Tanel Pedaru: Kokkuv\u00f5te kapten Andre Lillelehe loengust<\/p>\n\n\n\n
7. aprillil esines RSR-i ees kapten Andre Lilleleht.<\/p>\n\n\n\n
Ta on Kaitsev\u00e4ega seotud juba 1992. aastast, mil ta astus Kaitseliitu ning l\u00e4bis ajateenistuse. Sellele j\u00e4rgnes aktiivne teenistus P\u00e4rnu pataljonis. 2000. aastal astus v\u00e4rske ohvitser Eesti Reservohvitseride Kogusse, mille juhatusse ta \u00fcsna pea ka valiti. Alates 2004. aastast on kpt Lilleleht andnud riigikaitseloenguid keskkoolides ning k\u00e4esoleval ajab annab TL\u00dc-s riigikaitse\u00f5petajate kursust. 2008. aastal kinnitati meie k\u00fclaline Kaitseliidu Peastaabi personaliosakonna juhataja kohuset\u00e4itja kohale. Kuna kpt Lilleleht pole ise k\u00e4inud Gruusias, siis vahendas ta meile talle teada olevat informatsiooni ning esindas enda seisukohti.<\/p>\n\n\n\n
Enne Gruusia s\u00f5ja temaatika juurde minemist r\u00e4\u00e4kis meie k\u00fclalisesineja Gruusiasse s\u00f5itnud humanitaarmissioonist. Tegelikult on m\u00f5ned aktiivsetest avaliku elu tegelastest reservohvitserid olnud Gruusiaga seotud juba 2006. aastast saati. Seda siis enamasti n\u00f5ustamise tasandil. Meediasse lekkinud \u00fcleskutse Gruusiasse relvade ja Kaitsev\u00e4e vormiga oli kontekstist v\u00e4lja rebitud ning p\u00e4\u00e4dis EROK-i juhatuse tagasiastumisega. Tegelikult r\u00fchmasuurune \u00fcksus sinna siiski eraisikutena l\u00e4ks ja tegelesid humanitaarabi vahendamisega.<\/p>\n\n\n\n
Vene-Gruusia konfliktist r\u00e4\u00e4kides r\u00f5hutas kpt Lilleleht kohe, et alati on s\u00f5jale eelnev periood, seej\u00e4rel s\u00f5jategevus ning s\u00f5jale j\u00e4rgnev periood. S\u00f5jav\u00e4elastel tekib v\u00f5imalus konfliktidesse sekkuda enamasti alles s\u00f5jategevuse faasis, mis v\u00f5ib sageli liiga hilja olla. Nii eelnev kui j\u00e4rgnev faas on poliitikute p\u00e4rusmaa. Konteksti koha pealt on probleemiks, et Eestis kiputakse 2008. aasta augusti kriisi vaatama endise NSVL riigi ja Venemaa t\u00fclina. Tegelikult tuleb palju kaugemala tagasi ajaloos vaadata. Pinged osseetide ja grusiinide vahel peituvad v\u00e4ga pikas \u00fchises v\u00e4givalda t\u00e4is ajaloos. Mingil juhul pole etnilisest ja usulisest vaatenurgast l\u00e4htuvalt Eesti ja Gruusia omavahel v\u00f5rreldavad.<\/p>\n\n\n\n
Et v\u00e4ltida suuremat verevalamist ja olukorra eskaleerumist, tulnuks Gruusia juhtkonnal osseetidele anda mingi autonoomia vorm ning iseseisva otsustamise \u00f5igus regioonis toimuva \u00fcle. Sellega kaasnenuks paratamatult osade grusiinide ja osseetide \u00fcmberasustamine, mida \u0160aaka\u0161vili endale sisepoliitiliselt lubada ei saanud.<\/p>\n\n\n\n
2008. aasta juunist ilmus Eesti s\u00f5jandusajakirjas “S\u00f5dur” p\u00f5hjalik anal\u00fc\u00fcs Gruusia-Abhaasia t\u00fclist. V\u00f5ib \u00f6elda, et meedia t\u00e4helepanu nii Gruusias kui mujal maailmas oli Abhaasial, aga L\u00f5una-Osseetiast r\u00e4\u00e4giti vaid m\u00f6\u00f6daminnes. 2008. aasta seisuga puudus Gruusial v\u00f5imekus Abhaasia vastu s\u00f5jategevuse alustamiseks.<\/p>\n\n\n\n
Augustis alustasid aga grusiinid hoopis osseetide vastu s\u00f5jategevust ning selleks provotseeriti neid. S\u00f5jategevuse \u00fclevaade on h\u00e4sti v\u00e4lja toodud 2008. aasta oktoobri “S\u00f5duris”. Selge on, et Vene pool oli s\u00f5jategevuseks pikalt valmistunud (meedia, transport, suur\u00f5ppuste ajastamine) ja see informatsioon oli Gruusia juhtkonnale k\u00e4ttesaadav. J\u00f5udude vahekord oli konflikti alguseks grusiinide kahjuks, arvati, et Venemaa ei sekku ning r\u00fcnnati Tshinvalit poliitilistel p\u00f5hjustel – regiooni pealinna h\u00f5ivamine oli t\u00e4htis kontrolli deklareerimise t\u00f5ttu. Kuigi Vene pool oli logistiliselt s\u00f5jaks h\u00e4sti valmistunud, tekkisid siiski segadused k\u00e4suliinis, probleemid sidepidamises ning s\u00f5diti II maailmas\u00f5ja aegse taktika j\u00e4rgi, mitte t\u00e4nap\u00e4eva s\u00f5jategevuse plaanide alusel. Gruusia pool aga r\u00fcndas sisuliselt oma kogu j\u00f5uga s\u00f5jaliselt ebaolulist Tshinvali linna, selle asemel, et sulgeda strateegiliselt \u00fclit\u00e4htis Roki tunnel. 