Kati Jakobson: Kokkuv\u00f5te Harri Tiido loengust<\/p>\n\n\n\n
Teema “Suursaadikuna Afganistanis”.<\/p>\n\n\n\n
Kokkupuuted Afganistaniga<\/p>\n\n\n\n
Alates 2008. aastast on Harri Tiido Eesti mitteresideeriv suursaadik Afganistanis, resideeriva esindaja ametis on igal aastal vahetuv asjur. Kokkupuude Afganistani problemaatikaga algas 2003. aastal, mil Tiido nimetati suursaadikuks NATO juurde. NATO \u00fclesannete raames on ta teinud alates 2004.a. iga-aastase visiidi riiki, 2008. aastal seoses ameti\u00fclesannete muutumisega koguni 4 visiiti. P\u00f5hiliselt on Tiido k\u00fclastanud Kabuli, ent samuti on ta viibinud Helmandi provintsis, kus Eesti meesond Argo Partsi juhtimisel vastutab regiooni meditsiinilise abi suunamise eest. Diplomaadina liikumine t\u00e4hendab praktikas k\u00f5rgendatud turvan\u00f5udeid (soomustatud turvaautod, l\u00e4hikaitse), kusjuures eraturvafirmad n\u00f5uavad lepingulise teenuse eest Afganistanis 2,3 miljonit krooni kuus inimese kohta.<\/p>\n\n\n\n
Afganistani konfliktis tehtud vead<\/p>\n\n\n\n
Tiido hinnangul on seni Afganistanis tehtud 2 olulise t\u00e4htsusega viga erinevate okupatsioonij\u00f5udude poolt:<\/p>\n\n\n\n
1. NSVL v\u00e4gede v\u00e4ljaviimine 1989. aastal, kuiv\u00f5rd sellega tekkis Afganistanis v\u00f5imuvaakum, mis omakorda v\u00f5imaldas Talibanil v\u00f5imule tulla. Taliban kujunes tollal ainsaks efektiivselt korda tagavaks r\u00fchmituseks ning rahvusvahelise abi puudumise t\u00f5ttu selle haare tugevnes.<\/p>\n\n\n\n
2. 2001. aasta s\u00f5jalise operatsiooni l\u00e4biviimisele j\u00e4rgnevad sammud. Viga tehti hinnanguga, et \u00fcksnes s\u00f5jalisest operatsioonist piisab, tsiviilabi j\u00e4eti tahaplaanile. N\u00fc\u00fcdseks v\u00e4ljat\u00f6\u00f6tatud NATO strateegia comprehensive approach (n\u00f6 k\u00f5ikeh\u00f5lmav l\u00e4henemine, mis \u00fchendab tsiviilkoost\u00f6\u00f6 s\u00f5jalise julgeolekuga) olnuks meetod, millega suudetuks v\u00e4ltida olukorra eskaleerumist. Ebastabiilsuse tingimustes kujunes ainsaks tulusaks elatusvahendiks narko\u00e4ri \u2013 \u00fchelgi teisel elatusalal ei ole Afganistanis n\u00f5nda kindlaid transporditeid kauba turustamiseks ega sedav\u00f5rd k\u00fclluslikku tasu.<\/p>\n\n\n\n
Uimastid kui julgeoleku k\u00fcsimus<\/p>\n\n\n\n
Oopiumi\u00e4ri vohas ning suuremat t\u00e4helepanu sellele ei p\u00f6\u00f6ratud. Esimesed ettepanekud probleemi ohjeldamiseks tehti 2003. aastal NATO kohtumise raames, mil esitleti kava kontrollida uimasti\u00e4ri 0,5 mld dollari mahulise programmi raames, kuid see ei leidnud toetust.<\/p>\n\n\n\n
Uimastid t\u00e4hendavad julgeolekut, kuiv\u00f5rd narkoraha on Talibani olulisimaks finantsallikaks. See raha \u2013 \u00dcRO hinnangul 100 miljonit dollarit aastas, teistel andmetel kuni 5 korda enam \u2013 tagab Talibanile relvad, laskemoona, uued v\u00f5itlejad. Teisteks finantsallikateks on m\u00f5ned Araabia riigid.<\/p>\n\n\n\n
