused on v\u00e4ga v\u00e4ikesed (Jaapani s\u00f5jav\u00e4e nimi on \u201eJapanese Self-Defence Forces\u201c \u2013 eriline nimi, mis viitab rahumeelsusele, ajaloolised p\u00f5hjused selleks on \u00fcldiselt teada). Siiski osalevad jaapanlased tsiviilj\u00f5ududega Afganistani missioonil.<\/p>\n\n\n\n
USA ja Aasia s\u00f5jalised kulutused on viimastel aastatel k\u00f5ige rohkem kasvanud. Nagu juba \u00f6eldud, Euroopa investeerib enda ressursse mujale. 2\/5 suhe Euroopa\/USA (kaitsekulutuste suuruse vahekord), SKP suhtes 1\/3 (ehk siis USA kaitsekulutuste osakaal SKP-st on v\u00f5rreldes Euroopa Liiduga 3 korda suurem). T\u00f5siasi on, et Euroopa kaitsev\u00e4gedes teenib rohkem inimesi kui USA armees. P\u00f5hjuseks on Euroopa riikide suver\u00e4\u00e4nsusvajadus, tahetakse teatavat s\u00f5ltumatust. Teiseks p\u00f5hjuseks on see, et Euroopas on t\u00f6\u00f6turg reguleeritud \u2013 n\u00f6 v\u00f5imatu (v\u00f5i v\u00e4ga raske) on inimestest lahti saada (kinnipandud v\u00e4eosa hingekiri p\u00fcsib isegi v\u00e4eosa praktilisel likvideerimisel, seega v\u00e4eosa pole, aga ametimehed on \u2013 Portugalis juhtus midagi sarnast). USA varustab oma s\u00f5dureid moodsa ning kalli varustusega ja panustab v\u00e4hestele, s\u00f5durite kvaliteet on v\u00f5rreldes Euroopa s\u00f5duritega k\u00f5rgem (\u00fchte isikusse investeeritakse Ameerikas rohkem vahendeid).<\/p>\n\n\n\n
Koost\u00f6\u00f6formaatidest viimase 60 aasta jooksul: NATO \u2013 28 liikmesriiki. EL \u2013 27 liikmesriiki, samuti teatav koost\u00f6\u00f6. Regionaalne koost\u00f6\u00f6 \u2013 P\u00f5hja-Euroopa koost\u00f6\u00f6 on tihedam kui l\u00f5unal reeglina, samas p\u00f5genike k\u00fcsimus paneb l\u00f5una riigid koost\u00f6\u00f6d tegema. Veel \u00fcks oluline koost\u00f6\u00f6formaat: territoriaalsed suhted (nt Prantsuse-Saksa p\u00e4rast II maailmas\u00f5da \u2013 neil on isegi t\u00e4nap\u00e4eval \u00fchis\u00fcksuseid). Bilateraalne koost\u00f6\u00f6 on oluline \u2013 annab konkreetsuse.<\/p>\n\n\n\n
Alates 2003. aastast on EL-il oma s\u00f5jaline strateegia j\u00e4rgnev: 60 p\u00e4eva jooksul 50-60 tuhande mehe suunamine v\u00e4hemalt aastaks vajalikku kohta. Selle v\u00e4ljat\u00f6\u00f6tamisele avaldas m\u00f5ju ka Balkanil toimunud s\u00f5jad 90ndatel, milles toimunud j\u00f5ledusi oleks kiirem reageering suutnud kindlasti v\u00e4hendada. EL on siiski rohkem lepitaja funktsioonis. Elevandiluurannikul toimuv on tegelikult palju verisem konflikt kui Liib\u00fca oma, sinna EL-i riigid t\u00f5en\u00e4oliselt ei kipuks, sest puuduvad huvid \u2013 pole naftat jne. Kurioosum – serblased said Gaddaffilt toetust omal ajal, seet\u00f5ttu on serblastel facebookis sait Gadaffi toetamiseks (u 60 000 liiget). Soome ja Rootsi nt saavad kriisikolletes oma headust n\u00e4idata ja rahumeelsed v\u00e4lja paista (lepitavad, kutsuvad m\u00f5\u00f5dukusele jne). EL-is puudub kollektiivkaitse (samas on n\u00f6 kriisiabi kohustus) kohustus erinevalt NATO-st. NATO liikmesriigid eelistavad reeglina hoida oma \u00fcksuseid NATO k\u00e4sutuses mitte EL-i.<\/p>\n\n\n\n
P\u00e4rast Iraagi missiooni Eestil USA s\u00f5duritega \u00fchisoperatsiooni pole, u 85-90% kaitsev\u00e4elastest on meil siiski NATO all. Eestlaste ja brittide koost\u00f6\u00f6 pole v\u00e4ga hea olnud, eelistaksime olla Afganistaanis USA all (\u00fcmberm\u00e4ng pole eriti hea, p\u00f5hjendus, et britid on halvemad ei ole piisav ja k\u00f5lab halvasti) ja seel\u00e4bi osaleda ka NATO operatsioonis. Prantslased on USA suhtes skeptilised, Saksamaa patsifistlik, Britanniaga oleks hea koost\u00f6\u00f6d teha, seega mingid plussid on nendega koos tegutsemisel. Eesti s\u00f5jav\u00e4elastele meeldiks t\u00f5en\u00e4oliselt koost\u00f6\u00f6 prantslastega, britid ei meeldi eestlastele nii palju.<\/p>\n\n\n\n
