Andres P\u00f5der: Kokkuv\u00f5te Marko Mihkelsoni loengust<\/p>\n\n\n\n
Teisip\u00e4eval, 9. novembril k\u00e4is Rahvusvaheliste Suhete Ringile loengut pidamas Riigikogu v\u00e4liskomisjoni liige ja Euroopa Liidu asjade komisjoni esimees Marko Mihkelson, kes r\u00e4\u00e4kis teemal “Venemaa t\u00e4nases maailmas”.<\/p>\n\n\n\n
Anal\u00fc\u00fcsides Venemaa poliitikat, peab meeles pidama kahte olulist asjaolu. Esiteks aru saama, et Venemaa muutuste ahel on l\u00e4bi ajaloo seotud traditsioonidega, mis on istutatud viimase 700 aasta v\u00e4ltel (autoritaarsus, habras \u00f5iguskord, v\u00e4hene avatud \u00fchiskond). Kahek\u00fcmnenda sajandi alguses oli Venemaa sellest v\u00e4lja murdmas, aga siis juhtus \u00fcks olulisim s\u00fcndmus Venemaa ajaloos – enamlaste riigip\u00f6\u00f6re. Sellega keerati tagasi mitu peat\u00fckki Venemaa ajaloos. 1996. aastal v\u00f5is arvata, et Venemaa ei p\u00f6\u00f6rdu tagasi oma mineviku juurde, aga n\u00fc\u00fcd paistab, et on minemas teisiti. On taandutud Venemaa v\u00e4ljaviimisest tsentraliseeritud s\u00fcsteemist. Kui kodanik \u00fcletab teatud lubatud piire, siis on tema eksisteerimine Venemaal raske. N\u00e4iteks ajakirjanikevastase v\u00e4givalla autoreid tabatud ei ole. Oluliseks m\u00f5\u00f5dupuuks Venemaa olukorra kohta on eelmisel n\u00e4dalal Moskvas peetud kohtuk\u00f5ne, kus kohtualune Hodorkovski \u00fctles k\u00f5ik, mis ta arvab, et Venemaal praegu toimub: \u00f5iguste kaitse on v\u00e4hestel, tavakodanikel on oma v\u00f5imalused oma huvide eest seista v\u00e4ga piiratud.<\/p>\n\n\n\n
Teine suurem probleem Venemaal on see, et see ei ole vaba turumajandusega riik, vaid autoritaarne, tsentraliseeritud ja majandust piirav v\u00f5im. Venemaal on postimperiaalne situatsioon- riiki n\u00e4hakse eurasistide koolkonna poolt imperiaalsena. Venemaa ei saa praktiliselt k\u00f5ige naabritega h\u00e4sti l\u00e4bi. Ikka veel p\u00fc\u00fctakse m\u00f5jusf\u00e4\u00e4re luua. Venemaa leiab, et probleeme rahvusvahelistes suhetes tuleb lahendada j\u00f5upositsioonilt l\u00e4htudes. Venemaa on rahvusvaheliselt suur m\u00f5jur ja ta proovib taastada oma positsioone ka kaugemal, kasutades selleks n\u00e4iteks energeetikat ja relvade tarnimist.<\/p>\n\n\n\n
Kas on ka midagi head Venemaa kohta v\u00e4lja tuua? \u00dchiskond jaotub seal kolme grupi vahel. Kolmandik leiab, et Venemaa v\u00f5iks olla demokraatlik ja \u00f5igusriiklik. Praegune p\u00f5hiseadus on selleks v\u00f5imalused loonud, kuid riik ise on liiga b\u00fcrokraatlik. Ei teata, kuidas saavutada p\u00f5hiseaduse toimimine. Valimistel v\u00f5ltsitakse h\u00e4\u00e4li ja seet\u00f5ttu ei v\u00e4ljendu selle grupi tahe piisavalt. Teine kolmandik on traditsionalistid, kellel on imperiaalsed unistused. R\u00e4\u00e4gitakse tsaariaegsetest piiridest.. Kolmandik on k\u00f5ikuva vaadetega inimesed. Seda gruppi on v\u00f5imalik veenda.<\/p>\n\n\n\n
P\u00f5himureks on see, et Venemaa kasvab meie jaoks iga aastaga aina suuremaks probleemiks. K\u00e4\u00e4rid kasvavad vaba demokraatliku \u00fchiskonna ja autoritaarse korra vahel. Eesti – Vene suhete kontekstis pole olnud \u00fchtegi erakonda Eestis, kes ei tahaks oma naabritega h\u00e4id suhteid. Samas suhted Venemaaga pole olnud k\u00f5ige paremad. Pole toimunud \u00fchtegi kahepoolset visiiti v\u00e4lisministri\/peaministri\/presidendi tasemel. Venemaa puhul on oluline m\u00f5jur ajalugu. Eesti on n\u00e4idanud tahet suhteid arendada, aga Venemaa pole olnud sellest kuigi huvitatud. Samas Venemaalt saabunud turistide arv on kasvanud 65 %. Ka kultuurisuhted on normaalsed. Venemaal puudub soov k\u00e4sitleda Eestit v\u00f5rdv\u00e4\u00e4rse partnerina. Kuna Venemaa ei salli riike, kes teevad j\u00e4releandmisi liiga lihtsalt, ei tasuks Eestil seda teha. Vaadake n\u00e4iteks Valgevenet- viimasel ajal on toimunud Venemaa poolt suur meediar\u00fcnnak selle riigi ja presidendi suunal.<\/p>\n\n\n\n
