Algis Kokka: Kokkuv\u00f5te J\u00fcri Kahni loengust<\/p>\n\n\n\n
Teisip\u00e4eval, 23. veebruaril oli Rahvusvaheliste Suhete Ringi ees v\u00e4lisministeeriumi Aafrika, L\u00e4his- ja Kesk-Ida ning Ladina-Ameerika b\u00fcroo direktor J\u00fcri Kahn, kes r\u00e4\u00e4kis teemal “Iraan – 2010. aasta potentsiaalne kriisikolle”.<\/p>\n\n\n\n
2010 on s\u00f5ja jaoks hea aeg \u2013 maailma poliitika suurimal tegijal, USA presidendil l\u00e4heb 2. aasta, palju sisepoliitilisi pingeid ning v\u00e4he v\u00e4lispoliitilisi v\u00f5ite. Iraagist lahkutakse, aga stabiilsust ei ole veel saavutatud. Afganistanis ei l\u00e4he k\u00f5ige paremini. Raketir\u00fcnnak Iraani tuumaprogrammiga seotud objektidele oleks arvatavasti k\u00fcllaltki edukas, \u00fcks kurjuse telje riik saab taas olema karistatud ja ohjeldatud. S\u00f5da algab siis, kui see aitab kaasa poliitiliste vastuolude \u00fcletamisele. L\u00e4his- ja Kesk-Ida regioonis on v\u00e4ga t\u00f5sised probleemid, nende lahendamisele on p\u00fchendatud palju raha ja inimj\u00f5udu, kuid lahendust ei ole. Jutt on v\u00f5itlusest regionaalse liidri positsiooni p\u00e4rast, aga ka Iisraeli \u2013 Palestiina suhetest, mis on m\u00f5jutanud Iisraeli – Araabia maailma suhteid ning kahtlemata on m\u00f5jutanud ka Iraani poliitikat ja kaasa aidanud sellele, et Iraanist on kujunenud t\u00e4nap\u00e4eva rahvusvahelise poliitika \u00fcks valupunkte. See probleem puudutab ka Euroopat ja mingil m\u00e4\u00e4ral ka meid. V\u00e4hemalt niipalju, et EL liikmesmaana osaleme lahenduste otsimisel. Et teha seda kompetentselt, peaksime teadma, mis seal toimub, m\u00f5istma kogu probleemidepuntra olemust ning erinevate poliitiliste m\u00f5jurite huvi ja v\u00f5imalusi. Lahendamatut olukorda iseloomustab eelk\u00f5ige see, et lahendus ise on k\u00f5igile osapooltele halvem, kui lahenduse puudumine. Sellises olukorras on \u00fcsna loogiline, et on olemas j\u00f5ud, kes on huvitatud ebastabiilsusest ning selle s\u00e4ilitamiseks on ka v\u00e4ike lokaalne s\u00f5da k\u00fcllaltki t\u00f5hus vahend. Nii valitsebki arvamus, et praegune segane olukord on kasulik mitmetele j\u00f5ududele nii Palestiinas kui ka Iisraelis ja see on seotud arengutega L\u00e4his-Ida rahuprotsessiga. Iraani tuumaprogramm ja Iraani regionaalsed ambitsioonid on osa sellest protsessist.<\/p>\n\n\n\n
Iraan on suur riik: 1.6 miljonit ruutkilomeetrit, elanikke \u00fcle 70 miljoni. Rikas ajalugu, palju naftat ja gaasi. Ligip\u00e4\u00e4s merele olemas, tugev islamiideoloogia \u2013 k\u00f5ik eeldused selleks, et riigil on olemas tugev sisemine uhkus ja \u00f5igustus, et piirkonnas domineerida. Pikka aega domineeris Iraak, kuid kaotas selle koha ning Iraani ambitsioon on saada liidriks. Liidrirolli juurde kuuluvad ka tugev s\u00f5jav\u00e4gi, v\u00f5ime m\u00f5jutada regiooni arenguid ning peale suruda oma agendat. Tuumarelva omamine aitaks seda saavutada.<\/p>\n\n\n\n
Iraani suhted l\u00e4\u00e4nega on olnud vastuolulised. Kui \u00f0ahh Pahlevi hakkas l\u00e4\u00e4nemeelseid reforme l\u00e4bi viima, natsionaliseeris ta muuhulgas ka mitmed \u00f5liv\u00e4ljad ning selle tulemusena tekkis vastuolu seniste omanike brittidega. UK palus USA abi Iraani valitsuse kukutamiseks. USA tuli appi, \u00f0ahh oli sunnitud USAga kokku m\u00e4ngima, valitsus v\u00f5eti maha, \u00f0ahhile anti tugevat s\u00f5jalist ja rahalist toetust. Riiki hakati ehitama \u00fcles ameeriklaste abiga ja USA n\u00e4pun\u00e4idete j\u00e4rgi. Selline USA sekkumine ei olnud paljude iraanlaste meelest \u00f5iglane. Ajalooline okas USA vastu j\u00e4i iraanlaste hinge.<\/p>\n\n\n\n
