Karl Haljasmets: Kokkuv\u00f5te Abdul Turay loengust<\/p>\n\n\n\n
Teisip\u00e4eval, 23. novembril k\u00e4is Rahvusvaheliste Suhete Ringile loengut pidamas kolumnist Abdul Turay, kes r\u00e4\u00e4kis teemal “Black Estonia”.<\/p>\n\n\n\n
Abdul Turay kasvas Inglismaal, vanemad on p\u00e4rit Aafrikast. Olnud Baltic Timesi peatoimetaja. Praegu vabakutseline ajakirjanik. Tahtis alguses eesti keeles k\u00f5neleda, aga siis tegi tuttav talle selgeks, et poliitikast on veel raske selles keeles r\u00e4\u00e4kida, niisiis tuli loeng inglise keeles.<\/p>\n\n\n\n
\u201eMust Eesti\u201c oli loengu pealkirjaks. Toetab parempoolseid, mist\u00f5ttu tihti k\u00fcsitakse, mis loogikaga. Eestis toetab n.\u00f6. mustade parteid, kuna tema ongi pea ainuke must v\u00e4hemus! Ei suhtle v\u00e4ga teiste mustanahaliste inimestega, mist\u00f5ttu ei oska v\u00e4ga mustast kogukonnast r\u00e4\u00e4kida, k\u00fcll aga \u201eMustast Eestist\u201c. Huvitav, et mustanahalised olukorras, kus nad peavad tihti kohalikest rohkem teada \u2013 nt nad on eesti keele k\u00e4hku \u00e4ra \u00f5ppinud, mist\u00f5ttu eestlased tihti vihased, et aafriklased \u00f5pivad eesti keele \u00e4ra, aga venelased mitte. Nii on tal esinenud olukordi, kus Abdul teisi mustanahalisi k\u00f5netades ei saagi nendega suhelda, kuna nood m\u00f5istvad eesti keelt, Abdul peamiselt inglise keelt – vastastikkune keeleoskus pole nii hea.<\/p>\n\n\n\n
R\u00e4\u00e4gib oma p\u00e4rinemisest ja l\u00e4hemalt vanaisast, kes oli Briti koloniaalimpeeriumi kodanik. Ta integreerus perekonnaga varsti Inglismaale. Abdul r\u00e4\u00e4kis sellega seoses ka \u00fche t\u00fc\u00fcpilise nalja, nimelt, et tegelikult tahtis ta vanaisa minna Ameerikasse, aga l\u00e4ksid Bristolis maha, arvates, et see on New York. See p\u00f5hjustas kuulajate seas suure naerupahvaka, kuna k\u00f5ik j\u00e4id alguses tema juttu uskuma. Inglismaa v\u00f5ttis kolooniatest inimesi, et p\u00e4rast II maailmas\u00f5da oma riiki \u00fcles ehitada, t\u00f6\u00f6d oli palju ja tema vanaisa oli isegi pettunud riigis valitsevast kesisest olukorrast. M\u00f5tlesid ka, et l\u00e4hevad Inglismaale m\u00f5neks aastaks, aga tegelikult sarnaselt paljude teiste mustadega j\u00e4id alatiseks. Valitsus arvas, et v\u00f5tavad inglasest naise ja paari p\u00f5lvkonna p\u00e4rast osa rahvast. Tegelikult t\u00f5id naised j\u00e4rele. Enamus mustanahalisi p\u00e4rit Kariibidelt, enamus Jamaicalt. Huvitav, et Inglismaa kohanes selle kultuuriga ja eksportis maailmale. Nt drum\u2019n\u2019bass muusika tuli sealt. Tihti tulevad inimesed tema juurde, \u00f6eldes laadis \u201eYo, man!\u201c, aga tema p\u00e4rit v\u00e4ikesest Briti linnast \u2013 tehakse oletusi valedel eeldustel. Ka eestlaste p\u00f5hjal tehakse tihti valesid j\u00e4reldusid \u2013 nt keskeurooplane.<\/p>\n\n\n\n
Ta t\u00f5i huvitavalt v\u00e4lja, et eestlased olid palju kauem orjad, kui mustad Ameerikas. Tema esivanematest Aafrikas polnud keegi ori. Kui Aafrika ja Kariibi kolonisatsioon l\u00f5ppes 50\/60ndatel, siis meie kolonisatsioon alles 1990ndate alguses. See m\u00f5jutab meie m\u00f5tlemist. Sarnaselt aafriklastega oleme v\u00e4ga tihedalt maaga seotud \u2013 alles m\u00f5ni p\u00f5lvkond tagasi elatusime peamiselt p\u00f5lluharimisest. Peegeldub maaga seotus nt muusikas. Ta t\u00f5i v\u00e4lja leelutamine, mis ka Aafrikas olemas, nimelt muusikat on vaja enese motiveerimiseks, et teha t\u00f6\u00f6d. Meie m\u00f5ttemustrid aafriklastega v\u00e4ga sarnased, oleme uhked, et oleme eestlased. Mujal peetakse etnilisust tihti rassimiks, meil t\u00e4iesti tavaline. Samamoodi ka rikkuse n\u00e4itamine \u2013 kuigi teenime v\u00e4he, siis suured ja l\u00e4ikivad masinad. Teeseldakse, et ollakse rikkad, kuigi tegelikult pole.<\/p>\n\n\n\n
