{"id":1416,"date":"2010-02-09T15:17:48","date_gmt":"2010-02-09T13:17:48","guid":{"rendered":"https:\/\/rsr.ut.ee\/?p=1416"},"modified":"2023-08-31T21:47:17","modified_gmt":"2023-08-31T18:47:17","slug":"erik-mannik-louna-osseetia-konflikt","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/rsr.ut.ee\/en\/loengud\/2010\/erik-mannik-louna-osseetia-konflikt\/","title":{"rendered":"Erik M\u00e4nnik: &#8220;L\u00f5una-Osseetia konflikt&#8221;"},"content":{"rendered":"<p>Marek Soomaa: Kokkuv\u00f5te Erik M\u00e4nniku loengust<\/p>\n\n\n\n<p>Teisip\u00e4eval, 9. veebruaril oli Rahvusvaheliste Suhete Ringi ees Balti Kaitsekolled\u017ei \u00f5ppej\u00f5ud Erik M\u00e4nnik.<\/p>\n\n\n\n<p>Lektor andis p\u00f5hjaliku \u00fclevaate, mis ei p\u00fc\u00fcdnud niiv\u00f5rd vaadelda seda, mida tehti L\u00f5una-Osseetia konfliktis valesti v\u00f5i mida mitte poliitilisel tasandil. Ta l\u00e4henes konfliktile s\u00f5jakunsti ja s\u00f5jateaduse seisukohast ja hindas, mida selles vallas valesti tehti ja mida oleks v\u00f5inud paremini teha.<\/p>\n\n\n\n<p>Esmalt anti loengu k\u00e4igus \u00fclevaade konflikti ajaloolisest tagap\u00f5hjast, mis ulatub sajandite taha. Anal\u00fc\u00fcsiti varasemaid konflikte osseetide ja grusiinide vahel, n\u00e4iteks N\u00f5ukogude v\u00f5imu esilet\u00f5usmisega muutunud staatuseid L\u00f5una-Osseetia aladel, peale N\u00f5ukogude v\u00f5imu lagunemist toimunud muutuseid ja veel m\u00f5nda olulisemat s\u00f5lmpunkti, nende p\u00f5hjuseid ja tagaj\u00e4rgi. Vaadeldi aspekte, mida oleks v\u00f5inud varasematest s\u00f5dadest \u00f5ppida, mida oleks v\u00f5inud teha teisiti.<\/p>\n\n\n\n<p>Lektor tsiteeris korduvalt Clausewitzi poolt \u00f6eldud lauset: \u201cS\u00f5da on poliitika j\u00e4tkamine teiste vahenditega\u201d. Selle lause abil liikus ta loengu k\u00e4igus nende algp\u00f5hjuste poole, mis viisid s\u00f5ja puhkemiseni. Kindlasti ei olnud tegu juhusega, et s\u00f5jalist j\u00f5udu niisuguses ulatuses rakendati ja seda juba puhts\u00f5jalisest vaatenurgast vaadatuna. Gruusia p\u00fc\u00fcdis ilmselt lahendada probleeme, mis olid kestnud juba pikka aega.<\/p>\n\n\n\n<p>Enne s\u00f5da oli Gruusia majanduse areng m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rne, samas L\u00f5una-Osseetial ei l\u00e4inud eriti h\u00e4sti. Tahtes selliseid alasid enda v\u00f5imu all hoida, ei tohi kasutada v\u00e4hemusrahva vastu liigset v\u00e4givalda, mis v\u00f5ib p\u00f5hjustada tugeva vastupidise reaktsiooni. Situatsioonis, kus Gruusia p\u00f5hihuvi oli kindlasti hoida L\u00f5una-Osseetia enda koosseisus, tulnuks seda oma sammude kavandamisel kindlasti arvestada.<\/p>\n\n\n\n<p>Kui p\u00f5igata korraks veel tagasi ajaloo juurde, siis Vene keskv\u00f5im toetas tsaaririigis Gruusia aristokraatiat, aidates maha suruda osseetide \u00fclest\u00f5use L\u00f5una-Osseetia aladel. Kuid need olud muutusid, kui tekkis N\u00f5ukogude v\u00f5im, mis andis L\u00f5una-Osseetiale autonoomia Gruusia NSV koosseisus.<\/p>\n\n\n\n<p>S\u00f5divad pooled<\/p>\n\n\n\n<p>Kokku oli neli s\u00f5divat poolt. Oli L\u00f5una-Osseetia, kelle relvastatud struktuurides oli ca 3000 meest ja 20 tanki, oli Gruusia, kellel oli kokku umbes 32 000 meest, oli Venemaa, kellel oli piirkonnas umbes 90 000 meest (kuid konfliktis osales hinnanguliselt 25000 s\u00f5jav\u00e4elast maav\u00e4est ja mere- ja \u00f5huv\u00e4gi) ning lisaks Abhaasia oma j\u00f5ududega (peale mobilisatsiooni kuni 40000 meest). Grusiinid pidid s\u00f5jas vastu minema arvuliselt mitte palju suurema grupeeringuga, kuid viimase tuumikuks olnud Vene v\u00e4gede v\u00e4lja\u00f5pe oli parem ning nad domineerisid nii \u00f5hus kui merel. Venemaa oli ka mitmete aastate jooksul taolist konflikti harjutanud ja anal\u00fc\u00fcsinud parimaid v\u00f5imalikke lahendusi, kuidas mingis situatsioonis toimida.<\/p>\n\n\n\n<p>S\u00f5da algas 7.augusti \u00f6\u00f6sel, kestes intensiivsemalt vaid m\u00f5ned p\u00e4evad ja j\u00f5udis sellesse punkti, et Gruusia oli sisuliselt s\u00f5ja kaotanud (40-ndal tunnil alustasid Gruusia v\u00e4ed taandumist ja 110-ndal tunnil kontrollis olukorda t\u00e4ielikult juba Venemaa). S\u00f5jalisest seisukohast j\u00e4i Gruusia riik p\u00fcsima mitte oma s\u00f5jalise kaitse, vaid t\u00e4nu Vene valitsuse soovi puudumisele Tbilisit r\u00fcnnata. Sellesse seisu j\u00f5udmiseks kulus Vene v\u00e4gedel v\u00e4hem kui viis p\u00e4eva ning tegevuse k\u00e4igus l\u00f5igati vastasel \u00e4ra k\u00f5ik olulisemad transpordi v\u00f5imalused.