Sellelt pinnaselt hakkasid esile kerkima \u00f0ahhi vastased poliitilised liikumised. Marksistlik liikumine (PMOI – People’s Mujahedin of Iran) kogus j\u00f5udu ja suutis 1979. aasta alguseks ette valmistada riigip\u00f6\u00f6rde USA\u2013meelse \u00f0ahhi kukutamiseks. Kuid v\u00f5imu haaras hoopis islami ideoloog ajatolla Homeini. Religioon \u00fchendas rahvast, toetus Homeinile oli v\u00e4ga suur ja Iraanist sai tugeval islamiusul p\u00f5hinev riik. Rahvah\u00e4\u00e4letusega v\u00f5eti vastu uus p\u00f5hiseadus, mis kinnistas islamistlik riigi p\u00f5him\u00f5tted. Muutus riigi juhtimise struktuur – k\u00f5rgemad juhid pole valitavad, ametisse m\u00e4\u00e4ramistel on otsustav s\u00f5na usujuhtidel. Osaliselt s\u00e4ilisid ka valitavad institutsioonid, kuid nende \u00fcle valitses tugev religioosne aparaat.<\/p>\n\n\n\n
70.ndatel k\u00e4ivitus Iraani tuumaprogrammi loomine, sealjuures tugevas rahvusvahelises koost\u00f6\u00f6s Kanada, USA, Saksamaa ja teiste riikidega, eesm\u00e4rgiga luua tuumaenergial t\u00f6\u00f6tavad elektrijaamad. Iraan k\u00e4itus vastutustundlikult \u2013 liitus NPT lepinguga (Nuclear Non-Proliferation Treaty). K\u00f5ik oli esialgu korras. Lubas vaatlejaid, informeeris teisi riike oma arengutest.<\/p>\n\n\n\n
Kohapealne v\u00f5imuv\u00f5itlus j\u00e4tkus, siseriiklikke protsesse m\u00f5jutas s\u00f5da Iraagiga, j\u00e4tkuv konflikt juutide ja araablaste vahel, Hezbollah t\u00f5us, \u00f0iidi r\u00fchmitused Iraagis. Soov m\u00e4ngida regionaalset m\u00f5jurit muutus \u00fcha tugevamaks. V\u00f5imalust aga polnud, Iraan polnud veel nii v\u00f5imas.<\/p>\n\n\n\n
Asi muutus, kui presidendiks sai Ahmadinejad. Ahmadinejad kasutas v\u00e4ga oskuslikult Iisraeli oma m\u00f5ju suurendamiseks, tema Iisraeli-vastaseid avaldusi (p\u00fchib Iisraeli maa pealt minema, eitab holokausti) ja uudiseid uute relvas\u00fcsteemide v\u00e4ljat\u00f6\u00f6tamisest tsiteeriti kriitiliselt \u00fcle maailma, samas t\u00f5stis see tema populaarsust kodus ja ka mitmetes araabia riikides. Ahmadinejad on \u00f6elnud, et on olemas kanderakett, mis v\u00f5ib Iisraelini v\u00e4lja j\u00f5uda. Sellise info usaldusv\u00e4\u00e4rsus on k\u00fcsitav, kuid retoorika m\u00f5jub tugevalt. Iraani \u00fchiskonnas pole L\u00e4\u00e4ne inimesel spioneerida v\u00f5imalik, kuna tegemist on suhteliselt suletud \u00fchiskonnaga, kus l\u00e4\u00e4ne inimest vaadeldaksegi spioonina.<\/p>\n\n\n\n
Iraani opositsioon PMOI – algselt ameerikavastane ning korraldas atentaate NATO riikide k\u00f5rgematele s\u00f5jav\u00e4elastele, j\u00f5udis taas poliitilisele pildile aastatel 2002-2003. Andis L\u00e4\u00e4nele infot Iraani tuumaambitsioonidest ning s\u00f5jatehnika arendamisest. P\u00e4rast selgus, et info polnud usaldusv\u00e4\u00e4rne, relvi ei arendatud ning tuumarelva loomise ettevalmistusi ei olnud, 2006. aastal uraani rikastamist ei toimunud. \u00dcRO Julgeolekun\u00f5ukogu v\u00f5ttis aga vastu sanktsioonid koos n\u00f5udega peatada rikastamine. See oli juba peatatud 2003. aastal. Iraani reaktsioon \u00dcRO sanktsioonidele oli ootusp\u00e4rane \u2013 Iraan hakkaski uraani rikastama, seekord ka tegelikult.<\/p>\n\n\n\n
