Andrus Raudsepp: Kokkuv\u00f5te Kairi Saare loengust<\/p>\n\n\n\n
Teisip\u00e4eval, 19. oktoobril k\u00e4is Rahvusvaheliste Suhete Ringile loengut pidamas V\u00e4lisministeeriumi rahvusvahelise koost\u00f6\u00f6 b\u00fcroo direktor Kairi Saar, kes r\u00e4\u00e4kis teemal “OECD ja Eesti”.<\/p>\n\n\n\n
\u00dcldiselt organisatsioonist<\/p>\n\n\n\n
Majandusliku Koost\u00f6\u00f6 ja Arengu Organisatsioon (OECD ehk Organisation for Economic Co-operation and Development) loodi 1961. aastal, kuid ta on algselt eksisteerinud ka varem (Marshalli plaan Teise maailmas\u00f5ja j\u00e4rel). OECD peakorter asub Pariisis. OECD asutajateks on P\u00f5hja-Ameerika ja Euroopa riigid. OECD-l on ka allasutusi: rahvusvaheline energiaagentuur ja rahvusvaheline tuumaenergiaagentuur. Liikmeid on 33 riiki.<\/p>\n\n\n\n
Liikmeks saamine, liikmelisus, laienemine, organisatsioonist v\u00e4ljaastumine<\/p>\n\n\n\n
Liikmeid valitakse nii, et v\u00f5imalikult palju kontinente oleks esindatud. Hetkel kuuluvad OECD-sse j\u00e4rgnevad riigid: USA, Mehhiko, Kanada, L\u00f5una-Korea, Jaapan, T\u00fcrgi, Soome, Rootsi, Taani, Norra, Austraalia, Belgia, Prantsusmaa, Austria, Saksamaa, Iirimaa, Itaalia, Iisrael, Jaapan, Luksemburg, Suurbritannia, \u0160veits, Hispaania, Sloveenia, Slovakkia, Portugal, Poola, Uus-Meremaa, Holland, Island, Kreeka, T\u0161iili, T\u0161ehhi. Mainitud organisatsiooni saamiseks ei ole kindlaid kriteeriume: rikaste riikide klubiks kutsutud \u00fchenduse liikmed otsustavad, kes saab organisatsiooni liikmeks. Kui organisatsioon on laienenud, siis on silmas peetud geograafilist tasakaalu: \u00fchest regioonist ei tohiks olla liiga palju liikmeid. 2007. aastal otsustati, et organisatsioon laieneb, seega kutsuti liituma Venemaa, Eesti, T\u0161iili, Iisrael ja Sloveenia, kellest Eesti ja Venemaa ei ole veel t\u00e4isliikmed. Venemaa liitumisl\u00e4bir\u00e4\u00e4kimised kulgevad aeglasemalt, sest Venemaa liitumise kriteeriumiks on liitumine WTO-ga.1996. aastal esitas Eesti koos L\u00e4ti ja Leedu valitsusega OECD-le \u00fchisdeklaratsiooni, milles v\u00e4ljendati soovi OECD-ga liitumiseks, kuid valiti v\u00e4lja ainult Eesti, mille \u00fcheks p\u00f5hjuseks v\u00f5ib olla see, et Eesti tegi paremini lobby-t\u00f6\u00f6d. Organisatsiooni liikmemaks on 2008. aasta baasil, milleks on 2,4 miljonit eurot (liikmemaks suureneb Prantsusmaa inflatsiooni j\u00e4rgi, sest peakorter asub Prantsusmaal). Organisatsioonist saab ka v\u00e4lja astuda, kui n\u00f5ukogule avaldus teha, kuid keegi pole veel v\u00e4lja astunud. Samas on ebat\u00f5en\u00e4oline, et keegi tahaks v\u00e4lja astuda, sest lahkumine oleks v\u00e4ga suur samm.<\/p>\n\n\n\n
Tegevusvaldkonnad, eesm\u00e4rgid<\/p>\n\n\n\n
OECD on majandusanal\u00fc\u00fcsi ja majandusliku statistika keskus, kus on suur r\u00f5hk v\u00f5rreldavusel (n\u00e4iteks PISA on \u00fcks OECD uuring). OECD t\u00f6\u00f6tajad koostavad umbes iga pooleteise aasta tagant riikide kohta majandusaruande (n\u00e4iteks Eesti kohta koostati 2009. aastal ning j\u00e4rgmine koostatakse 2011. aastal). OECD tegeleb erinevate majandusvaldkondadega (p\u00f5llumajanduse, t\u00f6\u00f6h\u00f5ivega jne), et kogemusi teistele riikidele jagada. OECD eesm\u00e4rgiks on maailma majandust parandada, kogudes parimaid praktikaid riikide kohta, et liikmed saaksid teiste vigadest ja kogemustest \u00f5ppida, rakendades neid oma poliitikas. OECD-l on hargmaisele ettev\u00f5ttele suunis: sihtm\u00e4rgiks on multinatsionaalsed ettev\u00f5tted, mis tegutsevad mitmetes riikides. OECD on A&O arenguabi valdkonnas, j\u00e4lgides seda, kui palju mingi riik annab mingil aastal arenguabi. OECD mudelil p\u00f5hinevad lepingud, mida riigid s\u00f5lmivad, et v\u00e4ltida topeltmaksustamist. OECD on v\u00e4lja t\u00f6\u00f6tanud p\u00f6\u00f6rdmaksustamise lepingud. OECD h\u00e4\u00e4letab aastas paar korda formaalselt (n\u00e4iteks eelarve ja aastaruande puhul), muudel juhtudel t\u00f6\u00f6tatakse nii kaua, kui leitakse konsensus. Kord aastas mais-juunis kohtuvad OECD ministrid, kus oleneb teemast, milline minister osaleb. OECD teeb tihendatud koost\u00f6\u00f6d 5 riigiga (Hiina, India, Indoneesia, Brasiilia ja LAV), keda hiljem OECD-sse tuua. OECD on kombanud pinda ka Araabia \u00dchendemiraatides ja P\u00f5hja-Aafrikas (n\u00e4iteks Egiptuses). OECD sihid pole v\u00e4ga palju aastatega muutunud: alati on eesm\u00e4rkideks fiskaaltasakaal, elatustaseme paranemine, t\u00f6\u00f6h\u00f5ive ja majanduskasv. Samas on tulnud juurde uusi teemasid: roheline majanduskasv ning arengukoost\u00f6\u00f6. OECD \u00fctleb ise, et nemad hakkasid esimesena keskkonna k\u00fcsimustega tegelema.<\/p>\n\n\n\n
