{"id":14641,"date":"2024-11-21T18:25:01","date_gmt":"2024-11-21T16:25:01","guid":{"rendered":"https:\/\/rsr.ut.ee\/?p=14641"},"modified":"2024-11-21T18:25:45","modified_gmt":"2024-11-21T16:25:45","slug":"lahis-ida-ebastabiilsus-ja-piirkondlike-uhiskondade-kohanemisvoime","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/rsr.ut.ee\/en\/loengud\/2024\/lahis-ida-ebastabiilsus-ja-piirkondlike-uhiskondade-kohanemisvoime\/","title":{"rendered":"Kristi Ockba \u2013 L\u00e4his-Ida ebastabiilsus ja piirkondlike \u00fchiskondade kohanemisv\u00f5ime"},"content":{"rendered":"<p>RSR-i k\u00fclalisesineja: Kristi Ockba<\/p>\n\n\n\n<p>L\u00e4his-Ida on geograafiline ja kultuuriline m\u00f5iste, mis h\u00f5lmab piirkonda, kus asuvad araabia ja islami riigid, kuid samas ei ole need alati \u00fcksteisega \u00fchesugused. L\u00e4his-Ida piirkond ei koosne ainult araabia riikidest, vaid ka riikidest, mis v\u00f5ivad olla geograafiliselt ja kultuuriliselt seotud, nagu T\u00fcrgi, Iraan ja teised.<\/p>\n\n\n\n<p><strong>Araabia riigid ja identiteedid<\/strong><br>Araabia riikideks nimetatakse 22 riiki, kus r\u00e4\u00e4gitakse araabia keelt, mis omakorda m\u00e4\u00e4ratleb araabia kultuuri. Need riigid ei t\u00e4henda tingimata religioosse \u00fchtsuse olemasolu, kuna araabia rahvas ei ole pelgalt islamistlik. Siiski \u00fchendab neid ajalooline ja kultuuriline side, mida on m\u00f5jutanud ka Osmani impeeriumi ajalugu, mille ulatus k\u00fc\u00fcndis Egiptusest Jeemenini.<\/p>\n\n\n\n<p><strong>Koloniaalajalugu ja rahvuslikud liikumised<\/strong><br>19. sajandi l\u00f5pus hakkasid rahvuslikud liikumised arenema L\u00e4his-Idas, samaaegselt ka Euroopas ja Indias, olles osa globaalsetest liikumistest. L\u00e4his-Idas tekkinud rahvuslikud liikumised olid sageli seotud Euroopa koloniaalv\u00f5imude kohalolekuga.<\/p>\n\n\n\n<p><strong>Saudi Araabia ja T\u00fcrgi ajalugu<\/strong><br>Saudi Araabia tekkis 20. sajandi alguses, kui Al Saud v\u00f5ttis \u00fcle Saudi poolsaare. Saudi Araabia on tuntud oma konservatiivse islami suuna poolest, kuid riik ei nimetanud end islamiriigiks, vaid araabia riigiks. T\u00fcrgi, mis oli endine Osmani impeeriumi keskpunkt, kehtestas oma sekulaarse ja l\u00e4\u00e4nelikult orienteeritud valitsuse Mustafa Kemal Atat\u00fcrki juhtimisel, kehtestades reforme, mis eraldasid riigi religioonist.<\/p>\n\n\n\n<p><strong>Araabia Kevad<\/strong><br>2011. aasta alguses puhkes Araabia Kevad, mis algas Tuneesias ja levis Egiptusesse. Kuigi rahutused algasid kiirelt ja andsid rahvale lootust, leidsid paljud, et muutused olid v\u00e4hem radikaalsed kui loodeti. S\u00fc\u00fcrias l\u00f5ppes Araabia Kevad \u00fcsna kiiresti, kui s\u00f5da arenes kodus\u00f5jaks, mille tagaj\u00e4rjed kandsid kaasa laialdased humanitaarkriisid.<\/p>\n\n\n\n<p><strong>S\u00fc\u00fcria kodus\u00f5da ja migratsioonikriis<\/strong><br>S\u00fc\u00fcrias on kodus\u00f5da kestnud alates 2011. aastast, mille tagaj\u00e4rjeks on tohutu humanitaarkriis. S\u00fc\u00fcria kodus\u00f5da tekitas massilise migratsiooni, millest sai 2015. aastal Euroopa jaoks suur probleem. \u00dcRO andmetel on 7 miljonit s\u00fc\u00fcrlast sisepagulased ja 7 miljonit on riigist p\u00f5genenud, paljuski T\u00fcrki ja naaberriikidesse.<\/p>\n\n\n\n<p><strong>Palestiina probleem<\/strong><br>Palestiina k\u00fcsimus on j\u00e4tkuvalt \u00fcks peamisi L\u00e4his-Ida pingeid. Alates 1948. aastast, kui palestiinlased pidid lahkuma oma kodudest, on piirkonnas j\u00e4\u00e4nud lahendamata konflikt. Palestiina rahvas on pidevas diasporas, kuna paljud on elanud \u00fcmberasustatud aladel, nagu Liibanonis ja Jordaanias. Seda on p\u00fc\u00fctud lahendada rahvusvahelisel tasandil, kuid edutult.<\/p>\n\n\n\n<p><strong>T\u00e4nap\u00e4eva olukord ja rahvuslik identiteet<\/strong><br>L\u00e4his-Ida riikide rahvuslik identiteet on suurte muutuste ja probleemide ees. Palestiina k\u00fcsimus on endiselt araabia maailmas sensitiivne teema. Samuti on keeruline liikuda erinevate L\u00e4his-Ida riikide vahel isegi araabia passiga, nagu on n\u00e4ha Jeemeni puhul. Saudi Araabia on valmis tegema kokkuleppeid Iisraeliga, mis aga ei pruugi olla rahva jaoks vastuv\u00f5etav.