Sisepoliitilised pinged kulmineerusid 2009 suvel: vastuolulised valimised v\u00f5itis Ahmadinejad. Mis seal aga tegelikult toimus, ei ole teada. Arvatavasti PMOI \u00e4rgitusel toimusid mitmed rahvav\u00e4ljaastumised Ahmadinejadi vastu ja opositsiooniliidrite toetuseks. Meeleavaldused l\u00f5ppesid v\u00e4givallaga, hukkus inimesi, palju oli arreteerimisi. S\u00fcndmuste k\u00e4igus v\u00f5eti kinni mitmeid saatkondadega seotud inimesi, mis on juba p\u00e4ris t\u00f5sine asi \u2013 v\u00e4lisriikide teenistuses olevate isikute kohalolek andis Iraanile v\u00f5imaluse v\u00e4ita, et valitsusvastased v\u00e4ljaastumised on korraldatud v\u00e4lismaa spioonide poolt. See t\u00f5i kaasa ka ebameeldivaid diplomaatilisi probleeme. Keeruliseks muutus ka rahvusvahelise toetuse avaldamine opositsioonile, mida Iran saaks k\u00e4sitleda siseasjadesse sekkumisena, seet\u00f5ttu oli ka Obama v\u00e4ga tagasihoidlik, ilmselt selleks, et v\u00e4ltida USA-vastaste meeleolude kasvu. Ka Ahmadinejadi positsioon pole kuigi tugev \u2013 usuline juhtkond k\u00f5hkleb tema sobivuses, nii n\u00e4iteks ei kinnitatud k\u00f5iki tema esitatud ministrite kandidaate.<\/p>\n\n\n\n
Demokraatliku maailma eesm\u00e4rgiks on takistada Iraanil saavutada tuumapommi v\u00f5imekus, selleks \u00fcritatakse takistada uraani rikastamist pommi loomiseks vajaliku tasemeni. Praegu suudab Iraan rikastada 3,5%ni, mis on sobiv tooraineks tuumaelektrijaamadele. J\u00e4rgmine samm on rikastamine 20%ni, mis sobib n\u00e4iteks tuuma allveelaevades ning teadusotstarbelistes ja meditsiinis kasutatavates reaktorites. Et pommi saaks teha, on vaja rikastada kuni 80-90%ni. Seda h\u00fcpet on keeruline teha, arvatakse, et ilma l\u00e4\u00e4ne tehnoloogilise abita ei ole see v\u00f5imalik. Iraani v\u00f5imekus rikastada uraani 80ni ei ole reaalne, \u00fctlevad mitmed eksperdid. Poliitikud \u00fctlevad, et on k\u00fcll.<\/p>\n\n\n\n
Iraani tuumaprogrammi peatamiseks on Rahvusvaheline Aatomienergeetika Assotsiatsioon – IAEA – pakkunud Iraanile v\u00f5imalust mitte ehitada rikastamiskiirendeid vaid rikastada Iraanis toodetud 3.5% uraani v\u00e4lisriikides asuvates kiirendites. See annaks Iraanile v\u00f5imaluse saada meditsiini otstarbelist 20% uraani ning v\u00e4ltida Iraani oma rikastamisv\u00f5imekuste arendamist. Iraan oli p\u00f5him\u00f5tteliselt n\u00f5us, kuid probleemid tekkisid detailidega. IAEA soovis, et rikastamine toimuks Prantsusmaal v\u00f5i Venemaal ning et Iraan loovutaks neile kogu oma 3.5% uraanivarud ning siis aasta p\u00e4rast saaks tagasi 20%ni rikastatud uraani. Iraan peab seda eba\u00f5iglaseks, tahaks saada kohe oma 3.5%lise vastu samas koguses 20%list v\u00f5i siis korraldada rikastamist jupikaupa, st. mingi kogus rikastatakse v\u00e4lismaal, tagastatakse Iraanile, ja siis l\u00e4heb teele j\u00e4rjekordne kogus. K\u00fcsimus on usalduses \u2013 korra on Iraan juba petta saanud: Iraan maksis Prantsusmaale rikastamise eest, kuid Prantsusmaa ei andnud uraani ega ka raha tagasi. Usaldus on aga oluline. Oluline ka Iraani uhkuse element. Iraan ei n\u00e4e ratsionaalset p\u00f5hjust, miks L\u00e4\u00e4s ei peaks n\u00f5ustuma Iraani ettepanekuga. Poliitilisi p\u00f5hjusi on k\u00fcllaga \u2013 usaldamatus, poliitilise tahte pealesurumine, soov hoida pingeid.<\/p>\n\n\n\n
