Kaarel Kesamaa: Kokkuv\u00f5te Julia Laffranque’i loengust<\/p>\n\n\n\n
Teisip\u00e4eval, 1. detsembril k\u00e4is RSR-l k\u00fclas Julia Laffranque ning r\u00e4\u00e4kis teemal “Lissaboni leping”.<\/p>\n\n\n\n
1. detsembril 2009. aastal j\u00f5ustus Lissaboni leping. Juba 1926. aastal arutles diplomaat Kaarel Robert Pusta m\u00f5tte \u00fcle, kui hea oleks \u00fchtne demokraatlik Euroopa ning selle kasuteguri \u00fcle Eestile. L\u00e4ks m\u00f6\u00f6da palju aastaid enne, kui Pusta unistus teoks sai. Kuni Lissaboni lepingu j\u00f5ustumiseni toetus Euroopa Liit selgelt kolmele sambale (Euroopa \u00fchendused, \u00fchine v\u00e4lis- ja julgeolekupoliitika, politsei- ja \u00f5igusalane koost\u00f6\u00f6), kuid n\u00fc\u00fcd toetub liit \u00fchele \u00fchtsele sambale, mis muudab Euroopa Liidu paremini hoomatavaks. Esimest korda on Euroopa Liit tunnistanud, et vajab demokraatlikku legitiimsust. Euroopa Liit peaks saama uue lepinguga demokraatlikumaks ja omama suuremat m\u00f5juv\u00f5imu kogu maailmas. Tegelikult on Lissaboni leping k\u00f5igest \u00fcks kest, mis muudab olemasolevaid Euroopa Liidu aluslepinguid ja seet\u00f5ttu v\u00f5ib seda v\u00f5rrelda nt Eestis seaduse muutmise seadusega. Lissaboni lepingu kehtima hakkamisel ei saa Euroopa Liit \u00fchtset p\u00f5hiseaduslikku dokumenti, endiselt on olemas kaks p\u00f5hilepingut, millele lisandub EL P\u00f5hi\u00f5iguste Harta ja palju lisasid ning protokolle. K\u00f5ik need tekstid on k\u00fcllalt keerulise s\u00f5nastusega, sest tegemist on kompromissiga erinevate riikide huvide vahel. Lisaks m\u00e4ngivad tekstide s\u00f5nastuse keeruliseks kujunemise juures rolli erisused EL 23 ametliku keele m\u00f5isteaparatuuris. Alates t\u00e4nasest hakatakse Lissaboni lepinguga muudetud p\u00f5hilepingute alusel omakorda vastu v\u00f5tma EL uusi \u00f5igusakte ja norme.<\/p>\n\n\n\n
Lissaboni lepingust tulenevate muudatustega antakse Euroopa Liidule \u00f5igusv\u00f5ime ja Euroopa Liit v\u00f5ib n\u00fc\u00fcd teostada tehinguid ja s\u00f5lmida lepinguid nagu mistahes juriidiline isik. Euroopa Liit v\u00f5ib astuda rahvusvahelise organisatsiooni liikmeks v\u00f5i \u00fchineda rahvusvahelise konventsiooniga. L\u00e4hitulevikus ongi Euroopa Liidul kavas \u00fchineda Euroopa Inim\u00f5iguste konventsiooniga. Erinevalt Euroopa p\u00f5hiseaduse lepingust, mis Prantsusmaal ja Hollandis toimunud rahvah\u00e4\u00e4letustel tagasi l\u00fckati ja seet\u00f5ttu j\u00f5ustumata j\u00e4i, v\u00f5eti uuest lepingust \u00e4ra viide Euroopa Liidu s\u00fcmboolikale nagu nt EL h\u00fcmn ja lipp, kuna arvati, et see oleks vihje Euroopa Liidule kui superriigile ja v\u00e4hendaks rahvusriikide rolli liidus. Tegelikult pole Lissaboni lepinguga kaasnevate muudatuste kohaselt olemas ka Euroopa Liidu presidenti ega v\u00e4lisministrit, nagu ajakirjandus neid uusi ametikohti eksikombel kutsub. Euroopa Liidu liidrite ametlikud nimetused on Euroopa \u00dclemkogu eesistuja (president) ja v\u00e4lisasjade ja julgeolekupoliitika k\u00f5rge esindaja (v\u00e4lisminister). Siiski esineb oht, et ka edaspidi on Euroopa Liidus endiselt palju juhte (lisaks eelnimetatuile veel Euroopa Komisjoni president, Euroopa Parlamendi president) ning j\u00e4tkuvalt ei tea nt USA president, kellele helistada, kui on vaja “r\u00e4\u00e4kida Euroopaga\u201c.<\/p>\n\n\n\n