<\/p>\n\n\n\n<p><strong>Religioossed ja poliitilised \u00e4\u00e4rmused<\/strong><br>\u00c4\u00e4rmuslikud r\u00fchmitused, nagu Hezbollah, on piirkonnas olnud olulised tegijad. Hezbollah tekkis Iisraeli ja Liibanoni s\u00f5ja tagaj\u00e4rjel ning on n\u00fc\u00fcd poliitiline tegija, kuigi samal ajal on see ka radikaalne ja militaristlik liikumine. Riikides, kus sellised grupid tegutsevad, nagu Liibanon, on ebastabiilsus ja majanduskriis igap\u00e4evaelu osa.<\/p>\n\n\n\n<p><strong>Kohanemisv\u00f5ime ja tulevik<\/strong><br>L\u00e4his-Ida piirkonna riigid seisavad silmitsi suure majandusliku, poliitilise ja sotsiaalse ebastabiilsusega. Paljud neist on sunnitud kohandama oma \u00fchiskondi, et tulla toime sisepoliitiliste ja rahvusvaheliste muutustega. Kriisid S\u00fc\u00fcrias ja Palestiinas ning konfliktid, mis on seotud \u00e4\u00e4rmuslikkuse ja religiooniga, on ainult m\u00f5ned n\u00e4ited piirkonna keerulistest v\u00e4ljakutsetest. Siiski on ka lootust, et L\u00e4his-Ida rahvad suudavad oma identiteedi ja \u00fchiskondade \u00fclesehitamist kohandada vastavalt muutuvatele globaalsetele tingimustele.<\/p>","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>RSR-i k\u00fclalisesineja: Kristi Ockba L\u00e4his-Ida on geograafiline ja kultuuriline m\u00f5iste, mis h\u00f5lmab piirkonda, kus asuvad araabia ja islami riigid, kuid samas ei ole need alati \u00fcksteisega \u00fchesugused. L\u00e4his-Ida piirkond ei koosne ainult araabia riikidest, vaid ka riikidest, mis v\u00f5ivad olla geograafiliselt ja kultuuriliselt seotud, nagu T\u00fcrgi, Iraan ja teised. Araabia riigid ja identiteedidAraabia riikideks nimetatakse [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":4,"featured_media":14642,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"elementor_theme","format":"standard","meta":{"site-sidebar-layout":"default","site-content-layout":"","ast-site-content-layout":"default","site-content-style":"default","site-sidebar-style":"default","ast-global-header-display":"","ast-banner-title-visibility":"","ast-main-header-display":"","ast-hfb-above-header-display":"","ast-hfb-below-header-display":"","ast-hfb-mobile-header-display":"","site-post-title":"","ast-breadcrumbs-content":"","ast-featured-img":"","footer-sml-layout":"","theme-transparent-header-meta":"","adv-header-id-meta":"","stick-header-meta":"","header-above-stick-meta":"","header-main-stick-meta":"","header-below-stick-meta":"","astra-migrate-meta-layouts":"set","ast-page-background-enabled":"default","ast-page-background-meta":{"desktop":{"background-color":"","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"tablet":{"background-color":"","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"mobile":{"background-color":"","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""}},"ast-content-background-meta":{"desktop":{"background-color":"var(--ast-global-color-5)","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"tablet":{"background-color":"var(--ast-global-color-5)","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"mobile":{"background-color":"var(--ast-global-color-5)","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""}},"footnotes":""},"categories":[6,109],"tags":[],"class_list":["post-14641","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-loengud","category-109"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/14641","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/users\/4"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=14641"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/14641\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/media\/14642"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=14641"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=14641"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=14641"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}