Alexander Lott: Kokkuv\u00f5te energiadebatist<\/p>\n\n\n\n
Energeetika \u2013 kuidas ja kuhu?<\/p>\n\n\n\n
Energiadebatil osalesid Peep Mardiste erakonnast Eestimaa Rohelised, Mario Nullmeier E.ON Ruhrgas International AG, Eesti filiaalist, Saksa Liitvabariigi suursaadik Eestis Julius Bobinger ning Andres M\u00e4e Eesti V\u00e4lispoliitika Instituudist. \u00d5htut juhtis T\u00dc Balti poliitika professor. Igale esinejale oli ettekandeks aega 20 minutit, millele j\u00e4rgnes k\u00fcsimuste voor ning arutelu auditooriumiga \u2013 k\u00fclalisi mahtus Domus Dorpatensise saali umbes 80, kuigi soovijaid oli rohkem.<\/p>\n\n\n\n
I<\/p>\n\n\n\n
Peep Mardiste pidas ettekande teemal \u201eEnergia ja kliimamuutused\u201d.<\/p>\n\n\n\n
Kuigi energia t\u00e4hendab meile ennek\u00f5ike naudingut, v\u00f5imalust kasutada kodus pimedust peletavat lampi ning autot liiklemiseks, on selle tarvitamisel ka selged tagaj\u00e4rjed loodusele. Mardiste toob j\u00e4rgnevalt n\u00e4iteid segip\u00f6\u00f6ratud loodusest, kus 20-30% liikidest on v\u00e4ljasuremisohus ning riike \u00e4hvardab potentsiaalne oht kaduda maailmakaardilt. \u00dche markantsema n\u00e4itena toob Mardiste v\u00e4lja, et 2005. a seisuga 81% Eesti p\u00f5hjaveev\u00f5tust kulub p\u00f5levkivienergia tootmisele.<\/p>\n\n\n\n
Mardiste suhtub skeptiliselt v\u00e4idetesse, mille kohaselt arvatakse hetkeseisu kliimasoojenemise osas normaalseks l\u00e4htuvalt globaalse temperatuuri ts\u00fcklilisusest. Ta illustreeris selle t\u00f5estamiseks graafikut, millelt v\u00f5ib v\u00e4lja lugeda, et praegu oleme ka senistest ajaloolistest temperatuuri t\u00f5usuperioodidest oluliselt k\u00f5rgemal tasemel.<\/p>\n\n\n\n
Mardiste pidas ebat\u00e4pseks terminit soojenemine, pigem m\u00e4\u00e4ratles ta seda kliima ebastabiilsusena: erakordsete n\u00e4htuste (p\u00f5uad, \u00fcleujutused jms) sagenemisena. Probleem seisneb ennek\u00f5ike muutuste kiiruses, mist\u00f5ttu ei ole kindel, kas \u00f6kos\u00fcsteemid suudavad kohanduda.<\/p>\n\n\n\n
J\u00e4rgmiseks oluliseks kaasm\u00f5juks kliimasoojenemisel, mida Mardiste vaatles, on maailmamere t\u00f5us. Eesk\u00e4tt on oht maailmakaardilt kaduda v\u00e4ikestel saareriikidel, nagu Samoa, Maldiivid, Marshalli saared, Mauritius jne. Samuti on ohupiirkonnaks j\u00f5gede madalad deltaalad, millest tulenevalt on k\u00f5ige ohtlikumas seisus Bangladesh, kus mastaapsed ning \u00fchtaegu katastroofilised \u00fcleujutused on sage n\u00e4htus. Merepinna t\u00f5us \u00e4hvardab \u00fcle ujutada 22 000 km2 suuruse ala, millel elab umbes 17 miljonit inimest. On teada, et m\u00f5ned riigid on juba s\u00f5lminud rahvusvahelisi lepinguid, mille kohaselt teine lepingupool on kohustatud vastu v\u00f5tma merepinna t\u00f5usu t\u00f5ttu kaduda v\u00f5ivate riikide p\u00f5genikke.<\/p>\n\n\n\n
Kliimasoojenemisega kaasneb samuti n\u00e4iteks joogivee halvem k\u00e4ttesaadavus ning haiguste levik. Nii t\u00f5i orkaan Mitch kaasa kuuekordse koolerajuhtude arvu t\u00f5usu Nicaraguas. Aafrikas muutuvad drastiliselt sademete alad. Seega v\u00f5ib Uganda kohvitootjaid, aga kliimasoojenemise t\u00f5ttu ka Euroopa suusakuurorte ees oodata keerulised ajad.<\/p>\n\n\n\n