Uimastiprobleemi kaalukuse t\u00f5ttu on NATO hiljaaegu sellele oma kohtumistes osundanud ning meetmeid tarvidusele v\u00f5tmas. Tarvis oleks \u00fcletada vaid eri riikide jurisdiktsiooni k\u00fcsimused \u2013 paljudes NATO liikmesriikides on narkolaborite ja oopiumip\u00f5ldude k\u00e4sitlemine s\u00f5jaliste objektidena vastuv\u00f5etamatu, kuiv\u00f5rd seadused keelustavad igasuguste tsiviilobjektide r\u00fcndamise.<\/p>\n\n\n\n
Probleemi akuutsust r\u00f5hutab asjaolu, et seekord on esimene aasta, mil Taliban on aktiivne ka talvel; varem kestis aktiivse tegevuse periood kevadest s\u00fcgiseni. P\u00f5hjuseks peab Tiido varustatuse paranemist ning finantside j\u00e4rk-j\u00e4rgulist suurenemist, mis omakorda v\u00f5imaldab j\u00e4tkata v\u00f5itlust isegi talvel.<\/p>\n\n\n\n
Muutused \u00fcldises eluolus<\/p>\n\n\n\n
4-miljonilise elanikkonnaga Kabulis on julgeolek muutunud halvemaks, mida kinnitasid hiljutised terroriaktid justiits- ja haridusministeeriumile ning kinnipidamisasutusele. Vaatamata sellele on aga linnas enam moderniseerumise ilminguid: leidub l\u00e4\u00e4nelikke toitlustusasutusi ning kaupu.<\/p>\n\n\n\n
Riigis on suurenenud juurdep\u00e4\u00e4s meditsiinile. Helmandi provintsis j\u00f5uab meditsiiniline abi 80% elanikkonnast. Paranenud on ka \u00fcle\u00fcldine haridustase. Eriti tervitatav on olnud naiste emantsipatsioon haridusvallas: varem t\u00e4hendas naiste \u00f5pe m\u00e4rksa suuremat riski nende elule ja tervisele.<\/p>\n\n\n\n
Suuri puuduj\u00e4\u00e4ke leiab j\u00e4tkuvalt infrastruktuuris, mis on n\u00f5rgalt arenenud ning millel puudub rahastus.<\/p>\n\n\n\n
Uuemaks valukohaks on kujunenud investorite lahkumine Afganistanist. Lisaks taliibidele ning Al-Qaeda\u2019le tuleb neil v\u00f5idelda inimr\u00f6\u00f6vide ohuga. Viimasest on kujunenud uus ohutegur investeeringutele. Tiido hinnangul v\u00f5ib Afganistan seet\u00f5ttu j\u00e4\u00e4dagi nurjunud riigiks, kui investoritele enam turvatunnet ei looda. Elanikkonna seas on viimase aja n\u00e4htuseks kujunenud uimastis\u00f5ltuvus, mida sellises ulatuses ei ole enne t\u00e4heldatud.<\/p>\n\n\n\n
Elustiil<\/p>\n\n\n\n
Afganistan on s\u00fcgavalt islamiriik, kus elufilosoofiaks on \u201ekui Allah tahab\u201c p\u00f5him\u00f5te. Sel p\u00f5hjusel pole Afganistani Tiido arvates v\u00f5imalik muuta demokraatlikuks riigiks l\u00e4\u00e4nelikus t\u00e4henduses. Eesm\u00e4rgiks tuleks pigem p\u00fcstitada riigi enda minimaalse toimetuleku saavutamine.<\/p>\n\n\n\n
S\u00fcgavalt juurdunud islam ei lase \u00fcle v\u00f5tta l\u00e4\u00e4nelikke institutsioone. N\u00e4ide kohtus\u00fcsteemist: 90% kohtuasjadest lahendatakse kohalikes vanematekodades, mis seavad eesm\u00e4rgiks saavutada osapoolte leppimine. Vanematekodades l\u00e4biviidavad protsessid v\u00f5ivad kesta n\u00e4dalaid, ent nende otsustega siiski lepitakse. Lisaks on nende vooruseks \u00e4raostmatus. L\u00e4\u00e4nelikud kohtud seevastu on ostetavad ning seet\u00f5ttu ei toimi.<\/p>\n\n\n\n
Korruptsioon<\/p>\n\n\n\n