Euroopa Liit viib l\u00e4bi operatsiooni \u201eAtalanta\u201c, see on m\u00f5eldud Somaalia sarve piirkonna veeteede avamiseks ning sealse konflikti mahendamiseks – sellised ettev\u00f5tmised EL-ile meeldivad (seotud majandusega, mitte etnokonflitidega jne). On s\u00f5lmitud ka Berliini lepe, mille sisu l\u00fchidalt on j\u00e4rgnev: kui NATO otsustab mingi asjaga mitte tegeleda, siis EL saaks sarnaste \u00f5igustega \u00fclesande \u00fcle v\u00f5tta.<\/p>\n\n\n\n
NATO-l on seirev\u00f5ime ja staap, millele saab \u00fcksusi k\u00fclge pookida. Euroopa Liidu s\u00f5jaline koost\u00f6\u00f6 hakkas ilmnema p\u00e4rast k\u00fclma s\u00f5ja l\u00f5ppu, 2004. asutati EDA (European Defence Agency), mille eesm\u00e4rgiks on arendada v\u00e4lja s\u00f5jav\u00f5imeid, \u00fcldine koost\u00f6\u00f6, varustusalane koost\u00f6\u00f6, kaitset\u00f6\u00f6stuse tugevdamine. Teaduse ja tehnika alast koost\u00f6\u00f6d initsieerib USA. Eesm\u00e4rgiks on panna Euroopa tehnoloogiasse rohkem panustama.<\/p>\n\n\n\n
Ida-Euroopas on kaitset\u00f6\u00f6stustehnika v\u00e4lja arenenud just k\u00fclma s\u00f5ja aegadest. NSVL viis aga 1990. aastatel oma vana s\u00f5jatehnika Baltimaadest v\u00e4lja. Eestis ei s\u00e4ilitatud vana vene kaaderv\u00e4ge, uut personali koolitati v\u00e4lja nullist. Samas vanema p\u00f5lvkonna eesti ohvitserid, kes teenisid NLiidu armees on seda rikutumad, mida k\u00f5rgemal positsioonil nad asuvad. Selle p\u00f5hjuseks on kahjuks Eesti Kaitsev\u00e4e stiil ja kultuur, mis on endiselt autoritaarne nagu ka 15 aastat tagasi. Saadame oma noored v\u00e4lismaale moodsat s\u00f5jatehnikat \u00f5ppima, tulles tagasi Eestisse on nad silmitsi olukorra ees, kus vanade vaadetega \u00fclemus j\u00e4\u00e4b ikka \u00fclemuseks.<\/p>\n\n\n\n
Miks me \u00fctleme j\u00e4tkuvalt kategooriliselt ei poolmuidu kaubale \u2013 nagu kasutatud tankidele. Oleme olukorras kus meil on l\u00e4bi m\u00f5tlemata, mida me nende tankidega peale hakkame. Peaaegu tasuta tanke on v\u00f5imalik saada igast maailma nurgast, konks on aga selles, et sellega kaasas k\u00e4iv tehnika nagu sillatehnika, \u00f5hut\u00f5rje on \u00fcsna kallis. Eelk\u00f5ige on vaja koolitada personali, kuna ei saa ju osta uusimat tanki, kui seda keegi juhtida ei oska. Samas v\u00f5iks v\u00e4lja\u00f5ppe eesm\u00e4rgi raames liisida 5-10 tanki v\u00f5i soomukit. Aastal 2009 n\u00e4gi Eesti 10-aastane arengukava tanke nimekirja l\u00f5pus, olulisemad on luurev\u00f5ime, juhtimisv\u00f5ime arendamine. Siinkohal peab Eesti m\u00f5istma, selleks et edukalt vastu panna \u201erahuvalvaja \u00fcksusele\u201c (Venemaa Vene-Gruusia s\u00f5jas) pole tarvis l\u00e4\u00e4ne uusimat tehnikat. Afganistani s\u00f5jas on eestlaste kasutatav tehnika meie enda oma, mida oleme sisse ostnud, mitte tasuta saanud.<\/p>\n\n\n\n
NATO-l oli v\u00e4lja arendatud kooperatiivsed koost\u00f6\u00f6formaadid k\u00fclma s\u00f5ja ajal. S\u00f5ja puhkedes teadsid sakslased, norralased, hollandlased kindlalt mida teha. Seda kutsutakse v\u00e4gede planeerimiseks. K\u00fclma s\u00f5ja ajal kui ka t\u00e4nasel p\u00e4eval Afganistanis on oluline, et liitlased kasutaksid sama tehnikat, laskemoon ning k\u00fctus sobiks k\u00f5igi maade s\u00f5iduvahenditele. Afganistani s\u00f5da on aga kujunenud keerulisemaks kui Iraagis, kuna inimesed ei oska lugeda. Piltlikult \u00f6eldes valitseb Afganistani \u00f5huv\u00e4es olukord, kus personalile tuleb selgeks \u00f5petada kirjutamist ja lugemist. NATO jaoks on reaalne oht Iraani poolt tulenev, kui viimane peaks otsustama hakata tuumapommidega pilduma Kreekat ja T\u00fcrgit. NATO t\u00e4htsus maailmas: peaks olema suuteline osalema 3 suures operatsioonis (nagu Afganistanis) ja 2 v\u00e4ikeses operatsioonis (nt Kosovo) samal ajal. Seda v\u00f5imekust kahjuks pole. Praegusel ajal on keeruline uut s\u00f5da uues kohas alustada, eeldab eelk\u00f5ige poliitilist tahet. Seet\u00f5ttu oli ka k\u00fcsim\u00e4rk, kes Liib\u00fcasse maav\u00e4ega sisse minna tahab. Ega v\u00e4ga nagu ei tahakski keegi minna, aga pommitada v\u00f5iks ju ikkagi. Afganistani s\u00f5da hakkab aga \u00fcle pea kasvama ning vajatakse pausi hinget\u00f5mbeks, liitlasv\u00e4ed on m\u00f5elnud v\u00e4ljatulekule. Afgaanid ise aga paluvad edasi j\u00e4\u00e4da, kuna vastasel juhul kukub k\u00f5ik kokku.<\/p>\n\n\n\n