Keskkonnap\u00f5genikud:<\/p>\n\n\n\n
Maailmas hetkel u 25 miljonit keskkonnap\u00f5genikku<\/p>\n\n\n\n
Aastaks 2010 u. 50 miljonit<\/p>\n\n\n\n
Aastaks 2050 prognooside kohaselt \u00fcle 150 miljoni<\/p>\n\n\n\n
Mardiste k\u00f5neles ka Suurbritannia valitsuse 700-lehek\u00fcljelisest raportist, mille koostas sir Nicholas Stern 2006. aastal. Selle kohaselt kuluks kasvuhoonegaaside kontsentratsiooni stabiliseerimiseks 2050. aastaks 1% globaalsest GDP-st. Vastasel juhul, mittemidagitegemine n\u00f5uaks 5% globaalsest GDP-st aastas.<\/p>\n\n\n\n
Osa lahendusest lasub majanduse s\u00fcsinikus\u00f5ltuvuse v\u00e4hendamisel, milleks on kaks peamist moodust: massiline energias\u00e4\u00e4st ja s\u00f6e, gaasi, nafta asendamine taastuva(ma)te alternatiividega.<\/p>\n\n\n\n
II<\/p>\n\n\n\n
\u201eEnergy efficency and renewable energies\u201c, Mario Nullmeier<\/p>\n\n\n\n
Mario Nullmeier alustas ettekannet 94 000 t\u00f6\u00f6tajaga Saksa energiakontserni E.O.N Ruhrgas`i projektist \u201eInnovative.on\u201d, mis k\u00e4ivitati 2006. a. eesm\u00e4rgiga laiendada energiavaldkondi. Selle \u00fcheks planeeritud tagaj\u00e4rjeks peab olema CO2 emissioonide v\u00e4henemine.<\/p>\n\n\n\n
Peamiseks selle kampaania pilootprojektiks oli Seroby Sands`i s\u00fcvavetesse rajatud tuulepargid \u2013 n\u00fc\u00fcdseks on projektile eraldatud 1,3 miljardit eurot ning seda hakatakse teostama Saksamaal 2011. aastast alates. Samuti panustatakse alates 2008. aastast 1,5 miljonit eurot biometaani potentsiaali arendamisse. H\u00fcdroenergia arendamisse on suunatud 15 miljonit eurot ning selle pilootprojekt leiab samuti aset Suurbritannias, mis funktsioneerib alates 2011. aastast. Kuni 2011. aastani investeeritakse 15 miljonit eurot soojuspumba arendamisse, mis 30-50 m maas\u00fcgavusse kaevatuna suudaks tulevikus energiaga varustada terveid asulaid ning komplekse. \u00dchtlasi viiakse ellu kivis\u00f6el p\u00f5hinevate energiajaamade \u201e50 plus\u201d projekti, mille eesm\u00e4rgiks on kasutada sama tootlikkuse juures 30% v\u00e4hem kivis\u00fctt ning v\u00e4hendada sellest tulenevat saastet 50% v\u00f5rra.<\/p>\n\n\n\n
Tuumaenergeetika puhul on tarvis eristada kahte tehnoloogiat:<\/p>\n\n\n\n
\u2022 Tehnoloogia, mida kasutati n\u00e4iteks T\u0161ernob\u00f5li, Ignalina ja Sosnov\u00f5i Bori tuumajaamades ning mida v\u00e4ljaspool NSVL-i ei rakendatud.<\/p>\n\n\n\n
\u2022 Valdavalt USA-s ning L\u00e4\u00e4ne-Euroopa tarvitatav jahutusveega s\u00fcsteem, mis tagab tuumajaamade turvalisuse keskkonnale.<\/p>\n\n\n\n
Iga energiapoliitika peaks p\u00f5hinema kolmel tingimusel:<\/p>\n\n\n\n
1. keskkonnakaitse, millele suunab t\u00e4helepanu n\u00e4iteks Kyoto protokoll<\/p>\n\n\n\n
2. varustatuse turvalisus, millele viitas ka hiljutine Vene-Ukraina gaasit\u00fcli<\/p>\n\n\n\n
3. majanduslik efektiivsus: l\u00f5ppeks maksab ikkagi tarbija riigi energiakulude eest<\/p>\n\n\n\n