Afganistanis puudub lojaalsus v\u00f5\u00f5rastele: laveeritakse 2 poole vahel, v\u00e4liseid \u00fcmberkorraldusi ei v\u00f5eta omaks.<\/p>\n\n\n\n
Elanikud suhtuvad riigilt varastamisse kui loomulikku tegevusse. Altk\u00e4emaksust toidetakse oma h\u00f5imlasi \u2013 k\u00f5ik l\u00f5ikavad sellest kasu. Ministritel usutakse olevat miljoneid dollareid raha. Eranditeks pidas Tiido vaid siseminister Atmari ja Helmandi provintsi kuberneri Mangalit.<\/p>\n\n\n\n
Karzai seevastu olevat aga \u00fcsna \u00e4raostetav: toetajate eest valimistel on ta k\u00f5igeks valmis. Nii tolereeris ta ametis endist Helmandi provintsi kuberneri, kes j\u00e4i vahele 2-tonnise oopiumikogusega, ent lubas garanteerida Karzaile k\u00f5ikide provintsi valijate toetuse.<\/p>\n\n\n\n
\u00dcheks v\u00f5imalikuks lahenduseks korruptsiooni ohjeldamisel peab Tiido n\u00e4idisprotsesse, mida korraldaks L\u00e4\u00e4s. Selleks oleks tarvis aga \u00e4raostmatu prokur\u00f6ri, kohtu ja vangla olemasolu ning kogu ahel peaks toimima. Viimast peab Tiido v\u00f5imatuks, sest \u00fcldjuhul loeb nendes asutustes selle tahe, kellel on rohkem raha. Korruptsiooni s\u00fc\u00fc lasub ka L\u00e4\u00e4nel. Karzai etteheitel, et 80% Afganistani rahast on L\u00e4\u00e4ne p\u00e4ritolu, seega ka 80% korruptsiooni v\u00f5ib L\u00e4\u00e4nele s\u00fc\u00fcks panna, on teatud alust.<\/p>\n\n\n\n
Afganistani julgeolekuj\u00f5ud<\/p>\n\n\n\n
Praegu on Afganistani s\u00f5jav\u00e4e suuruseks 70 000 meest, ent seda arvu loodetakse suurendada 300 000-ni.<\/p>\n\n\n\n
Politsei puhul saab r\u00e4\u00e4kida viletsast v\u00e4lja\u00f5ppest ja ulatuslikust korruptsioonist. Paljud politseinikud on uimastis\u00f5ltlased, seda eriti narkopolitsei seas ( 8 meest 12-st uimastiteede kontrollil)<\/p>\n\n\n\n
Taliban<\/p>\n\n\n\n
Taliban omab suuremat kontrolli Helmandis, Kandaharis ja m\u00f5nedes idapoolsetes provintsides, Afganistani-Pakistani piirialadel, k\u00f5rbetes ja m\u00e4gialadel.<\/p>\n\n\n\n
Taliban jaguneb Tiido hinnangul 3-ks:<\/p>\n\n\n\n
1. \u201ep\u00e4evat\u00f6\u00f6lised,\u201c kes palgatakse \u00fcksikuteks operatsioonideks. Nende jaoks oleks lahenduseks muu tasuva t\u00f6\u00f6 pakkumine<\/p>\n\n\n\n
2. poolideoloogiline osa, kes vastustavad p\u00f5hiliselt v\u00e4lisv\u00e4gede kohalolekut. Neid saaks lepitada poliitilise kaasamisega<\/p>\n\n\n\n
3. t\u00f5simeelsete grupp, kelle kuuluvuse r\u00fchmitusse m\u00e4\u00e4rab ideoloogia ning kes seavad eesm\u00e4rgiks Afganistani ja Pakistani islamiriigiks muutmise.<\/p>\n\n\n\n
EL ja Afganistan<\/p>\n\n\n\n
EL osaleb Afganistanis nt politseikoolituse alal EUPOLi raames, ent liidu tegevus riigis on umbm\u00e4\u00e4rane ning koordineerimata. Sel p\u00f5hjusel puudub Afganistanis vajalik usaldus ning austus EL tegevuse suhtes. USA j\u00f5ulisemaid aktsioone seevastu hinnatakse, mis muudab USA \u00fcpris kaalukaks otsustajaks.<\/p>\n\n\n\n
Majanduslik potentsiaal<\/p>\n\n\n\n
Afganistani majandusliku potentsiaali rakendamiseks oleks Tiido hinnangul tarvis l\u00e4bida j\u00e4rgnevad etapid:<\/p>\n\n\n\n