V\u00f5rreldes seni kehtinud \u00f5igusega s\u00e4testatakse Lissaboni lepingu kehtima hakkamisel t\u00e4psemini see, milliseid eesm\u00e4rke ja milliste vahenditega Euroopa Liit v\u00f5ib t\u00e4ita ja mida liit teha ei v\u00f5i. Nimelt on n\u00fc\u00fcd esitatud kataloog nendest valdkondadest, mis kuuluvad EL-i ainup\u00e4devusse (nt tolliliit, siseturu toimimiseks vajaminev konkurentsipoliitika, \u00fchine kaubanduspoliitika, rahanduspoliitika eurotsooni kuulujatele); nendest, kus p\u00e4devus on jagatud (nt siseturg, keskkonnapoliitika, tarbijakaitse, transport, p\u00f5llumajanduspoliitika) ja nendest mis on endiselt vaid liikmesriikide otsustada (haridus, kultuur, sport, turism). Kuigi Lissaboni lepingu j\u00f5ustumisega kaasnevad muudatused ei m\u00f5juta Eesti elu silmapilkselt, on muutusi pikemas perspektiivis siiski v\u00f5imalik tunda. Euroopa Liit saab selle kodanikele ja elanikele l\u00e4bipaistvamaks ja l\u00e4hedasemaks, mis t\u00e4hendab, et otsuseid tuleb edaspidi teha tihedas konsultatsioonis kodaniku\u00fchiskonnaga. Samuti tugevneb rahvusparlamendi roll ja ka meie Riigikogu saab t\u00e4iendava \u00fclesande kontrollida Euroopa Liidu t\u00f6\u00f6d ja seda, kas liidu antud \u00f5igusaktid on ikka Euroopa Liidu p\u00e4devuses v\u00f5i mitte. Lisaks saab on alates Lissaboni lepingu j\u00f5ustumisest v\u00e4hemalt \u00fchel miljonil inimesel \u00f5igus teha rahvaalgatuse korras ettepanek Euroopa Liidu \u00f5igusaktide algatamiseks. Selleks on vaja koguda allkirju m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rses hulgas liikmesriikides.<\/p>\n\n\n\n
Euroopa Liidu P\u00f5hi\u00f5iguste Harta on \u00fcks olulisemaid dokumente, mis Lissaboni lepinguga \u00f5igusliku j\u00f5u saab. See on t\u00e4htis seet\u00f5ttu, et kaitseb Euroopa Liidu kodanikke ja mittekodanikest elanikke Euroopa Liidu institutsioonide omavoli vastu. Kuiv\u00f5rd Euroopa Liidul on terve rida p\u00e4devusi, millega v\u00f5ib kaasneda \u00fcksikisiku p\u00f5hi\u00f5iguste ja -vabaduste (nt kodu puutumatus) rikkumine, siis on Hartaga pakutav kaitse h\u00e4davajalik.<\/p>\n\n\n\n
Lissaboni leppesse on lisatud uus klausel, mis lubab liikmesriigil Euroopa Liidust v\u00e4lja astuda. V\u00e4ljaastumine on protseduurilt vastupidine liikmeks astumisele. V\u00e4lja astumisel peab seda sooviv liikmesriik esitama avalduse, pidama l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimisi ja teised riigid peavad selle heaks kiitma. Kui v\u00e4ljaastumise avalduse esitamisest on m\u00f6\u00f6dunud kaks aastat, aga endiselt pole midagi toimunud, muutub eraldumine automaatseks ja teiste n\u00f5usolekut pole enam vaja. Siiski pole ka edaspidi Euroopa Liidust v\u00f5imalik \u00fchtki riiki v\u00e4lja visata. Kuid kui liikmesriik rikub oluliselt Euroopa Liidu p\u00f5hiv\u00e4\u00e4rtusi, sealhulgas eelk\u00f5ige p\u00f5hi\u00f5igusi ja -vabadusi, siis on v\u00f5imalik selle liikmesriigi \u00f5igusi Euroopa Liidus piirata, kusjuures Euroopa Liidu ees v\u00f5etud kohustused j\u00e4\u00e4vad sellel riigil endiselt alles.<\/p>\n\n\n\n