Eesti jaoks peab Nullmeier k\u00f5ige olulisemaks energiaallikate mitmekesistamist: n\u00e4iteks kuulub Baltikumis gaasisektori monopol Gazpromile. Ometi ei leidu sellele probleemile \u00fchest lahendust. Kindlasti peaksid energiaturud olema avatud, sh Eestis \u2013 monopolid ei ole tarbijale kunagi kasulikud.<\/p>\n\n\n\n
III<\/p>\n\n\n\n
\u201eEuropean energy policy in the face of declining ressources and growing demand\u201c, Julius Bobinger<\/p>\n\n\n\n
Saksa Liitvabariigi suursaadik Julius Bobinger leidis maailmas nii poliitilises kui keskkonnakaitse m\u00f5ttes esmat\u00e4htsa olevat v\u00e4hendada s\u00f5ltuvust fossiilsetest k\u00fctustest.<\/p>\n\n\n\n
Suursaadik J. Bobinger mainis kolme peamist tendentsi energeetika vallas:<\/p>\n\n\n\n
Energian\u00f5udlus maailmas suureneb: 2050. aastaks kahekordistub, seda eesk\u00e4tt Aasia turu kasvu t\u00f5ttu.<\/p>\n\n\n\n
Fossiilsete k\u00fctuste hind t\u00f5useb.<\/p>\n\n\n\n
Fossiilsete k\u00fctuste j\u00e4tkuv kasv m\u00f5jutab kliimat. Globaalne soojenemine ei tohiks ometi \u00fcletada 2 oC.<\/p>\n\n\n\n
Julius Bobinger peatus p\u00f5gusalt ka Saksamaa eesistumise eel Euroopa Liidu tarbeks v\u00e4lja t\u00f6\u00f6tatud programmdokumendil \u201e20-20-20\u201d.<\/p>\n\n\n\n
Ta t\u00f5stis esile j\u00e4rgmisi punkte:<\/p>\n\n\n\n
Pinged energiamaastikul s\u00fcvenevad.<\/p>\n\n\n\n
Energeetika-alane iseseisvus peab kasvama.<\/p>\n\n\n\n
Energeetika ei tohi muutuda manipulatsioonivahendiks rahvusvahelisel areenil.<\/p>\n\n\n\n
Taastuvate energiaallikate rakendamine ning t\u00f5hususe arendamine. Euroopa Liidus on vastavaks programmiks \u201eIrena\u201d.<\/p>\n\n\n\n
Samal ajal peab tagama energia k\u00e4ttesaadavuse arengumaades \u2013 paljud tihedalt asustatud piirkonnad maailmas on siiani elektrita<\/p>\n\n\n\n
Euroopa Liit ja \u00dcRO peavad \u00fcheskoos leevendama pingeid globaalsel energiamaastikul<\/p>\n\n\n\n
Euroopa Liit on maailma suurim ja enim arenenud siseturg. Piirkonnad, kuhu EL-i energeetikastrateegia enim t\u00e4helepanu osutab, on Kaspia meri ning Kesk-Aasia, kuid \u00fchtlasi Aafrika ning n\u00e4iteks Nabucco torujuhe.<\/p>\n\n\n\n
Vene-Ukraina gaasit\u00fcli tuli Euroopa Liidu jaoks \u0161okina ning sellest on EL teinud vastavad j\u00e4reldused: monitooringu k\u00f5rval on tarvis uusi vahendeid, uusi varustusteid ning uusi energiaallikaid fossiilsete k\u00fctuste k\u00f5rval.<\/p>\n\n\n\n
Euroopa Liidu ning Venemaa vaheline energeetika alane koost\u00f6\u00f6 peaks kindlasti j\u00e4tkuma, sest see suhe on vastastikune. Ometi on EL reageerinud uutele tingimustele ning p\u00fc\u00fcdleb \u00fchtse energiapoliitika poole. Selle raames on Euroopa Komisjon v\u00f5tnud vastu otsuseid energiajulgeoleku kindlustamiseks Baltimaades.<\/p>\n\n\n\n
IV<\/p>\n\n\n\n
\u201eBalti riikide energiajulgeolekust\u201d, Andres M\u00e4e<\/p>\n\n\n\n
Kuiv\u00f5rd naftahind on Eesti jaoks fikseeritud maailmahindade kaudu ning gaasiimpordi osas meil muud reaalsed valikud Venemaa k\u00f5rval puuduvad, keskendub Andres M\u00e4e elektrienergiale.<\/p>\n\n\n\n
