Sandor Elias: Kokkuv\u00f5te Toivo Klaari loengust<\/p>\n\n\n\n
Teisip\u00e4eval, 6. aprillil oli RSR-il k\u00fclas Euroopa Komisjoni Eesti esinduse juht Toivo Klaar, kes r\u00e4\u00e4kis teemal \u201eSisser\u00e4nne Euroopa Liitu\u201c. Esineja r\u00f5hutas kohe ettekande alguses, et tegu on teemaga, mille kohta on palju eri arvamusi. Toivo Klaar p\u00fcstitas sisser\u00e4nde temaatika kohta neli olulisemat teesi: esiteks, immigratsioon on vajalik; teiseks, migratsioon on paratamatus; kolmandaks, migratsiooni annab hallata ning neljandaks, Stockholmi programmis on s\u00e4testatud teemakohased eesm\u00e4rgid, ent nendega kaasneb ka hulganisti probleeme.<\/p>\n\n\n\n
Immigratsioon on vajalik.<\/p>\n\n\n\n
Stockholmi programmis on kirjas, et t\u00f6\u00f6j\u00f5upuuduse t\u00f5ttu on Euroopa Liidus paindlik migratsioonipoliitika vajalik. Immigratsiooni vajalikkusest saab aru, kui vaatleme, millised on alternatiivid sellele. Selleks, et rahvastiku vananemisest tingitud t\u00f6\u00f6j\u00f5upuudust tulevikus ohjata peaks h\u00fcppeliselt kasvama t\u00f6\u00f6viljakus, s\u00fcndide arv Euroopas v\u00f5i peame leppima elatustaseme langusega. Kuna esimesed kaks pole reaalsed ning viimane ei rahulda elanikkonna huve, siis on meil uusi t\u00f6\u00f6k\u00e4si vaja saada v\u00e4ljastpoolt Euroopat. Seega on immigratsioon majandusarengu seisukohalt Euroopale vajalik.<\/p>\n\n\n\n
Migratsioon on paratamatus.<\/p>\n\n\n\n
Vaestest riikidest (regioonidest) on l\u00e4bi aegade toimunud elanikkonna r\u00e4nne rikkamatesse. Seda protsessi on praktiliselt v\u00f5imatu peatada. L\u00e4hiajaloos ning ka t\u00e4nap\u00e4eval on mitmeid n\u00e4iteid pealtn\u00e4ha kindlatest piiridest erinevate elatustasemega paikade vahel, mida siiski suudeti \u00fcletada. N\u00e4iteks v\u00f5ib tuua piiri SDV ja L\u00e4\u00e4ne-Saksamaa; USA ja Mehhiko ning Euroopa ja P\u00f5hja-Aafrika vahel (viimaseid lahutab Vahemeri). Ka Eestis on selline r\u00e4nne tuntud ja tuntav. Samas on riike (nagu n\u00e4iteks Malta), mis on immigrantide lainega t\u00f5siselt h\u00e4das.<\/p>\n\n\n\n
Migratsiooni annab hallata.<\/p>\n\n\n\n
Kuna migratsioon on paratamatus, tuleb sellega tegeleda nii, et see \u00fchiskonna huve k\u00f5ige v\u00e4hem kahjustaks. Migratsiooni m\u00f5istlik haldamise viis ei saa siiski olla piiride kinnipanek. Riigid ei soovi illegaalseid immigrante, kuna nende \u00fcle puudub kontroll ja v\u00f5imalus piiranguid (kvoote) seada. Illegaalse immigratsiooni vastu aitavad eelk\u00f5ige t\u00f5husad meetmed immigratsioonikoridoride avastamiseks ning samuti vajadusel illegaalide v\u00e4ljasaatmiseks.<\/p>\n\n\n\n
Samas on illegaalne immigratsioon isikutele endile tihtipeale mugavam- pole b\u00fcrokraatiat ja pole piiranguid. Seega tuleb luua illegaalsele immigratsioonile ahvatlevaid alternatiive. Euroopa Liidu poliitikas v\u00f5iksid need alternatiivid olla j\u00e4rgmised:<\/p>\n\n\n\n
Esiteks, \u201ecircular migration\u201c. Circular migration t\u00e4hendab, et immigrant ei j\u00e4\u00e4 riiki alatiseks p\u00fcsivalt elama, vaid vahepeal naaseb oma kodumaale. Samas v\u00f5imaldatakse tal periooditi tagasi tulla.<\/p>\n\n\n\n
Teiseks alternatiiviks on t\u00f6\u00f6viisad.Euroopa Liidus on t\u00f6\u00f6viisad nn blue card\u2019id (Ameerika \u00dchendriikide vaste neile on green card). Sellised dokumendid annavad erilised \u00f5igused t\u00f6\u00f6tamiseks Euroopa Liidus.<\/p>\n\n\n\n
Kolmas v\u00f5imalik lahendus on riikide vahel kokku lepitud \u00fchtsed standardid.Riigid peaksid kokku leppima \u00fchtsed ja selged m\u00e4ngureeglid. N\u00e4iteks ei ole siiani p\u00e4ris \u00fcheselt selge, kes v\u00e4\u00e4rib as\u00fc\u00fcli, kes aga hoopis v\u00e4ljasaatmist. Samuti ei ole paika pandud \u00fchine v\u00e4ljasaatmise protseduurireeglistik. See tekitab aga probleeme Euroopa Liidus sees, kuna isikute vaba liikumise t\u00f5ttu v\u00f5ivad immigrandid \u201eleebemate\u201c riikide kaudu Euroopa Liitu siseneda ning seal m\u00f5ne aja p\u00e4rast juba vabalt ringi liikuda, et endale v\u00f5imalikult paremaid elutingimusi otsida. N\u00e4iteks v\u00f5ib tuua Iraagist tulnud poliitilise varjupaiga taotlejad, kes Rootsis varjupaika said, samas kui Saksamaa v\u00f5ttis neid vastu oluliselt v\u00e4hem.<\/p>\n\n\n\n
Stockholmi programmis on s\u00e4testatud teemakohased eesm\u00e4rgid, ent sellega kaasneb ka hulganisti probleeme.<\/p>\n\n\n\n