S\u00f5jalised varustushanked \u2013 praegu \u00fchishange rootslastega, hangime varustust oma kontingendile, kuna seel\u00e4bi tuleb t\u00fckihind odavam. Rootsis tehaksegi vaid \u00fchishankeid. Euroopas on palju instituute mis uut s\u00f5jatehnikat v\u00e4lja nuputab. Peaks aga hoopis tegema tihedamat koost\u00f6\u00f6d riikide vahel, et mitte teha topelt. Eesti puhul on aga probleemiks, et ei osata defineerida, mis laadi s\u00f5jav\u00e4etehnikat me vajame.<\/p>\n\n\n\n
Konspekteerisid Ants Siim ja Jakov Salt\u00f5kov<\/p>","protected":false},"excerpt":{"rendered":"
Ants Siim ja Jakov Salt\u00f5kov: Kokkuv\u00f5te Martin Hurda loengust Teisip\u00e4eval, 5. aprillil k\u00e4is Rahvusvaheliste Suhete Ringile loengut pidamas Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse teadur Martin Hurt, kes r\u00e4\u00e4kis teemal “Euroopa riikide kaitsev\u00f5ime ja sellealane koost\u00f6\u00f6”. Rahvusvahelise Kaitseuuringute keskuse teadur Martin Hurt lubas keskenduda oma ettekandes j\u00e4rgnevatel teemadele: Euroopa Liit vs \u00fclej\u00e4\u00e4nud maailm ja Euroopa koost\u00f6\u00f6vormid militaarvaldkonnas. Hurt […]<\/p>\n","protected":false},"author":4,"featured_media":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"elementor_theme","format":"standard","meta":{"site-sidebar-layout":"default","site-content-layout":"default","ast-site-content-layout":"","site-content-style":"default","site-sidebar-style":"default","ast-global-header-display":"","ast-banner-title-visibility":"","ast-main-header-display":"","ast-hfb-above-header-display":"","ast-hfb-below-header-display":"","ast-hfb-mobile-header-display":"","site-post-title":"","ast-breadcrumbs-content":"","ast-featured-img":"","footer-sml-layout":"","theme-transparent-header-meta":"default","adv-header-id-meta":"","stick-header-meta":"","header-above-stick-meta":"","header-main-stick-meta":"","header-below-stick-meta":"","astra-migrate-meta-layouts":"default","ast-page-background-enabled":"default","ast-page-background-meta":{"desktop":{"background-color":"","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"tablet":{"background-color":"","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"mobile":{"background-color":"","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""}},"ast-content-background-meta":{"desktop":{"background-color":"var(--ast-global-color-5)","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"tablet":{"background-color":"var(--ast-global-color-5)","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"mobile":{"background-color":"var(--ast-global-color-5)","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""}},"footnotes":""},"categories":[6,78],"tags":[],"class_list":["post-1484","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-loengud","category-78"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1484","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/users\/4"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=1484"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1484\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=1484"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=1484"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=1484"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}