<\/p>\n\n\n\n<p>Kui s\u00f5ja esimestel tundidel suutsid grusiinid n\u00e4idata mingeidki edusamme, siis teadaolevatel andmetel ei suudetud Tshinvalit kordagi terves mahus enda kontrolli alla saada. Algselt mindi lahingusse seisus, kus omati arvulist \u00fclekaalu vastase suhtes, kuid m\u00f5ne aja m\u00f6\u00f6dudes hakkas olukord nende vastu p\u00f6\u00f6rduma. Enne s\u00f5ja alustamist oleks tulnud p\u00f5hjalikumat l\u00e4bi kaaluda v\u00f5imalikud variandid, ka see, kuidas s\u00f5da l\u00f5petada. Oleks tulnud vaadata \u00fcle iseenda (st Gruusia) s\u00f5jaline juhtkond ja selle v\u00f5imekus lahingolukorras tegutseda.<\/p>\n\n\n\n<p>Lektori \u00fcheks olulisemaks arvamuseks oli see, et tuleb tunda ennast ja oma vastast (Sun Zi 6.-5. sajand e.ma.). Seda p\u00f5him\u00f5tet selle s\u00f5ja puhul Gruusia aga ei j\u00e4rginud, k\u00e4itudes t\u00e4iesti vastupidiselt. S\u00f5tta mindi vastase vastu, keda ei oldud \u00f5pitud piisavalt h\u00e4sti tundma, et arvestada nende tegutsemisega ja hinnata oma v\u00f5imalusi nende vastu midagi olulist \u00e4ra teha. Gruusiinide endi puhul oli n\u00f5rgaks kohaks kindlasti nende puudulik v\u00e4lja\u00f5pe, mis ulatus v\u00e4lja k\u00f5ige k\u00f5rgemate v\u00e4ejuhtideni. S\u00f5ja seisukorras ei oldud suutelised enam vastu v\u00f5tma ratsionaalseid otuseid. Kohati sekkusid v\u00e4gede juhtimisse \u201csuvalised\u201d poliitikud, mis muutis olukorra k\u00fcllaltki segaseks.<\/p>\n\n\n\n<p>Gruusia kasuks r\u00e4\u00e4gib see, et k\u00e4esoleval ajal on tegu teistsuguse maailmaga, kui seda oli eelmise sajandi alguses. Sellel ajal ei oleks ilmselt s\u00f5da sedasi l\u00f5ppenud nagu ta antud juhul l\u00f5ppes, siis oleks ilmselt suurriik v\u00e4ikeriigi eksistentsi l\u00f5petanud.<\/p>\n\n\n\n<p>Konspekteeris Marek Soomaa<\/p>","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Marek Soomaa: Kokkuv\u00f5te Erik M\u00e4nniku loengust Teisip\u00e4eval, 9. veebruaril oli Rahvusvaheliste Suhete Ringi ees Balti Kaitsekolled\u017ei \u00f5ppej\u00f5ud Erik M\u00e4nnik. Lektor andis p\u00f5hjaliku \u00fclevaate, mis ei p\u00fc\u00fcdnud niiv\u00f5rd vaadelda seda, mida tehti L\u00f5una-Osseetia konfliktis valesti v\u00f5i mida mitte poliitilisel tasandil. Ta l\u00e4henes konfliktile s\u00f5jakunsti ja s\u00f5jateaduse seisukohast ja hindas, mida selles vallas valesti tehti ja mida [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":4,"featured_media":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"elementor_theme","format":"standard","meta":{"site-sidebar-layout":"default","site-content-layout":"default","ast-site-content-layout":"","site-content-style":"default","site-sidebar-style":"default","ast-global-header-display":"","ast-banner-title-visibility":"","ast-main-header-display":"","ast-hfb-above-header-display":"","ast-hfb-below-header-display":"","ast-hfb-mobile-header-display":"","site-post-title":"","ast-breadcrumbs-content":"","ast-featured-img":"","footer-sml-layout":"","theme-transparent-header-meta":"default","adv-header-id-meta":"","stick-header-meta":"","header-above-stick-meta":"","header-main-stick-meta":"","header-below-stick-meta":"","astra-migrate-meta-layouts":"default","ast-page-background-enabled":"default","ast-page-background-meta":{"desktop":{"background-color":"","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"tablet":{"background-color":"","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"mobile":{"background-color":"","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""}},"ast-content-background-meta":{"desktop":{"background-color":"var(--ast-global-color-5)","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"tablet":{"background-color":"var(--ast-global-color-5)","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"mobile":{"background-color":"var(--ast-global-color-5)","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""}},"footnotes":""},"categories":[6,79],"tags":[],"class_list":["post-1416","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-loengud","category-79"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1416","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/users\/4"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=1416"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1416\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=1416"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=1416"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=1416"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}