{"id":1384,"date":"2009-03-12T14:24:26","date_gmt":"2009-03-12T12:24:26","guid":{"rendered":"https:\/\/rsr.ut.ee\/?p=1384"},"modified":"2023-08-31T21:47:18","modified_gmt":"2023-08-31T18:47:18","slug":"marju-lauristin-inimarengu-aruanne","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/rsr.ut.ee\/en\/loengud\/2009\/marju-lauristin-inimarengu-aruanne\/","title":{"rendered":"Marju Lauristin: &#8220;Inimarengu aruanne&#8221;"},"content":{"rendered":"<p>Tanel Pedaru: Kokkuv\u00f5te Marju Lauristini loengust (12.03.09)<\/p>\n\n\n\n<p>Sel neljap\u00e4eval (erandkorras) k\u00e4is meil k\u00fclas sotsiaalteadlane, intellektuaal ja poliitik Marju Lauristin. Teemaks oli Eesti Inimarengu Aruanne 2008, mille peatoimetajaks eelmainitu ise oli. Et ka need, kes loengut ise kuulama tulla ei saanud, v\u00f5iksid aimu saada, millest r\u00e4\u00e4giti, siis teen l\u00fchikese sisukokkuv\u00f5tte:<\/p>\n\n\n\n<p>Eesti Inimarengu Aruande esitlus (EIA) toimus 9. m\u00e4rtsil KUMU-s, kus osales ka president Ilves, kelle kantselei aruande koostamist rahastab. Sel aastal oli koostajaid kokku 36, kellest 22 olid Tartu \u00dclikoolist.<\/p>\n\n\n\n<p>Kuna statistika kogumine v\u00f5tab aega, siis selleaastase aruande andmed p\u00e4rinevad enamuses tegelikult aastast 2006 ja seda tuleb ka arvesse v\u00f5tta (majandus). Selle aasta maailma inimarengu aruande keskne teema oli keskkond, Eesti-spetsiifilisel aruandel aga hoopiski elukvaliteet.<\/p>\n\n\n\n<p>Vanad demokraatiamaad ise enam aruandeid ei koosta, k\u00fcll aga teevad seda j\u00e4rjepidevalt k\u00f5ik siirderiigid, et oma probleeme paremini kaardistada. Kuigi 2006. aastal olid meie majandusn\u00e4itajad v\u00e4ga head, siis viimastel kohtadel figureerisime EL-s eluea, kuritegevuse ja noorte alkoholismi n\u00e4itajate poolest. Nagu me teame, siis majandusn\u00e4itajad on k\u00e4inud alla ja kriisist v\u00e4ljap\u00e4\u00e4su ilma inimkapitali kvaliteediparandamiseta pole.<\/p>\n\n\n\n<p>Selleaastasel EIA-l on 6 peat\u00fckki:<\/p>\n\n\n\n<p>1. peat\u00fckk &#8211; oleme \u00dcRO Inimarengu indeksi j\u00e4rgi t\u00f5usnud eelmise perioodiga v\u00f5rreldes 2 kohta ja j\u00f5udsime 179. riigi seas 42. kohale. Inimarengu indeksi alusel r\u00fchmitatakse esimest 75. kohta k\u00f5rge inimarengu tasemega riigiks. M\u00f5nes valdkonnas oleme esik\u00fcmnes (n\u00e4iteks haridusvaldkonna erinevad parameetrid), m\u00f5nes keskmised (tervisen\u00e4itajad).<\/p>\n\n\n\n<p>2. peat\u00fckk &#8211; r\u00e4\u00e4gib rahvatervisest; masendav statistika, sest eesti inimeste riskik\u00e4itumine on katastroofiline; Eesti paistab silma noorte suitsetamise ja alkoholi tarbimise koha pealt.<\/p>\n\n\n\n<p>3. peat\u00fckk &#8211; koostatud sotsioloogiaosakonna poolt, k\u00e4sitleb inimarengu aruande subjektiivset poolt ehk rahuloluhinnangut (mudelid ja diagrammid).<\/p>\n\n\n\n<p>4. peat\u00fckk &#8211; muulasi ja l\u00f5imumist puudutav; sel aastal peateemaks venekeelse t\u00f6\u00f6taja olukord Eestis.<\/p>\n\n\n\n<p>5. peat\u00fckk &#8211; kirjeldab tarbimisk\u00e4itumist (info-ja tarbimis\u00fchiskond, uued tendentsid, \u00f6kotarbimine).<\/p>\n\n\n\n<p>6. peat\u00fckk &#8211; puudutab majanduslikku olukorda, kokkuleppeliselt alati olemas ja viimane; p\u00f5hiprobleemiks absurdne ministeeriumite solidaarsus k\u00e4rbete suhtes, kuna ei suudeta kokkuleppele j\u00f5uda. Samuti kerkis loengu l\u00f5pus \u00fcles k\u00fcsimus, mis saab Eestist peale 2013. aastat, mil eurorahad hakkavad \u00e4ra kaduma. Praegusel hetkel on Eesti neist v\u00e4ga s\u00f5ltuv, eriti sotsiaalvallas.<\/p>\n\n\n\n<p>Konspekteeris Tanel Pedaru<\/p>","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Tanel Pedaru: Kokkuv\u00f5te Marju Lauristini loengust (12.03.09) Sel neljap\u00e4eval (erandkorras) k\u00e4is meil k\u00fclas sotsiaalteadlane, intellektuaal ja poliitik Marju Lauristin. Teemaks oli Eesti Inimarengu Aruanne 2008, mille peatoimetajaks eelmainitu ise oli. Et ka need, kes loengut ise kuulama tulla ei saanud, v\u00f5iksid aimu saada, millest r\u00e4\u00e4giti, siis teen l\u00fchikese sisukokkuv\u00f5tte: Eesti Inimarengu Aruande esitlus (EIA) toimus [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":4,"featured_media":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"elementor_theme","format":"standard","meta":{"site-sidebar-layout":"default","site-content-layout":"default","ast-site-content-layout":"","site-content-style":"default","site-sidebar-style":"default","ast-global-header-display":"","ast-banner-title-visibility":"","ast-main-header-display":"","ast-hfb-above-header-display":"","ast-hfb-below-header-display":"","ast-hfb-mobile-header-display":"","site-post-title":"","ast-breadcrumbs-content":"","ast-featured-img":"","footer-sml-layout":"","theme-transparent-header-meta":"default","adv-header-id-meta":"","stick-header-meta":"","header-above-stick-meta":"","header-main-stick-meta":"","header-below-stick-meta":"","astra-migrate-meta-layouts":"default","ast-page-background-enabled":"default","ast-page-background-meta":{"desktop":{"background-color":"","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"tablet":{"background-color":"","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"mobile":{"background-color":"","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""}},"ast-content-background-meta":{"desktop":{"background-color":"var(--ast-global-color-5)","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"tablet":{"background-color":"var(--ast-global-color-5)","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"mobile":{"background-color":"var(--ast-global-color-5)","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""}},"footnotes":""},"categories":[6,80],"tags":[],"class_list":["post-1384","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-loengud","category-80"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1384","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/users\/4"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=1384"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1384\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=1384"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=1384"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=1384"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}