Baltikumi elektrienergia turul eesootavad muutused l\u00e4hitulevikus:<\/p>\n\n\n\n
Ignalina TEJ (tuumaelektrijaam) asendatakse Elektrenai maagaasil p\u00f5hineva SEJ- ga (soojuselektrijaam).<\/p>\n\n\n\n
L\u00e4tis luuakse \u00fcks-kaks uut maagaasil ja\/v\u00f5i kivis\u00f6el p\u00f5hinevat SEJ \u00e0 400 MW.<\/p>\n\n\n\n
Narva SEJ-de vanadele p\u00f5levkivikateldele soetatakse v\u00e4\u00e4vlip\u00fc\u00fcdurid.<\/p>\n\n\n\n
Leedu v\u00f5imalik uus TEJ (2025?).<\/p>\n\n\n\n
Baltikumi elektrienergia \u00fchendused Kesk- ja P\u00f5hja- Euroopaga:<\/p>\n\n\n\n
Eesti ja Soome vaheline loodav teine merekaabel, mis t\u00f5stab \u00fchendust 1000 MW-ni. Plaani kohaselt soovitakse see avada 2013. aastal ehk Eesti energiaturu avanemisel konkurentsile. Realistlikum t\u00e4rmin on siiski 2015. v\u00f5i 2016. aasta.<\/p>\n\n\n\n
L\u00e4ti ja Rootsi\/Leedu ja Rootsi vahel loodetavasti rajatav merekaabel.<\/p>\n\n\n\n
Leedu-Poola \u00f5huliin: selle projekti teostumine on siiski v\u00f5rdlemisi ebat\u00f5en\u00e4oline, kuigi leedukad seda v\u00e4ga soovivad. Nimelt l\u00e4heks see poolakate arvestuste kohaselt kaks korda enam maksma kui neile on v\u00f5imalik: Kirde-Poola vastav infrastruktuur on n\u00f5rk ning tuleks sisuliselt alles rajada. Euroopa Liidu poolt lubatud summa \u00f5hukaabli rajamiseks ei ole piisav.<\/p>\n\n\n\n
Muutused elektritootmise v\u00f5imsuste bilansis Eestis aina suurenevad \u00fclej\u00e4\u00e4gi n\u00e4ol, kuigi majanduskriisi tingimustes Narva EJ esmase kava kohaselt, mille alusel oleksid uued plokid pidanud valmima 2015. aastal, ei laiendata.<\/p>\n\n\n\n
Eestil on energia vallas selles osas hea seis, et arvestuslikult 1\/3 Eesti elektrivajadusest saaksime juba praegu Estlink kaabli abil katta. Sellegipoolest tuleb t\u00f5deda, et P\u00f5hjalas elektrienergiat \u00fcle ei ole, kui v\u00e4lja arvata hooajalises plaanis Norra ning Taani. Sellest tulenevalt on k\u00f5ige realistlikum variant elektrienergiat importida Loode-Venemaalt. Kui senini oli Vene elektriturg avatud 1\/3, siis selle aasta suvest t\u00f5useb vastav m\u00e4\u00e4r pooleni. \u00dchtaegu rajatakse Peterburi \u00fcmbrusse uut TEJ ning Pihkva rajoonis on energiat \u00fclegi. Seega on Vene elektrienergia tootjad huvitatud ekspordist.<\/p>\n\n\n\n
Kui P\u00f5hjalas (NordPool) maksab elektrihind 30-40 eurot MWh, siis Venemaal kaks korda v\u00e4hem \u2013 15 eurot MWh. Sellised hinnavahed tulenevad allj\u00e4rgnevast.<\/p>\n\n\n\n
R. Tarjanne, Soome Lappenranta tehnika\u00fclikooli teadlase arvutuste kohaselt on hinnad eri energiaallikate puhul j\u00e4rgnevad:<\/p>\n\n\n\n
TEJ: 35 eur\/MWh<\/p>\n\n\n\n
SEJ (maagaas): 59,2 eur\/MWh<\/p>\n\n\n\n
SEJ (kivis\u00fcsi): 64,3 eur\/MWh<\/p>\n\n\n\n
SEJ (turvas): 65,5 eur\/MWh<\/p>\n\n\n\n
SEJ (hakkpuit): 73,5 eur\/MWh<\/p>\n\n\n\n
Tuuleelektrijaam: 59,2 eur\/MWh<\/p>\n\n\n\n