Stockholmi programm on j\u00e4tk Tampere ja Haagi programmidele, mis k\u00f5ik k\u00e4sitlevad Euroopa Liidus immigratsiooniga seonduvaid k\u00fcsimusi ning probleeme. K\u00f5ik mainitud programmid on koostatud viieks aastaks. Stockholmi programm p\u00f6\u00f6rab erilist t\u00e4helepanu sisejulgeolekusse puutuvaisse k\u00fcsimustesse. Programmi suunas on lennanud juba esimesi kriitikanooli: nimelt, erinevalt varasematest, pole Stockholmi programmis nimetatud eesm\u00e4rkidele seatud t\u00e4htaegu, mis teeb nende t\u00e4itmise kahtlemata keerulisemaks.<\/p>\n\n\n\n
Millised on siis peamised probleemid, mis Euroopa Liidu toimiva sisser\u00e4ndepoliitika teel seisavad? Euroopa Liit on suver\u00e4\u00e4nsete riikide liit, kus igal liikmesriigi k\u00e4itumine on tingitud ta huvidest. Iga riik otsustab oma v\u00f5\u00f5rt\u00f6\u00f6liste kvoodi ise. Samuti v\u00f5ib n\u00e4iteks tuua blue card\u2019i: see on k\u00fcll Euroopa Liidus \u00fchiselt kokku lepitud dokument, ent v\u00f5imaldab siiski t\u00f6\u00f6tada vaid selles liikmesriigis, kus taotlus blue cardi saamiseks esitati. See muudab meid v\u00f5rreldes USA-ga aga v\u00e4hem konkurentsiv\u00f5imeliseks. Lisaks on mure, et legaalne asjaajamine kipub takerduma b\u00fcrokraatiasse ning illegaalne immigratsioon on tihti v\u00e4hem vaeva n\u00f5udev. Seega on Euroopa Liit vastamisi illegaalse immigratsiooni survega.<\/p>\n\n\n\n
Euroopa Liidul puudub ka \u00fchine poliitika immigrantide p\u00e4ritolumaade suhtes. L\u00e4bikukkumise mustern\u00e4idised on Aafrika riigid. Toetades p\u00e4ritolumaid nii rahaliselt kui ka demokraatlikes reformides, oleks immigrantide surve v\u00e4iksem ning teisalt oleks neil lihtsam Euroopa Liidu riikide \u00fchiskonda sisse sulanduda. Ka circular migration t\u00f6\u00f6taks paremini: migrantidel oleks enam p\u00f5hjust ja julgust vahepeal kodumaale tagasi minna.<\/p>\n\n\n\n
Lisaks on Euroopa Liidu riikides puuduj\u00e4\u00e4ke integratsioonipoliitikas. Tegelikult on Eesti siinkohal positiivne n\u00e4ide. Paljud teised riigid ei suuda oma kultuuriliselt erinevaid rahvusv\u00e4hemusi \u00fchiskonda integreerida, sest tegu on v\u00e4ga erinevast keskkonnast tulnutega.<\/p>\n\n\n\n
Konspekteeris Sandor Elias<\/p>","protected":false},"excerpt":{"rendered":"
Sandor Elias: Kokkuv\u00f5te Toivo Klaari loengust Teisip\u00e4eval, 6. aprillil oli RSR-il k\u00fclas Euroopa Komisjoni Eesti esinduse juht Toivo Klaar, kes r\u00e4\u00e4kis teemal \u201eSisser\u00e4nne Euroopa Liitu\u201c. Esineja r\u00f5hutas kohe ettekande alguses, et tegu on teemaga, mille kohta on palju eri arvamusi. Toivo Klaar p\u00fcstitas sisser\u00e4nde temaatika kohta neli olulisemat teesi: esiteks, immigratsioon on vajalik; teiseks, migratsioon […]<\/p>\n","protected":false},"author":4,"featured_media":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"elementor_theme","format":"standard","meta":{"site-sidebar-layout":"default","site-content-layout":"default","ast-site-content-layout":"","site-content-style":"default","site-sidebar-style":"default","ast-global-header-display":"","ast-banner-title-visibility":"","ast-main-header-display":"","ast-hfb-above-header-display":"","ast-hfb-below-header-display":"","ast-hfb-mobile-header-display":"","site-post-title":"","ast-breadcrumbs-content":"","ast-featured-img":"","footer-sml-layout":"","theme-transparent-header-meta":"default","adv-header-id-meta":"","stick-header-meta":"","header-above-stick-meta":"","header-main-stick-meta":"","header-below-stick-meta":"","astra-migrate-meta-layouts":"default","ast-page-background-enabled":"default","ast-page-background-meta":{"desktop":{"background-color":"","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"tablet":{"background-color":"","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"mobile":{"background-color":"","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""}},"ast-content-background-meta":{"desktop":{"background-color":"var(--ast-global-color-5)","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"tablet":{"background-color":"var(--ast-global-color-5)","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"mobile":{"background-color":"var(--ast-global-color-5)","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""}},"footnotes":""},"categories":[6,79],"tags":[],"class_list":["post-1434","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-loengud","category-79"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1434","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/users\/4"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=1434"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1434\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=1434"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=1434"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=1434"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}