![\"\"\/](\"http:\/\/www.ut.ee\/RSR\/esinejad\/ValgeJ.jpg\")
<\/a><\/figure>\n\n\n\n\u00dcldiselt on ajaloov\u00f5rdlused alati spekulatiivset laadi. Aprillis 2008 alanud majanduskriis on aga niiv\u00f5rd laialdane, et seda saabki v\u00f5rrelda ainult 1929. aastal alanud Suure Depressiooniga.<\/p>\n\n\n\n
Suur Depressioon 1929 \u2013 33<\/p>\n\n\n\n
1970ndatel t\u00f6\u00f6tasid majandusteadlased v\u00e4lja kriisiteooriad, et leida Suure Depressiooni peap\u00f5hjused. Monetaristid leidsid, et s\u00fc\u00fcdi oli raha pakkumise langus, keinslased t\u00f5id p\u00f5hjuseks kulutuste languse ning kohanematusteooria kohaselt oli tegemist Esimese maailmas\u00f5ja tagaj\u00e4rgedega. Nimelt, kui enne Esimest maailmas\u00f5da oli Suurbritannia maailma rahanduse juhtv\u00f5im, siis p\u00e4rast s\u00f5da v\u00f5ttis rolli \u00fcle USA. Kuid erinevalt brittidest polnud ameeriklastel aega \u00f5ppida, kuidas vastutusrikka \u00fclesandega toime tulla. Nad tegid vea pannes oma kaubaturu kinni samaaegselt v\u00e4hendades oma investeeringuid \u2013 inglased polnud kunagi kahte sellist sammu korraga teinud.<\/p>\n\n\n\n
New Yorgi aktsiab\u00f6rsi krahh 29. aasta septembris-oktoobris t\u00f5i endaga kaasa \u00fclemaailmseid tagaj\u00e4rgi. Kahes suures t\u00f6\u00f6stusriigis \u2013 Saksamaal ja Ameerika \u00dchendriikides \u2013 langes t\u00f6\u00f6stustoodang 1908.-1909. aasta tasemele ning 1933. aastaks oli USA b\u00f6rsi tipptasemest j\u00e4rgi 1\/6.<\/p>\n\n\n\n
SKT per capita langes sel perioodil piirkonniti \u00fcsna erinevalt, n\u00e4iteks L\u00e4\u00e4ne-Euroopas 11%, Eestis 10%, kuid Euroopa siirderiikides lausa 30%. Suur osa \u00fchiskonnast elas tollal toimetuleku piiril ning paljude jaoks ka 10-protsendiline langus t\u00e4hendas otseselt n\u00e4lga sattumist.<\/p>\n\n\n\n
Selline majanduskriisi olukord v\u00f5ib \u00fcle kasvada sisepoliitiliseks kriisiks. Elukvaliteedi halvenemise t\u00f5ttu t\u00f5usis inimeste toetus radikaalsetele liikumistele, mida ilmestab n\u00e4iteks natside edu Saksamaal. Seega v\u00f5ib Huntingtonile viidates r\u00e4\u00e4kida esimesest demokraatia kriisist.<\/p>\n\n\n\n
Majandusajaloolane Kindleberger on v\u00e4lja toonud viis olukorda, kus \u00dchendriigid oleksid pidanud tegutsema erinevalt, et \u00fclemaailmset majanduskriisi \u00e4ra hoida:<\/p>\n\n\n\n
1) s\u00e4ilitada suhteliselt vaba turg ahistatud kaupadele<\/p>\n\n\n\n
2) tagada ts\u00fcklivastane v\u00f5i v\u00e4hemalt stabiilne pikaajaline laenamine<\/p>\n\n\n\n
3) suhteliselt stabiilsete vahetuskursside s\u00fcsteem<\/p>\n\n\n\n
4) kindlustada makro\u00f6konoomilise poliitika koordineerimine<\/p>\n\n\n\n
5) kindlustada viimase v\u00f5imaluse laenaja<\/p>\n\n\n\n
Paraku, kuna \u00dchendriigid visati uude vastutusrikkasse rolli nagu kassipoeg vette, ei osanud ameeriklased selle k\u00f5igega arvestada.<\/p>\n\n\n\n
Maailma majanduslik taastumine v\u00f5ttis aega: rahvusvaheline kaubandus saavutas kriisieelse taseme alles p\u00e4rast Teist maailmas\u00f5da ning kriisieelse tootmistaseme saavutasid riigid erinevalt ajavahemikul 1932 \u2013 1950.<\/p>\n\n\n\n
Suur Depressioon 2008 – ?<\/p>\n\n\n\n
K\u00e4ibet\u00f5eks on kulunud \u00fctlus, et ajalugu kipub ennast kordama ning teades ajalugu, oskame vaadata ka tulevikku. Kuid alati nii see p\u00e4ris pole. Ajaloolise kogemuse t\u00e4hendus toimib ainult analoogilistes, lihtsates olukordades. Antud situatsioon sinna kategooriasse ei kuulu.<\/p>\n\n\n\n