Mitmed Lissaboni lepingut anal\u00fc\u00fcsinud liikmesriikide konstitutsioonikohtud nagu nt Saksamaa F\u00f6deraalne Konstitutsioonikohus, T\u00f0ehhi ja L\u00e4ti konstitutsioonikohtud jt on leidnud, et Lissaboni leping on koosk\u00f5las nende riikide p\u00f5hiseadustega. Euroopa Liit j\u00e4\u00e4b ka edaspidi s\u00f5ltumatute riikide \u201eeriliseks \u00fchenduseks\u201c ja Euroopa Liidust ei saa kunagi \u00fcht superriiki, kus on \u00fcks rahvus ja \u00fcks keel. Liikmesriikide identiteet ja s\u00f5ltumatus j\u00e4\u00e4vad p\u00fcsima.<\/p>\n\n\n\n
Konspekteeris Kaarel Kesamaa<\/p>","protected":false},"excerpt":{"rendered":"
Kaarel Kesamaa: Kokkuv\u00f5te Julia Laffranque’i loengust Teisip\u00e4eval, 1. detsembril k\u00e4is RSR-l k\u00fclas Julia Laffranque ning r\u00e4\u00e4kis teemal “Lissaboni leping”. 1. detsembril 2009. aastal j\u00f5ustus Lissaboni leping. Juba 1926. aastal arutles diplomaat Kaarel Robert Pusta m\u00f5tte \u00fcle, kui hea oleks \u00fchtne demokraatlik Euroopa ning selle kasuteguri \u00fcle Eestile. L\u00e4ks m\u00f6\u00f6da palju aastaid enne, kui Pusta unistus […]<\/p>\n","protected":false},"author":4,"featured_media":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"elementor_theme","format":"standard","meta":{"site-sidebar-layout":"default","site-content-layout":"default","ast-site-content-layout":"","site-content-style":"default","site-sidebar-style":"default","ast-global-header-display":"","ast-banner-title-visibility":"","ast-main-header-display":"","ast-hfb-above-header-display":"","ast-hfb-below-header-display":"","ast-hfb-mobile-header-display":"","site-post-title":"","ast-breadcrumbs-content":"","ast-featured-img":"","footer-sml-layout":"","theme-transparent-header-meta":"default","adv-header-id-meta":"","stick-header-meta":"","header-above-stick-meta":"","header-main-stick-meta":"","header-below-stick-meta":"","astra-migrate-meta-layouts":"default","ast-page-background-enabled":"default","ast-page-background-meta":{"desktop":{"background-color":"","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"tablet":{"background-color":"","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"mobile":{"background-color":"","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""}},"ast-content-background-meta":{"desktop":{"background-color":"var(--ast-global-color-5)","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"tablet":{"background-color":"var(--ast-global-color-5)","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"mobile":{"background-color":"var(--ast-global-color-5)","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""}},"footnotes":""},"categories":[6,80],"tags":[],"class_list":["post-1364","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-loengud","category-80"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1364","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/users\/4"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=1364"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1364\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=1364"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=1364"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=1364"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}