Kaisa Alliksaar ja Ants Siim: Kokkuv\u00f5te Rait Maruste loengust<\/p>\n\n\n\n
Teisip\u00e4eval, 22. veebruaril k\u00e4is Rahvusvaheliste Suhete Ringile loengut pidamas \u00f5igusteadlane Rait Maruste, kes r\u00e4\u00e4kis teemal “Euroopa Inim\u00f5iguste Kohus seest ja v\u00e4ljast – eile, t\u00e4na ja homme”.<\/p>\n\n\n\n
Esinejast: Rait Maruste on s\u00fcndinud P\u00e4rnus 27. septembril 1953 aastal. Ta kasvas \u00fcles ning k\u00e4is koolis P\u00e4rnumaal. 1977. aastal l\u00f5petas ta Tartu \u00dclikooli \u00f5igusteaduskonna. \u00dclikoolis j\u00e4tkas ta ka akadeemilist teed, tema erialaks oli kriminalistika ja \u00f5igusps\u00fchholoogia, hiljem, doktori\u00f5pingute aegu \u00f5igused ja vabadused kriminaalmenetluses. 1984. aastal omandas ta Leningradis \u00f5igusteaduse kandidaadi kraadi, t\u00f5usis dotsendi ametikohale ning hiljem kriminaal\u00f5iguse ja -protsessi kateedri juhatajaks. 1992. aastal valis Riigikogu Rait Maruste Riigikohtu esimeheks. Tema esmaseks t\u00f6\u00f6ks sai likvideerida n\u00f5ukogude \u00fclemkohus Tallinnas, luua uus k\u00f5rgem kohus – Riigikohus Tartus, rehabiliteerida n\u00f5ukogude v\u00f5imu poolt alusetult s\u00fc\u00fcdim\u00f5istetud ning alustada kohtureformiga. Riigikohtu esimehena t\u00f6\u00f6tas ta 1998.a. keskpaigani. 1998. aastal valiti Rait Maruste t\u00f6\u00f6tama Euroopa Inim\u00f5iguste Kohtu kohtunikuna. Ametit pidas ta eelmise aasta l\u00f5puni. Teist perioodi on ta Haagis asuva Rahvusvahelise Vahekohtu liige. Rait Maruste on ka Tartu \u00dclikooli k\u00fclalisprofessor.<\/p>\n\n\n\n
Mis on inim\u00f5igused? Laias m\u00f5ttes r\u00e4\u00e4gitakse I generatsiooni (kodaniku- ja poliitilised \u00f5igused), II generatsiooni (majanduslikud ja kultuurilised) ja III generatsiooni (seotud nt looduskeskkonna ja \u00f5igusega n\u00f6 puhtale elukeskkonnale, erinevalt eelnevatest on tegu kollektiivse inim\u00f5iguste r\u00fchmaga) inim\u00f5igustest. Inim\u00f5igused, kodanikuvabadused ilmusid \u201ep\u00e4evakorda\u201c seoses Prantsuse revolutsiooniga, need pole antavad, neid k\u00e4sitleti kui midagi loomulikku (st, et ilmusid I generatsiooni inim\u00f5igused). II generatsiooni inim\u00f5igused levisid seoses heaolu\u00fchiskondade tekkega ja III generatsiooni inim\u00f5igused kerkisid p\u00e4evakorda seoses arengumaade probleemide aktualiseerumisega.<\/p>\n\n\n\n
\u00dcks esimesi n\u00e4iteid valitseja voli piiramisest ja seega kaudselt ka samm edasi inim\u00f5iguste arengus oli Magna Charta (1215) Suurbritannias. Ameeriklased kirjutasid \u00f5igused ja vabadused oma p\u00f5hiseadusesse, see muutis asjad reaalseks, asi polnud enam ainult s\u00f5nade ja retoorika tasemel. P\u00e4rast II maailmas\u00f5da j\u00f5uti nn tsiviliseeritud maailmas arusaamisele, et totalitarismist tekkida v\u00f5ivate katakl\u00fcsmide v\u00e4ltimiseks on vaja rahvusvahelisi lepinguid, \u00fchtset s\u00fcsteemi jne, mis kaitsevad inim\u00f5iguseid (1946 \u00dcRO inim\u00f5iguste deklaratsioon).<\/p>\n\n\n\n