Tavaliselt on majanduslangused olnud seotud s\u00f5jalise v\u00f5i m\u00f5ne muu kriisiga. Sellist asja, et rahu ajal ja \u00fcsna ootamatult maailma selline kriis tabab, on varem olnud ainult 1929. aastal.<\/p>\n\n\n\n
Seda, et langus saabus ootamatult, n\u00e4itab ka kaheteist suurema investeerimispanga keskmine b\u00f6rsikasvu prognoos 2008. aastaks, mis pidi olema 9, 5%, kuid mis langes tegelikult 38, 5%.<\/p>\n\n\n\n
Majandusteadlased Barry Eichengreen ja Kevin O\u2019Rourke v\u00f5rdlevad 29. aastal alanud Suure Depressiooni kulgemist praegusega ning v\u00f5rdleva ajakava kohaselt oleme hetkel 1931. aasta jaanuaris-veebruaris \u2013 t\u00e4pselt selles ajas, kus tollal arvati, et kriis on suuremalt jaolt l\u00e4bi. Seda, et veel 1931. aastal p\u00e4ris hulluks ja 1932. aastal veelgi hullemaks l\u00e4ks, arvasid v\u00e4ga v\u00e4hesed.<\/p>\n\n\n\n
Hetkel \u00fctleb positiivne prognoos, et kuna \u00dchendriikide 2009. aasta novembri t\u00f6\u00f6turaport n\u00e4itas t\u00f6\u00f6tuse langemist pisut \u00fcle 0,2 protsendi, on reaalmajandus paranemas ning sellised ilmingud peaksid paari kuu p\u00e4rast ka L\u00e4\u00e4ne-Euroopasse j\u00f5udma. Eesti k\u00e4tte j\u00f5uaks see laine kevadel. Eesti jaoks on t\u00e4nase ja kahe maailmas\u00f5ja vahelise majanduskriisi suurim erinevus selles, et 30ndatel eksisteeris riigip\u00f5hine maailm, kus iga maa vastutas enda eest ise ning motivatsioon oli seega suurem. Praegune hoiak on: \u201d\u00c4kki ikka l\u00e4heb \u00fcle, k\u00fcll IMF vajaduse korral appi tuleb.\u201d<\/p>\n\n\n\n
Negatiivsed prognoosid jagunevad laias laastus kaheks ja \u00fctlevad, et ees on kas deflatsioon t\u00f6\u00f6puuduse j\u00e4tkuva suurenemisega v\u00f5i et hoopis h\u00fcperinflatsioon finantskaosega.<\/p>\n\n\n\n
P\u00f5him\u00f5tteliselt saame langusest v\u00e4lja siis, kui \u00dchendriikide majandus taastub.<\/p>\n\n\n\n
M\u00f5tteid kahest \u00fcleilmsest majanduskriisist<\/p>\n\n\n\n
Demokraatia on nagu hea ilma taim, mis toimib v\u00e4hemalt vaesemates riikides ainult juhul kui on hea majanduslik olukord. Seda n\u00e4itab kasv\u00f5i Saksamaa kogemus kahe maailmas\u00f5ja vahel. Kusjuures ka praeguse majanduskriisi juures on m\u00e4rgata demokraatia tagasil\u00f6\u00f6ke, k\u00fcll teisel kujul, n\u00e4iteks Lissaboni lepingu j\u00f5ustumine.<\/p>\n\n\n\n
Seega lubavad majanduskriisid testida poliitikaid, kuid samas ei luba prognoosida teistsuguste poliitikate tulemusi: me teame, mis tehti 1930. aastate alguses valesti ja teeme praegu t\u00e4pselt vastupidi, kuid me ei tea, kas see tulemusi annab.<\/p>\n\n\n\n
Suurte majanduslangustega koos s\u00fcveneb elulaadi- ja ebav\u00f5rdsuskriis. Lisaks rahvusvahelistele konfliktidele tekib siseriiklikke t\u00fcli\u00f5unu.<\/p>\n\n\n\n
Paraku pole senisele tarbimismudelile reaalselt toimivat alternatiivi, sest see ei l\u00e4heks \u00fchiskonna v\u00e4\u00e4rtushinnangutega kokku. N\u00e4iteks v\u00f5iks ju v\u00e4lja tulla anarhistliku v\u00f5i rohelise alternatiiviga, kuid need ei saaks suure populaarsuse osalisteks. Tundub, et l\u00e4\u00e4nemaailmas domineerivate tarbimishoiakutega polegi v\u00f5imalik j\u00e4tkusuutlikku majandusmudelit luua.<\/p>\n\n\n\n