Eesti ja OECD<\/p>\n\n\n\n
Me oleme l\u00f5petanud liitumisl\u00e4bir\u00e4\u00e4kimised, mis kestsid 2007. aasta l\u00f5pust kuni 2010. aasta kevadeni, kuid Eesti peab veel liitumislepingu Riigikogus ratifitseerima. Kui Eesti ratifitseerib liitumislepingu, saab ta liikmeks 2010. aasta l\u00f5pus. Kuna Eesti pole veel t\u00e4isliige, siis meil ei ole veel organisatsioonis oma suursaadikut. Eesti jaoks on ainus vastuargument liikmelisuse vastu suur liikmemaks. Selle ajani kui Eesti polnud liitumisl\u00e4bir\u00e4\u00e4kimisi pidanud, sai ta saata ainult vaatlejaid komiteedesse, kuid tihtipeale ei \u00f5nnestunud Eestil saada sinna kohti, kuigi spetsialistide seas oli suur huvi. Kui Eesti sai liitumisl\u00e4bir\u00e4\u00e4kimistele, siis tekkis kohe v\u00f5imalus osaleda rohkemate komiteede t\u00f6\u00f6des. Kui Eestis l\u00fckataks tagasi liitumise otsus, siis see m\u00f5jutaks kaudselt Eestit. Samas on liikmemaks juba j\u00e4rgmise aasta eelarves sees ning oli seda ka selle aasta omas, sest ei teatud, kui kaua liitumisl\u00e4bir\u00e4\u00e4kimised kestavad. Eesti jaoks on oluline aru saada, kuidas seda organisatsiooni v\u00f5imalikult kasulikult \u00e4ra kasutada. OECD-ga liitumine ei too Eestile ametnike kohti juurde. OECD v\u00e4ljaanded on k\u00e4ttesaadavad Rahvusraamatukogus, mis on OECD kontaktraamatukogu Eestis.<\/p>\n\n\n\n
Konspekteeris Andrus Raudsepp<\/p>","protected":false},"excerpt":{"rendered":"
Andrus Raudsepp: Kokkuv\u00f5te Kairi Saare loengust Teisip\u00e4eval, 19. oktoobril k\u00e4is Rahvusvaheliste Suhete Ringile loengut pidamas V\u00e4lisministeeriumi rahvusvahelise koost\u00f6\u00f6 b\u00fcroo direktor Kairi Saar, kes r\u00e4\u00e4kis teemal “OECD ja Eesti”. \u00dcldiselt organisatsioonist Majandusliku Koost\u00f6\u00f6 ja Arengu Organisatsioon (OECD ehk Organisation for Economic Co-operation and Development) loodi 1961. aastal, kuid ta on algselt eksisteerinud ka varem (Marshalli plaan […]<\/p>\n","protected":false},"author":4,"featured_media":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"elementor_theme","format":"standard","meta":{"site-sidebar-layout":"default","site-content-layout":"default","ast-site-content-layout":"","site-content-style":"default","site-sidebar-style":"default","ast-global-header-display":"","ast-banner-title-visibility":"","ast-main-header-display":"","ast-hfb-above-header-display":"","ast-hfb-below-header-display":"","ast-hfb-mobile-header-display":"","site-post-title":"","ast-breadcrumbs-content":"","ast-featured-img":"","footer-sml-layout":"","theme-transparent-header-meta":"default","adv-header-id-meta":"","stick-header-meta":"","header-above-stick-meta":"","header-main-stick-meta":"","header-below-stick-meta":"","astra-migrate-meta-layouts":"default","ast-page-background-enabled":"default","ast-page-background-meta":{"desktop":{"background-color":"","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"tablet":{"background-color":"","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"mobile":{"background-color":"","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""}},"ast-content-background-meta":{"desktop":{"background-color":"var(--ast-global-color-5)","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"tablet":{"background-color":"var(--ast-global-color-5)","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"mobile":{"background-color":"var(--ast-global-color-5)","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""}},"footnotes":""},"categories":[6,79],"tags":[],"class_list":["post-1406","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-loengud","category-79"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1406","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/users\/4"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=1406"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1406\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=1406"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=1406"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=1406"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}