1. kuulutada s\u00f5da moonikasvatajatele<\/p>\n\n\n\n
2. kasvatada toidukultuure uimastite asemel ning seda doteerida<\/p>\n\n\n\n
3. alustada Afganistanis leiduva vase, maagaasi ja nafta kaevandamist ning t\u00f6\u00f6tlemist<\/p>\n\n\n\n
Konspekteeris Kati Jakobson<\/p>","protected":false},"excerpt":{"rendered":"
Kati Jakobson: Kokkuv\u00f5te Harri Tiido loengust Teema “Suursaadikuna Afganistanis”. Kokkupuuted Afganistaniga Alates 2008. aastast on Harri Tiido Eesti mitteresideeriv suursaadik Afganistanis, resideeriva esindaja ametis on igal aastal vahetuv asjur. Kokkupuude Afganistani problemaatikaga algas 2003. aastal, mil Tiido nimetati suursaadikuks NATO juurde. NATO \u00fclesannete raames on ta teinud alates 2004.a. iga-aastase visiidi riiki, 2008. aastal seoses […]<\/p>\n","protected":false},"author":4,"featured_media":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"elementor_theme","format":"standard","meta":{"site-sidebar-layout":"default","site-content-layout":"default","ast-site-content-layout":"","site-content-style":"default","site-sidebar-style":"default","ast-global-header-display":"","ast-banner-title-visibility":"","ast-main-header-display":"","ast-hfb-above-header-display":"","ast-hfb-below-header-display":"","ast-hfb-mobile-header-display":"","site-post-title":"","ast-breadcrumbs-content":"","ast-featured-img":"","footer-sml-layout":"","theme-transparent-header-meta":"default","adv-header-id-meta":"","stick-header-meta":"","header-above-stick-meta":"","header-main-stick-meta":"","header-below-stick-meta":"","astra-migrate-meta-layouts":"default","ast-page-background-enabled":"default","ast-page-background-meta":{"desktop":{"background-color":"","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"tablet":{"background-color":"","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"mobile":{"background-color":"","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""}},"ast-content-background-meta":{"desktop":{"background-color":"var(--ast-global-color-5)","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"tablet":{"background-color":"var(--ast-global-color-5)","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"mobile":{"background-color":"var(--ast-global-color-5)","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""}},"footnotes":""},"categories":[6,80],"tags":[],"class_list":["post-1388","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-loengud","category-80"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1388","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/users\/4"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=1388"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1388\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=1388"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=1388"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=1388"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}