Enne Esimest maailmas\u00f5da oli Inglismaa maailmamajanduse keskpunkt, kuid siis muutus maailmarahanduse aluseks USA dollar. Kas ka USA dollar kunagi kokku kukub? Pika aja v\u00e4ltel t\u00f5en\u00e4oliselt minetab oma staatuse. Kokku variseb juhul, kui toimub ootamatult halb s\u00fcndmus \u2013 kui kaob \u00fcldine usaldus dollari vastu. Hetkel ei ole maailmas \u00fchtegi seda soovivat suurv\u00f5imu.<\/p>\n\n\n\n
K\u00f5ige juures tuleb siiski meeles pidada, et tegemist on kasiinomajandusega \u2013 see ei ole juhitav ega prognoositav.<\/p>\n\n\n\n
Konspekteeris Helena N\u00f5mmik<\/p>","protected":false},"excerpt":{"rendered":"
Helena N\u00f5mmik: Kokkuv\u00f5te Jaak Valge loengust Teisip\u00e4eval, 8. detsembril k\u00e4is RSR-l k\u00fclas Jaak Valge ning r\u00e4\u00e4kis teemal “Suur Depressioon 1929-1933 ja Suur Depressioon 2008-? Kuidas edasi?” \u00dcldiselt on ajaloov\u00f5rdlused alati spekulatiivset laadi. Aprillis 2008 alanud majanduskriis on aga niiv\u00f5rd laialdane, et seda saabki v\u00f5rrelda ainult 1929. aastal alanud Suure Depressiooniga. Suur Depressioon 1929 \u2013 33 […]<\/p>\n","protected":false},"author":4,"featured_media":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"elementor_theme","format":"standard","meta":{"site-sidebar-layout":"default","site-content-layout":"default","ast-site-content-layout":"","site-content-style":"default","site-sidebar-style":"default","ast-global-header-display":"","ast-banner-title-visibility":"","ast-main-header-display":"","ast-hfb-above-header-display":"","ast-hfb-below-header-display":"","ast-hfb-mobile-header-display":"","site-post-title":"","ast-breadcrumbs-content":"","ast-featured-img":"","footer-sml-layout":"","theme-transparent-header-meta":"default","adv-header-id-meta":"","stick-header-meta":"","header-above-stick-meta":"","header-main-stick-meta":"","header-below-stick-meta":"","astra-migrate-meta-layouts":"default","ast-page-background-enabled":"default","ast-page-background-meta":{"desktop":{"background-color":"","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"tablet":{"background-color":"","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"mobile":{"background-color":"","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""}},"ast-content-background-meta":{"desktop":{"background-color":"var(--ast-global-color-5)","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"tablet":{"background-color":"var(--ast-global-color-5)","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"mobile":{"background-color":"var(--ast-global-color-5)","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""}},"footnotes":""},"categories":[6,80],"tags":[],"class_list":["post-1366","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-loengud","category-80"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1366","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/users\/4"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=1366"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1366\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=1366"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=1366"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=1366"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}