Venemaal on ka endal suuri probleeme. N\u00e4iteks islamiseerumine. 140 miljonist inimesest elab vaid 18 miljonit siinpool Uuralit. Millised v\u00f5iks olla arengud 50 aasta p\u00e4rast? On v\u00f5imalik Venemaa jaotumine, arvavad m\u00f5ned anal\u00fc\u00fctikud. Samas ei saa selles kindel olla.<\/p>\n\n\n\n
Mis v\u00f5iks saada Eesti-Vene piirileppest? V\u00f5ib- olla on m\u00f5istlik oodata. Eesti ei lisanud preambulit mitte piirileppesse, nagu ajakirjandus sageli kajastab, vaid ratifitseerimise seadusesse. Vaevalt seda sealt kunagi \u00e4ra v\u00f5etakse.<\/p>\n\n\n\n
Konspekteeris Andres P\u00f5der<\/p>","protected":false},"excerpt":{"rendered":"
Andres P\u00f5der: Kokkuv\u00f5te Marko Mihkelsoni loengust Teisip\u00e4eval, 9. novembril k\u00e4is Rahvusvaheliste Suhete Ringile loengut pidamas Riigikogu v\u00e4liskomisjoni liige ja Euroopa Liidu asjade komisjoni esimees Marko Mihkelson, kes r\u00e4\u00e4kis teemal “Venemaa t\u00e4nases maailmas”. Anal\u00fc\u00fcsides Venemaa poliitikat, peab meeles pidama kahte olulist asjaolu. Esiteks aru saama, et Venemaa muutuste ahel on l\u00e4bi ajaloo seotud traditsioonidega, mis on […]<\/p>\n","protected":false},"author":4,"featured_media":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"elementor_theme","format":"standard","meta":{"site-sidebar-layout":"default","site-content-layout":"default","ast-site-content-layout":"","site-content-style":"default","site-sidebar-style":"default","ast-global-header-display":"","ast-banner-title-visibility":"","ast-main-header-display":"","ast-hfb-above-header-display":"","ast-hfb-below-header-display":"","ast-hfb-mobile-header-display":"","site-post-title":"","ast-breadcrumbs-content":"","ast-featured-img":"","footer-sml-layout":"","theme-transparent-header-meta":"default","adv-header-id-meta":"","stick-header-meta":"","header-above-stick-meta":"","header-main-stick-meta":"","header-below-stick-meta":"","astra-migrate-meta-layouts":"default","ast-page-background-enabled":"default","ast-page-background-meta":{"desktop":{"background-color":"","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"tablet":{"background-color":"","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"mobile":{"background-color":"","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""}},"ast-content-background-meta":{"desktop":{"background-color":"var(--ast-global-color-5)","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"tablet":{"background-color":"var(--ast-global-color-5)","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"mobile":{"background-color":"var(--ast-global-color-5)","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""}},"footnotes":""},"categories":[6,79],"tags":[],"class_list":["post-1412","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-loengud","category-79"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1412","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/users\/4"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=1412"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1412\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=1412"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=1412"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=1412"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}