Inim\u00f5iguste deklaratsioon muutus t\u00e4htsaks kasutuse kaudu, st sai rahvusvahelise \u00f5iguse aluseks. Inim\u00f5iguste deklaratsioon oli \u00fcldine ja vajas aluseid. Selle vea parandamiseks t\u00f6\u00f6tati Euroopas v\u00e4lja Euroopa Inim\u00f5iguste konventsioon (1949. aastaks), seal olid p\u00f5hilised inim\u00f5iguseid, aga konkreetsemalt kui \u00dcRO deklaratsioonis. Euroopa konventsiooni juures olid klauslid, mis s\u00e4testasid, mis juhul v\u00f5ib sekkuda mingi institutsioon jne \u2013 loodi ka inim\u00f5iguste kohus. Paljud riigid olid skeptilised, n\u00e4iteks Rootsi polnud konventsiooni esmaallakirjutanute seas. Konventsioon s\u00e4testas, et igast osalevast riigist m\u00e4\u00e4ratakse kohtunik inim\u00f5iguste kohtusse. 10 aasta jooksul tuli kohtusse 130 p\u00f6\u00f6rdumist. Hiljem see arv suurenes. 90ndate alguse j\u00e4rel rohkem osalisi. Praeguseks 47 osalisriiki (igast ainult 1 kohtunik!).<\/p>\n\n\n\n
Euroopa inim\u00f5iguste kohtus kehtib subsidiaarsusele rajanev printsiip. \u00d5igusi ja vabadusi tuleb t\u00e4ita osalisriigis. Konventsiooni eeltingimus on, et kohtupraktika viiakse riikides koosk\u00f5lla n\u00f5utuga. Lubatud on teatavad reservatsioonid. Konventsioon tuleb integreerida siseriiklikkusse \u00f5igusess, asub p\u00f5hiseaduse n\u00f6 vahepeal. M\u00f5nel pool on konventsioon \u00fchendatud p\u00f5hiseadusega, m\u00f5nel pool eraldi. Konventsiooni vastu eksimise j\u00e4rel tuleks probleem lahendada riigi sees (l\u00e4bida kodumaa vastavad kohtuastmed) enne kui asi inim\u00f5iguste kohtusse l\u00e4heb: alles siis kui k\u00f5ik alamastme kohtud on l\u00e4bi k\u00e4idud v\u00f5ib euro kohtusse p\u00f6\u00f6rduda.<\/p>\n\n\n\n
Praktikast. Inim\u00f5iguste kohtusse tuleb minna enne 6 kuu m\u00f6\u00f6dumist eelmise kohtu otsusest (6 kuu reegel). Kuni 1998 polnud Euroopa kohus alaliselt koos, seej\u00e4rel muutus kohus alaliseks. 10 aastaga kasvas p\u00f6\u00f6rdumiste arv 10 korda. Hetkel on kohtul liiga suur t\u00f6\u00f6koormus. Rahvusvahelistes organisatsioonides venivad otsused, sama oli ja on ka kohtuga. Praeguseks Euroopa inim\u00f5iguste kohtus 650 ametnikku, kelle t\u00f6\u00f6 koordineerimine on vaevarikas ja kulukas. Kohus on v\u00e4idetavalt liiga kaebajas\u00f5bralik. Kohus peaks olema siiski ainult vahendajaks, seega erapooletu.<\/p>\n\n\n\n
Kolm gruppi tegelasi, kes inim\u00f5iguste kohtus t\u00f6\u00f6tavad: I \u2013 akadeemiline seltskond, II \u2013 tsiviilteenistujad, III \u2013 professionaalsed juristid. Akadeemiline seltskond on n\u00f6 kaebajas\u00f5bralik. Kaebajas\u00f5bralikkust soodustab see, et Euroopa kohtus puudub riigil\u00f5iv, kaebuse v\u00f5ib esitada ka oma keeles. Kodanikul on ainult paberikulu. Kohtul\u00f5ivude puudumine tekitab kohtus \u00fclekoormust. Omandi\u00f5igusega seotud kaebused on eriti t\u00fc\u00fctud (m\u00e4ngus on palju vara, keegi pole f\u00fc\u00fcsilist kahju kannatanud, samas omandi\u00f5iguse k\u00fcsimuse lahendamine j\u00e4\u00e4b Euroopa kohtu vaevaks). Euroopa maksumaksja maksab asja kinni. Maruste vihjas sellele, et kaebuste korral, milles pole n\u00f6 eetilisi probleeme (kedagi v\u00e4\u00e4rkoheldi rassi v\u00f5i soo alusel jne), v\u00f5iksid kehtida l\u00f5ivud. Arutatakse, et v\u00f5iks viia sisse l\u00f5ivu varaga seotud kaebuste esitamisel.<\/p>\n\n\n\n