Seega on tuumaenergia k\u00f5ige odavam \u2013 Venemaal sellesse ennek\u00f5ike ka panustatakse. Mario Nullmeier t\u00e4psustab siinkohal, et tuumaenergia hinna m\u00e4\u00e4ramisel l\u00e4htutakse arvutustes TEJ arvestusliku eana 50-60 aastat, SEJ puhul 30-40 aasta, millest tulenevalt ka hind langeb. Siinkohal sekkub ka Peep Mardiste, kes v\u00e4idab lisaks, et TEJ sulgemine on t\u00e4iendav lisakulutus, mida elektrienergia hinna m\u00e4\u00e4ramisel pole arvesse v\u00f5etud, olgugi, et tegemist on v\u00e4ga suure summaga.<\/p>\n\n\n\n
Konspekteeris Alexander Lott<\/p>","protected":false},"excerpt":{"rendered":"
Alexander Lott: Kokkuv\u00f5te energiadebatist Energeetika \u2013 kuidas ja kuhu? Energiadebatil osalesid Peep Mardiste erakonnast Eestimaa Rohelised, Mario Nullmeier E.ON Ruhrgas International AG, Eesti filiaalist, Saksa Liitvabariigi suursaadik Eestis Julius Bobinger ning Andres M\u00e4e Eesti V\u00e4lispoliitika Instituudist. \u00d5htut juhtis T\u00dc Balti poliitika professor. Igale esinejale oli ettekandeks aega 20 minutit, millele j\u00e4rgnes k\u00fcsimuste voor ning arutelu […]<\/p>\n","protected":false},"author":4,"featured_media":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"elementor_theme","format":"standard","meta":{"site-sidebar-layout":"default","site-content-layout":"default","ast-site-content-layout":"","site-content-style":"default","site-sidebar-style":"default","ast-global-header-display":"","ast-banner-title-visibility":"","ast-main-header-display":"","ast-hfb-above-header-display":"","ast-hfb-below-header-display":"","ast-hfb-mobile-header-display":"","site-post-title":"","ast-breadcrumbs-content":"","ast-featured-img":"","footer-sml-layout":"","theme-transparent-header-meta":"default","adv-header-id-meta":"","stick-header-meta":"","header-above-stick-meta":"","header-main-stick-meta":"","header-below-stick-meta":"","astra-migrate-meta-layouts":"default","ast-page-background-enabled":"default","ast-page-background-meta":{"desktop":{"background-color":"","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"tablet":{"background-color":"","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"mobile":{"background-color":"","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""}},"ast-content-background-meta":{"desktop":{"background-color":"var(--ast-global-color-5)","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"tablet":{"background-color":"var(--ast-global-color-5)","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"mobile":{"background-color":"var(--ast-global-color-5)","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""}},"footnotes":""},"categories":[6,80],"tags":[],"class_list":["post-1378","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-loengud","category-80"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1378","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/users\/4"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=1378"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1378\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=1378"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=1378"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=1378"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}