10. augustiks oli s\u00f5jaline eba\u00f5nnestumine Gruusia juhtkonnale selge. Venemaa oli Gruusia t\u00e4ielikult isoleerinud ning Gruusia tulevik s\u00f5ltus t\u00e4ielikult vastaste tahtest. Poliitiline juhtkond oli nullinud Gruusia s\u00f5jav\u00e4e tehtud t\u00f6\u00f6 ning nad polnud teadlikud oma s\u00f5jav\u00e4e v\u00f5imekusest. Samuti oli probleemiks Gruusia armee liigne keskendumine missioonidele L\u00e4his-Idas, puudulikud oli luure ja \u00f5hukaitse. Ka Eestit painab sarnane probleem, et keskendutakse ni\u0161iv\u00f5imekusele ja j\u00e4etakse m\u00f5ned v\u00e4ga t\u00e4htsad elemendid t\u00e4helepanuta.<\/p>\n\n\n\n
Kpt Lilleleht ennustas, et Gruusia-Vene konflikt j\u00e4\u00e4b kestma, n\u00fc\u00fcdseks on igasugune integratsioon Abhaasias ja L\u00f5una-Osseetias sisuliselt v\u00f5imatu. K\u00fcll on aga suvine Gruusia s\u00f5da m\u00f5jutanud Venemaa naaberriikide kaitsepoliitikat. Mingil m\u00e4\u00e4ral on avanenud poliitikute silmad ning on hakatud oma riigikaitset t\u00f5hustama. Ka Eesti kaitsev\u00f5ime areng tegi peale kriisi suure h\u00fcppe edasi just ohu endale teadvustamise osas.<\/p>\n\n\n\n
Konspekteeris Tanel Pedaru<\/p>","protected":false},"excerpt":{"rendered":"
Tanel Pedaru: Kokkuv\u00f5te kapten Andre Lillelehe loengust 7. aprillil esines RSR-i ees kapten Andre Lilleleht. Ta on Kaitsev\u00e4ega seotud juba 1992. aastast, mil ta astus Kaitseliitu ning l\u00e4bis ajateenistuse. Sellele j\u00e4rgnes aktiivne teenistus P\u00e4rnu pataljonis. 2000. aastal astus v\u00e4rske ohvitser Eesti Reservohvitseride Kogusse, mille juhatusse ta \u00fcsna pea ka valiti. Alates 2004. aastast on kpt […]<\/p>\n","protected":false},"author":4,"featured_media":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"elementor_theme","format":"standard","meta":{"site-sidebar-layout":"default","site-content-layout":"default","ast-site-content-layout":"","site-content-style":"default","site-sidebar-style":"default","ast-global-header-display":"","ast-banner-title-visibility":"","ast-main-header-display":"","ast-hfb-above-header-display":"","ast-hfb-below-header-display":"","ast-hfb-mobile-header-display":"","site-post-title":"","ast-breadcrumbs-content":"","ast-featured-img":"","footer-sml-layout":"","theme-transparent-header-meta":"default","adv-header-id-meta":"","stick-header-meta":"","header-above-stick-meta":"","header-main-stick-meta":"","header-below-stick-meta":"","astra-migrate-meta-layouts":"default","ast-page-background-enabled":"default","ast-page-background-meta":{"desktop":{"background-color":"","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"tablet":{"background-color":"","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"mobile":{"background-color":"","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""}},"ast-content-background-meta":{"desktop":{"background-color":"var(--ast-global-color-5)","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"tablet":{"background-color":"var(--ast-global-color-5)","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"mobile":{"background-color":"var(--ast-global-color-5)","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""}},"footnotes":""},"categories":[6,80],"tags":[],"class_list":["post-1376","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-loengud","category-80"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1376","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/users\/4"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=1376"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1376\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=1376"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=1376"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=1376"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}