Demokraatlik maailm, Euroopa Liit ja USA, arvab, et Iraani peaks survestama, et ta teeks seda, mida L\u00e4\u00e4s k\u00e4sib tal teha. Kuidas seda saavutada ? Senised sanktsioonid pole tulemusi andnud. Iraan on suur riik ja saab ise enda majandamisega suures osas ise hakkama. \u00dcks oluline strateegiline kaup, mida neil napib, on bensiin (toornaftat leidub piisavalt, kuid rafineerimistehaseid mitte). L\u00e4\u00e4ne tehnoloogiat tahaksid nad samuti osta. \u00c4rimehed EL-s ja USA-s tahavad juurdep\u00e4\u00e4su Iraani turgudele, seda eriti L\u00e4\u00e4nt tabanud majandussurutise tingimustes. Kuidas kindlustada, et sanktsioonid tabavad ebademokraatlikku valitsust ja mitte tavalisi inimesi, kes v\u00f5ivad sellisel juhul koonduda valitsuse selja taha? Kes need sanktsioonid kehtestab? Loodame, et \u00dcRO Julgeolekun\u00f5ukogu. Kui Julgeolekun\u00f5ukogu neid mingil p\u00f5hjusel ei kehtesta, siis kes peaks seda tegema? USA ja EL? See t\u00e4hendab, et L\u00e4\u00e4s kaotab oma turukohad ja kaotab need Hiinale ning Venemaale.<\/p>\n\n\n\n
Venemaa on s\u00f5lminud Iraaniga lepingud vesinikk\u00fctusega tuumaelektrijaamade ehitamiseks ning ka suuremahulisi relvastuslepinguid nt. kaugmaa \u00f5hut\u00f5rje raketikompleksi S-400 tarnimiseks. Suured rahad on taga. Seega v\u00f5ib olla Julgeolekun\u00f5ukogus raske saavutada Venemaa n\u00f5usolekut sanktsioonideks. Venemaa v\u00f5ib aga n\u00f5ustuda, kui selle hinnaks on head suhted L\u00e4\u00e4nega. Eestlasi teeb selline tehingu v\u00f5imalus ettevaatlikuks. Keeruline on saada Hiina toetus – kolmandik Hiina naftast tuleb Iraanist. Hiinal on mitmed kontsessioonilepingud Iraani naftav\u00e4ljade kasutamiseks. Hiinal on liiga palju huvisid ja s\u00f5ltuvust, samas pole mingit huvi aidata l\u00e4\u00e4nt olukorras, kui eesm\u00e4rgid ei ole p\u00e4ris selged. V\u00f5ib arvata, et Julgeolekun\u00f5ukogu otsus sanktsioonide osas ei pruugi tekkida.<\/p>\n\n\n\n
M\u00f5nev\u00f5rra lihtsamini on saavutatav Iraaniga koost\u00f6\u00f6d tegevate ettev\u00f5tete ahistamine. USAs on seadus, mis keelab USA ettev\u00f5tetel teha koost\u00f6\u00f6d Iraani firmadega, mis on seotud k\u00f5rgtehnoloogiliste relvastus- ja tuumavaldkondadega. Koost\u00f6\u00f6d ei tohi ka teha Iraani Rahvuskaardi, mis on Iraani \u00fcks relvastruktuur, ettev\u00f5tetega. Seadus on eksterritoriaalse kehtivusega, see t\u00e4hendab, et USA v\u00f5ib seda rakendada ka ettev\u00f5tetele, mis on v\u00e4ljaspool USA territooriumi. Selle j\u00e4rgi saaks karistada ka n\u00e4iteks Eesti firmat, kui see peaks tegema koost\u00f6\u00f6d mittelubatud partneritega. Euroopa Liit ei ole sellise l\u00e4henemisega n\u00f5us, see on suver\u00e4\u00e4nsuse k\u00fcsimus. Kuidas saab keegi kolmas \u00f6elda, mida me v\u00f5ime teha ja mida ei v\u00f5i? Eriti kui see pole \u00dcRO poolt heaks kiidetud.<\/p>\n\n\n\n
Mida siis teha? Tuleks ikkagi \u00fcritada \u00dcRO sanktsioone. Kui neid ei tule, siis individuaalsed sanktsioonid. Sanktsioonide arutelu Euroopa Liidus ei pruugi samuti \u00fchist seisukohta tekitada. Eriti kurjade inimeste nimekiri on koostatud, nende varad ja pangaarved v\u00e4lismaal on juba k\u00fclmutatud, (kui selliseid \u00fcldse on ?). Kas see m\u00f5jutab Iraani tuumaambitsioone \u2013 ilmselt mitte v\u00e4ga.<\/p>\n\n\n\n
V\u00f5imalik konflikt? Senised avaldused ja teod on loonud \u00f5hkkonna, kus valitseb \u00fcldine arvamus, et Iraan on paha ja teda peab karistama. Kui sanktsioonide osas ei j\u00f5uta kokkuleppele v\u00f5i kui sanktsioonid ei anna tulemusi, tuleks saata raketid, et h\u00e4vitada uraani rikastamise tehnoloogia. M\u00f5ned asjatundjad arvavad, et v\u00f5imalik r\u00fcnnak saab olema otseses s\u00f5ltuvuses L\u00e4his-Ida rahuprotsessi arengutega: kui rahuprotsess peaks j\u00f5udma liiga l\u00e4hedale Palestiina riigi loomisele, tekitab see probleeme Iisraelile, aga