Kalle Paas: Kokkuv\u00f5te Jonatan Vseviovi loengust<\/p>\n\n\n\n
Teisip\u00e4eval, 20. oktoobril k\u00e4is RSR-s esinemas kaitseministeeriumi poliitika planeerimise osakonna juhataja Jonatan Vseviov, kes on muuhulgas mitu aastat t\u00f6\u00f6tanud diplomaadina Eesti saatkonnas Washingtonis. Hoolimata Vseviovi ettekande pealkirjast — \u201eObama administratsiooni v\u00e4lispoliitika\u201c — k\u00e4sitles ta esinemise k\u00e4igus korduvalt ka \u00dchendriikide sisepoliitikat, mida ei saa USA-suguses riigis ilmselt v\u00e4lispoliitikast lahutada.<\/p>\n\n\n\n
Barack Obama on presidendina mitmeti erakordne. Esiteks seet\u00f5ttu, et veel 6 aasta eest oli Obama Illinois’ osariigi kodaniku\u00fchiskonna-aktivist, suures poliitikas tundmatu nimi. T\u00e4na on temast saanud superriigi president ning Nobeli rahupreemia laureaat. Sealjuures oli Obama eelnev v\u00e4lispoliitiline kogemus Vseviovi hinnangul peaaegu olematu. See joon on erakordne ja meenutab ehk m\u00f5neti \u00dchendriikide 16. presidenti Abraham Lincolnit. Obama erakordse t\u00f5usu taga on Vseviovi arvates ainulaadset tingimused: valimiste-aegne USA vajas muutusi, seda nii sise- kui v\u00e4lispoliitikas.<\/p>\n\n\n\n
Hoolimata otseste kogemuste puudumisest astus Obama riigit\u00fc\u00fcri taha j\u00f5ulise v\u00e4lispoliitilise paketiga \u2013 r\u00f5hu asetamine Iraagist Afganistani, tuumarelvastuse v\u00e4hendamise temaatika, usu taastamine diplomaatiasse, riikidevahelise \u00fchishuvi pinnal tegutsemine jne. Sealjuures iseloomustab Vseviovi j\u00e4rgi uut USA presidenti tema tugev idealism \u2013 Obama k\u00e4sitlus rahvusvahelistest suhetest erineb tema Realpolitik’i-lembestest eelk\u00e4ijatest.<\/p>\n\n\n\n
Eestlasi huvitab kindlasti, mida arvab Obama meist \u2013 selles osas selgitas Vseviov, et s\u00f5ltuvalt t\u00f5lgendusest on Obama meile kas hea v\u00f5i halb. Obama tahab lektori s\u00f5nul olla SUUR president, umbes nagu eelpoolmainitud Lincoln, ja seega on tal silme ees Sarkozy, Merkel, Medvedev, mitte Ilves; Prantsusmaa, Saksamaa, Venemaa, mitte Eesti v\u00f5i Baltikum. K\u00fcsimus on seega, kas meile on hea, kui meie oleme fookuses. Sest hetkel me ei ole.<\/p>\n\n\n\n
Igal juhul on USA-l Vseviovi hinnangul tohutu hulk probleeme. Nii n\u00e4iteks on Obamal ja \u00dchendriikidel Iraagis j\u00e4tkuvalt 100 000 meest, aga kuna uus president tegeleb ennek\u00f5ige Afganistaniga, on Iraagi-teemad ajalehtede esikaantelt kadunud. Ehkki \u2013 n\u00fc\u00fcd, l\u00f5puks \u2013 v\u00f5iks Iraagist juba peaaegu head r\u00e4\u00e4kida. Afganistanis on olukord aga \u00fche Vseviovi poolt refereeritud anal\u00fc\u00fcsi kohaselt nii kehv, et ameeriklastel on aega aastajagu, et olukord p\u00e4\u00e4sta.<\/p>\n\n\n\n
Pealegi on sisepoliitilised mured v\u00f5tnud Obama aja ning globaalsed mured on viimasel ajal j\u00e4\u00e4nud teiseks prioriteediks. V\u00e4lismaistest muredest on lisaks Afganistanile v\u00e4ga oluline Iraan. Nii et NATO ja kollektiivkaitse ehk siis asjad, millesse Eesti usub ja mis meid peaks kaitsma, on j\u00e4\u00e4nud uue presidendi jaoks tahaplaanile.<\/p>\n\n\n\n
Barack Obama on huvitav mees ka selles m\u00f5ttes, et Vseviovi arvates on ta esimene president, kes pole transatlantist. Ehk siis president, kes ei pea USA-Euroopa suhteid spetsiaalselt oluliseks. Varasematel aegadel olid \u00dchendriikide presidendid seotud Euroopaga kas v\u00f5i sugulassidemete kaudu \u2013 Obama suguv\u00f5sal pole aga meie maailmajaoga mingit pistmist. Sarnasel seisukohal on Obama tiimis n\u00e4iteks ka kaitseminister Robert Gates. Seega on \u00fcliriigil juhtkond, kelle jaoks on Ida-Aasia ehk Hiina sama oluline kui Euroopa.<\/p>\n\n\n\n
\u00dcks suurimaid v\u00e4ljakutseid Obama t\u00f6\u00f6s on, et \u00fchel hetkel peab ta hakkama valima idealismi ja karmi tegelikkuse vahel, sest on paradoksaalne, kui \u00fclij\u00f5ud hakkab jutlustama idealismi. Samas tuleb USA-l \u00fcliriigina vastu v\u00f5tta ka reaalpoliitilisi, pragmaatilisi otsuseid. Seega on k\u00fcsimus, kas ja kui palju v\u00f5\u00f5rduvad senised toetajad edaspidi Obamast. Senini on uue presidendi olulisemaid tugevusi olnud tema karisma, mida Vseviov kirjeldas \u00fclihaaravana. Ka v\u00e4lispoliitiliselt on suutnud USA uus juht j\u00e4tta hea mulje, sest tema k\u00f5ned annavad kummalisel kombel k\u00f5igile lootust. Ent v\u00e4lispoliitikas pole v\u00f5imalik mitu korda petta…<\/p>\n\n\n\n