R\u00e4\u00e4kis ka, kui Priit Pullerits tegi temaga intervjuu, kus k\u00fcsis palju Abduli jaoks \u00fclirumalaid k\u00fcsimusi. Nt uuris, kuidas suhtub noortesse Eesti t\u00fcdrukutesse ja mis autoga ta s\u00f5idab. Abdul Turay ei saanud aru, miks see \u00fcldse oluline on. Ajakirjanik \u00fctles, et meie inimest see huvitab lihtsalt. Priit Pulleritsu ei vaimustanud eriti vastused, et s\u00f5idab Citroeniga ja on noorte t\u00fcdrukute jaoks juba liiga vana.<\/p>\n\n\n\n
Tema s\u00f5nul ei saa me teiste venelastega l\u00e4bi, kuna usume meile tehtud eba\u00f5iglusesse, mida ei unusta ja ei lase ka venelastel unustada. Sama asi ka Ameerikas. On siin, kuna v\u00f5imalus \u00f5ppida ja ka ise \u00f5petada.<\/p>\n\n\n\n
K\u00fcsimus l\u00f5puks: Kui oleme Euroopa mustad, siis miks me seda ei tunnista? Nt iirlased teevad tihti nii ja \u00f5igustavad sellega oma tegemisi. Ivo Linna nt samasugust muusikat laulab, aga ei tule p\u00e4hegi seda tunnistada.<\/p>\n\n\n\n
L\u00f5pus oli elav diskussioon. Arutati n\u00e4iteks, kuidas v\u00e4hemused saavad \u00fcksteise \u00fcle nalja heita, kuid kui teised heidavad, siis v\u00f5etakse seda diskrimineerimisena.<\/p>\n\n\n\n
Konspekteeris Karl Haljasmets<\/p>","protected":false},"excerpt":{"rendered":"
Karl Haljasmets: Kokkuv\u00f5te Abdul Turay loengust Teisip\u00e4eval, 23. novembril k\u00e4is Rahvusvaheliste Suhete Ringile loengut pidamas kolumnist Abdul Turay, kes r\u00e4\u00e4kis teemal “Black Estonia”. Abdul Turay kasvas Inglismaal, vanemad on p\u00e4rit Aafrikast. Olnud Baltic Timesi peatoimetaja. Praegu vabakutseline ajakirjanik. Tahtis alguses eesti keeles k\u00f5neleda, aga siis tegi tuttav talle selgeks, et poliitikast on veel raske selles […]<\/p>\n","protected":false},"author":4,"featured_media":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"elementor_theme","format":"standard","meta":{"site-sidebar-layout":"default","site-content-layout":"default","ast-site-content-layout":"","site-content-style":"default","site-sidebar-style":"default","ast-global-header-display":"","ast-banner-title-visibility":"","ast-main-header-display":"","ast-hfb-above-header-display":"","ast-hfb-below-header-display":"","ast-hfb-mobile-header-display":"","site-post-title":"","ast-breadcrumbs-content":"","ast-featured-img":"","footer-sml-layout":"","theme-transparent-header-meta":"default","adv-header-id-meta":"","stick-header-meta":"","header-above-stick-meta":"","header-main-stick-meta":"","header-below-stick-meta":"","astra-migrate-meta-layouts":"default","ast-page-background-enabled":"default","ast-page-background-meta":{"desktop":{"background-color":"","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"tablet":{"background-color":"","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"mobile":{"background-color":"","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""}},"ast-content-background-meta":{"desktop":{"background-color":"var(--ast-global-color-5)","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"tablet":{"background-color":"var(--ast-global-color-5)","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"mobile":{"background-color":"var(--ast-global-color-5)","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""}},"footnotes":""},"categories":[6,79],"tags":[],"class_list":["post-1414","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-loengud","category-79"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1414","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/users\/4"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=1414"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1414\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=1414"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=1414"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=1414"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}