ka Gaza sektori elanikele jne. Iisrael on ka varem leidnud, et kui rahuprotsess liigub neile kahjulikus suunas, tuleb see protsess peatada. \u00dclem\u00f6\u00f6dunud aasta detsembris korraldati v\u00e4ike s\u00f5da (\u201eValatud Tina\u201c). L\u00e4bir\u00e4\u00e4kimised l\u00f5ppesid ja rahuprotsess seiskus. Praegu on olukord natukene parem: Iisraeli juhtkond ei ole kuigi positiivne Palestiina riigi loomise osas, rahuprotsessi ei ole k\u00e4ivitunud ega ole ka vajadust seda pidurdada. Kui vajadus tekib, oleks Iraani r\u00fcndamine \u00fcks kindel samm, mis taas peataks rahuprotsessi. Siit v\u00f5iks ka oletada, et kui rahuprotsess peaks taask\u00e4ivituma ja Iisrael n\u00e4eb ohtu oma huvidele, on Iraani r\u00fcndamine k\u00fcllaltki t\u00f5en\u00e4oline.<\/p>\n\n\n\n
Konspekteeris Algis Kokka<\/p>","protected":false},"excerpt":{"rendered":"
Algis Kokka: Kokkuv\u00f5te J\u00fcri Kahni loengust Teisip\u00e4eval, 23. veebruaril oli Rahvusvaheliste Suhete Ringi ees v\u00e4lisministeeriumi Aafrika, L\u00e4his- ja Kesk-Ida ning Ladina-Ameerika b\u00fcroo direktor J\u00fcri Kahn, kes r\u00e4\u00e4kis teemal “Iraan – 2010. aasta potentsiaalne kriisikolle”. 2010 on s\u00f5ja jaoks hea aeg \u2013 maailma poliitika suurimal tegijal, USA presidendil l\u00e4heb 2. aasta, palju sisepoliitilisi pingeid ning v\u00e4he […]<\/p>\n","protected":false},"author":4,"featured_media":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"elementor_theme","format":"standard","meta":{"site-sidebar-layout":"default","site-content-layout":"default","ast-site-content-layout":"","site-content-style":"default","site-sidebar-style":"default","ast-global-header-display":"","ast-banner-title-visibility":"","ast-main-header-display":"","ast-hfb-above-header-display":"","ast-hfb-below-header-display":"","ast-hfb-mobile-header-display":"","site-post-title":"","ast-breadcrumbs-content":"","ast-featured-img":"","footer-sml-layout":"","theme-transparent-header-meta":"default","adv-header-id-meta":"","stick-header-meta":"","header-above-stick-meta":"","header-main-stick-meta":"","header-below-stick-meta":"","astra-migrate-meta-layouts":"default","ast-page-background-enabled":"default","ast-page-background-meta":{"desktop":{"background-color":"","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"tablet":{"background-color":"","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"mobile":{"background-color":"","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""}},"ast-content-background-meta":{"desktop":{"background-color":"var(--ast-global-color-5)","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"tablet":{"background-color":"var(--ast-global-color-5)","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"mobile":{"background-color":"var(--ast-global-color-5)","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""}},"footnotes":""},"categories":[6,79],"tags":[],"class_list":["post-1420","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-loengud","category-79"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1420","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/users\/4"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=1420"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1420\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=1420"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=1420"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=1420"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}