Vseviov arvas, et kui Obama teeb \u00e4ra K\u00d5IK, mis ta on lubanud, on ta parim president l\u00e4bi aegade. \u00dcheti ongi USA uuel juhil selleks k\u00f5ik v\u00f5imalused, sest nii Esindajatekojas kui Senatis on Obama parteil, demokraatidel, enamus. Ent k\u00f5ik pole l\u00e4inud nii sujuvalt, kui loodeti \u2013 nii t\u00f5i Vseviov n\u00e4ite, et hiljuti pilati Obamat esimest korda v\u00e4ga populaarses meelelahutusshow’s Saturday Night Live. Varem \u2013 nagu me isegi siin Eestis veenduda v\u00f5isime \u2013 armastas v\u00e4hegi liberaalne meedia Obamat \u00fcsna j\u00e4\u00e4gitult.<\/p>\n\n\n\n
Jonatan Vseviov kirjeldas muuhulgas ka Ameerika \u00dchendriikide poliitilist s\u00fcsteemi. Eurooplastel olevat seda v\u00e4ga raske ette kujutada, ent USA presidendil on t\u00f5esti v\u00e4ga suur v\u00f5im. K\u00fcll aga ei tee president \u00fcksi k\u00f5ike, ta koostab valitsuskabineti ning v\u00e4lispoliitikaloomes alluvad talle kihtide kaupa erinevad n\u00f5unikud, komisjonid, t\u00f6\u00f6r\u00fchmad. Ideed liiguvad altpoolt \u00fclespoole, l\u00e4bivad erinevad filtrid ning l\u00f5puks on Obama laual sisuliselt mingisugune n\u00f5uanne. Senimaani on Obama tiim, tema n\u00f5unikud, t\u00f6\u00f6tanud \u00fcksmeelselt. Teisalt on tema tiimi liikmetel kohati v\u00e4ga erinevad maailmavaated ja \u00fcsna oluline ongi, kuidas tiimisisesed erimeelsused poliitikaloomes tulevikus lahendatakse. Kui ei osata lahendada, resulteerub see Obama administratsiooni otsustusv\u00f5imetuse kasvus.<\/p>\n\n\n\n
\u00dches\u00f5naga on Obama j\u00e4tkuvalt populaarne, ent kui ta tahab ka edaspidi olla edukas, peab USA 44. president Jonatan Vseviovi s\u00f5nade kohaselt langetama kiireid, konkreetseid ja h\u00e4id otsuseid.<\/p>\n\n\n\n
Konspekteeris Kalle Paas<\/p>","protected":false},"excerpt":{"rendered":"
Kalle Paas: Kokkuv\u00f5te Jonatan Vseviovi loengust Teisip\u00e4eval, 20. oktoobril k\u00e4is RSR-s esinemas kaitseministeeriumi poliitika planeerimise osakonna juhataja Jonatan Vseviov, kes on muuhulgas mitu aastat t\u00f6\u00f6tanud diplomaadina Eesti saatkonnas Washingtonis. Hoolimata Vseviovi ettekande pealkirjast — \u201eObama administratsiooni v\u00e4lispoliitika\u201c — k\u00e4sitles ta esinemise k\u00e4igus korduvalt ka \u00dchendriikide sisepoliitikat, mida ei saa USA-suguses riigis ilmselt v\u00e4lispoliitikast lahutada. Barack […]<\/p>\n","protected":false},"author":4,"featured_media":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"elementor_theme","format":"standard","meta":{"site-sidebar-layout":"default","site-content-layout":"default","ast-site-content-layout":"","site-content-style":"default","site-sidebar-style":"default","ast-global-header-display":"","ast-banner-title-visibility":"","ast-main-header-display":"","ast-hfb-above-header-display":"","ast-hfb-below-header-display":"","ast-hfb-mobile-header-display":"","site-post-title":"","ast-breadcrumbs-content":"","ast-featured-img":"","footer-sml-layout":"","theme-transparent-header-meta":"default","adv-header-id-meta":"","stick-header-meta":"","header-above-stick-meta":"","header-main-stick-meta":"","header-below-stick-meta":"","astra-migrate-meta-layouts":"default","ast-page-background-enabled":"default","ast-page-background-meta":{"desktop":{"background-color":"","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"tablet":{"background-color":"","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"mobile":{"background-color":"","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""}},"ast-content-background-meta":{"desktop":{"background-color":"var(--ast-global-color-5)","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"tablet":{"background-color":"var(--ast-global-color-5)","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"mobile":{"background-color":"var(--ast-global-color-5)","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""}},"footnotes":""},"categories":[6,80],"tags":[],"class_list":["post-1352","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-loengud","category-80"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1352","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/users\/4"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=1352"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1352\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=1352"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=1352"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=1352"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}