S\u00fcsteemireform. Avalduse vastuv\u00f5etavuse otsustaks ainult 1 kohtunik mitte 3, pretsedentidega kaebuste puhul otsustavad 3 kohtunikku, t\u00f6\u00f6organ on 7 kontunikust koosnev kogu, n\u00f6 grand chamber otsustab riikidevahelisi suuri asju. Venemaa blokeeris reformi, talle ei meeldinud, et 1 kohtunik saab kaebusi tagasi l\u00fckata. Venemaast \u00f5nnestus siiski m\u00f6\u00f6da minna, 14 protokollile kirjutas ta l\u00f5puks alla p\u00e4rast kaheaastast lobit\u00f6\u00f6d. Venemaa toodab neljandiku p\u00f6\u00f6rdumistest, talle j\u00e4rgnevad T\u00fcrgi, Rumeenia jt. Eestis pole t\u00f5sisemaid rikkumisi olnud. L\u00e4tis, Leedus, Venemaal raskemaid rikkumisi k\u00fcmnete-sadade viisi. Avalik kuulamine \u2013 olulisimiate kaebuste puhul. Eestis on pisikaebusi suur hulk.<\/p>\n\n\n\n
Siiamaani valitses s\u00f5jakurjategijate kohtu puhul v\u00f5itjate kohus \u2013 natse ja kaast\u00f6\u00f6tajaid aeti taga, v\u00f5itjapooled olidki kohtum\u00f5istjad. NSVL oli s\u00f5jakuritegude doktriini ja lepingute v\u00e4ljat\u00f6\u00f6taja, konkreetseid paragrahve aga NSVL kriminaalseaduses polnud. S\u00f5jakuriteod \u2013 aegumatud kuriteod? Tagasiulatuvalt \u00fcldiselt ei otsustata asju. \u00d5iguslik p\u00e4hkel. Mis saab edasi s\u00fcsteemist? Kui praegune olukord j\u00e4\u00e4b kestma, kukub s\u00fcsteem vb kokku.<\/p>\n\n\n\n
2 sammu, mis on praegu k\u00e4igus: \u00dcks nendest on Euroopa Liidu \u00fchinemine s\u00fcsteemiga. Konventsiooni \u00fchinemise m\u00f5te on see, et Euroopa Liidule on antud arengu l\u00e4bi mitmesugused avaliku v\u00f5imu volitusi, millest tuntuim on arreteerimisk\u00e4sund, seal on mitmesuguseid Euroopa Liidud \u00f5igusakte, mis tulevad Euroopa Liidust. N\u00fc\u00fcd on k\u00fcsimus, kas Euroopa Liit vastutab millegi eest (t\u00e4ideviimist)? Ei vastuta, vastutab \u00f5iguse kohaldamise eest. Euroopa legitiimsuse t\u00f5usuks oleks vaja, et see allutatakse konventsiooni s\u00fcsteemile \u2013 see on idee. Kuigi sellele on paljud ka vastu, kuid siiski liigutakse selle poole. Teiseks, see s\u00fcsteem on aegunud. \u00c4\u00e4rmiselt heterogeenne. See s\u00fcsteemi kooshoidmine on v\u00e4ga raske. Arengu \u00fcks v\u00f5imalus on konstitutsiooni kohtu positsioon. Ehk v\u00f5etakse 1 probleem nt eutanaasia, mis t\u00f6\u00f6tatakse p\u00f5hjalikult l\u00e4bi. Anal\u00fc\u00fcsitakse riikide praktikat ja pretsedent saadetakse osalusriigile tagasi, et nad lahendaksid selle ise. \u00dclemkohus ise valib, millise asja ta v\u00f5tab. See on ameerikalik pich and choose s\u00fcsteem. See \u00fchinemine ei t\u00e4henda, et hakatakse Lissaboni lepingut revideerima. Liitumine on kindel, kui k\u00fcsimus on tesotamises.<\/p>\n\n\n\n
Kui konventsioon liitub Euroopa Liiduga, siis mis \u00f5igus on \u00fclemuslik? Kui EL \u00fchinebki, siis konventsioon on \u00f5iguste-vabaduste kitsas aspektis (see, mis konventsioonis kirjas on) \u00fclimuslik. Tavaline inimene ei v\u00f5ida eriti midagi \u2013 v\u00f5imalik, et riigi ja Kohtu tasandite vahele tuleb EL-i riikide puhul veel ka EL-i tasand. Pole praegu lahendust sellele, arutatakse.<\/p>\n\n\n\n
Venemaa \u00fchinemine oli teatud kriisipunkt konventsiooni s\u00fcsteemis. Leiti, et vana hea Euroopa v\u00e4\u00e4rtuste s\u00fcsteem v\u00f5idakse \u00e4ra l\u00f5hkuda \u2013 Venemaa on liiga suur ja nende \u00f5iguskultuur\/demokraatia on niiv\u00f5rd erinevad. M\u00f5ni k\u00f5rgem ametnik lahkus, \u00fctles, et ta seda alla ei neela. Aga parem Euroopa sees Venemaa kui Euroopast t\u00f5rjutud Venemaa? Kui tegu on n\u00e4iteks tapmiste v\u00f5i kadunuks j\u00e4\u00e4mistega, n\u00e4iteks t\u00f0et\u00f0eenide puhul, siis kannatanute pereliikmetele m\u00e4\u00e4ratud h\u00fcvitised v\u00f5iks olla kuni 50 000 EURi. Pole kuulnud kaebusi, et Venemaa poleks maksnud seda. Ukraina t\u00f5rgub (vaesus ilmselt.) Samas kui riik ei maksa, ei anna nagu v\u00e4ga midagi teha, kohtut\u00e4itureid \u00fcldiselt kohale ei saadeta. Kui riik pole teinud seda, mida otsus ette n\u00e4gi, j\u00e4rgneb poliitiline surve parlamentaarse assamblee tasandil. \u00dcldiselt \u00fckski klubi liige ei taha olla must lammas inim\u00f5iguste koha pealt.<\/p>\n\n\n\n
Konspekteerisid Kaisa Alliksaar ja Ants Siim<\/p>","protected":false},"excerpt":{"rendered":"
Kaisa Alliksaar ja Ants Siim: Kokkuv\u00f5te Rait Maruste loengust Teisip\u00e4eval, 22. veebruaril k\u00e4is Rahvusvaheliste Suhete Ringile loengut pidamas \u00f5igusteadlane Rait Maruste, kes r\u00e4\u00e4kis teemal “Euroopa Inim\u00f5iguste Kohus seest ja v\u00e4ljast – eile, t\u00e4na ja homme”. Esinejast: Rait Maruste on s\u00fcndinud P\u00e4rnus 27. septembril 1953 aastal. Ta kasvas \u00fcles ning k\u00e4is koolis P\u00e4rnumaal. 1977. aastal l\u00f5petas […]<\/p>\n","protected":false},"author":4,"featured_media":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"elementor_theme","format":"standard","meta":{"site-sidebar-layout":"default","site-content-layout":"default","ast-site-content-layout":"","site-content-style":"default","site-sidebar-style":"default","ast-global-header-display":"","ast-banner-title-visibility":"","ast-main-header-display":"","ast-hfb-above-header-display":"","ast-hfb-below-header-display":"","ast-hfb-mobile-header-display":"","site-post-title":"","ast-breadcrumbs-content":"","ast-featured-img":"","footer-sml-layout":"","theme-transparent-header-meta":"default","adv-header-id-meta":"","stick-header-meta":"","header-above-stick-meta":"","header-main-stick-meta":"","header-below-stick-meta":"","astra-migrate-meta-layouts":"default","ast-page-background-enabled":"default","ast-page-background-meta":{"desktop":{"background-color":"","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"tablet":{"background-color":"","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"mobile":{"background-color":"","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""}},"ast-content-background-meta":{"desktop":{"background-color":"var(--ast-global-color-5)","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"tablet":{"background-color":"var(--ast-global-color-5)","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"mobile":{"background-color":"var(--ast-global-color-5)","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""}},"footnotes":""},"categories":[6,78],"tags":[],"class_list":["post-1470","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-loengud","category-78"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1470","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/users\/4"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=1470"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1470\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=1470"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=1470"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=1470"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}