Alexander Lott: Kokkuv\u00f5te Maria M\u00e4lksoo loengust<\/p>\n\n\n\n
Maria M\u00e4lksoo loeng 13. oktoobril Rahvusvaheliste Suhete Ringis teemal: \u201eEuroopa mitu m\u00e4lu\u201d.<\/p>\n\n\n\n
\u00dchism\u00e4lu k\u00fcsimusest Euroopas saab r\u00e4\u00e4kida alates II maailmas\u00f5jast. M\u00e4lu k\u00f5nealuses kontekstis on v\u00e4ga intiimne asi, kehtib m\u00f5ttek\u00e4ik \u201eoma s\u00e4rk on k\u00f5ige ligemal.\u201d \u00dchism\u00e4lu kohta on tabavalt t\u00e4hendanud E. Durkheim: \u201eEi ole olemas l\u00e4binisti isiklikku m\u00e4lu, vaid pigem kollektiivne, mis s\u00fcnnib \u00fches surnutega.\u201d Meie kuvand endast m\u00f5jutab suhteid teistega.<\/p>\n\n\n\n
M\u00e4lus\u00f5da Ida-Euroopas<\/p>\n\n\n\n
Peamine m\u00e4lus\u00f5ja rindejoon jookseb endisel raudsel eesriidel: Venemaa ja endised NSVL-i satelliidid on lepitamatutel seisukohtadel. Suurimaks valukohaks on k\u00f5nealuses vaidluses Suur Isamaas\u00f5da. NSVL-i tegevusele s\u00f5jas otsitakse j\u00e4tkuvalt \u00fcle-Euroopalist konsensust. Venemaale m\u00f5jub viimane \u00e4rritavalt, mille ilmekaks t\u00f5estuseks on Medvedevi poolt kokku kutsutud ajalookomisjon. Komisjoni l\u00e4hteteesiks on, et ajaloo v\u00f5ltsimine riiklikes huvides pole kuritegu. Baltimaad ja Poola peavad m\u00e4lus\u00f5da aga nullsummam\u00e4nguna, mis t\u00e4hendab v\u00f5itlust identiteediliste l\u00e4htealuste eest. See omakorda t\u00e4hendab tihtipeale ebapragmaatiliste sammude astumist v\u00e4lispoliitikas.<\/p>\n\n\n\n
II maailmas\u00f5jast on kujunenud aina enam julgeolekupoliitiline k\u00fcsimus. Seda iseloomustavad mh Mart Laari avaldused, et kommunism tuleb tervikuna hukka m\u00f5ista; samuti Pronksi\u00f6\u00f6 s\u00fcndmused, mil v\u00f5ideldi n\u00f6 \u201ek\u00f5va\u201d m\u00e4lu materjali \u00fcmber, kuigi tavaliselt keskendutakse n\u00f6 \u201epehmele\u201d m\u00e4lule.<\/p>\n\n\n\n
Ukraina p\u00fc\u00fcab n\u00e4iteks aina enam uurida \u00fclest\u00f5usuarmee tegevust. Siiski, Ukrainas valitseb kaks erinevat seisukohta, mida \u00fchest k\u00fcljest iseloomustab Janukovit\u0161\u00f0i ettepanek p\u00fcstitada Valgevene-Ukraina piirile Vabastaja monumenti, teisest aga Ju\u0161t\u0161enko ettepanek Holodomor genotsiidiks kuulutada.<\/p>\n\n\n\n
V\u00f5itlus ei k\u00e4i mitte riikide vahel, vaid suunaga \u201ep\u00e4ris-Euroopa\u201d poole, nii nagu \u201evana Euroopat\u201d tajutakse selle keskmena. \u00dcheks Ida-Euroopa punktiv\u00f5iduks sel skaalal sai Euroopa Parlamentaarse Assamblee poolt \u00fcheselt ning v\u00f5rdselt hukkam\u00f5istetud natsi- ja kommunismikuriteod. Ida-Euroopa tegevus on suunatud \u201ep\u00e4ris-Euroopale,\u201d otsitakse oma tegevusele kinnitust ja ajaloonarratiivi sissekirjutamist.<\/p>\n\n\n\n
Euroopa Liit<\/p>\n\n\n\n
EL tasandil usutakse, et on v\u00f5imalik luua rahvus\u00fclene identiteet, milles m\u00e4lu toimib kui sotsiaalse solidaarsuse edendaja. Niisiis, kui saavutada \u00fchtsem arusaam II maailmas\u00f5ja m\u00f5istmiseks, on ka Euroopa \u00fchtsem. \u00dchism\u00e4lu defineeritaksegi kui \u00fchtse Euroopa eeltingimust.<\/p>\n\n\n\n
\u00dchtlustatud arusaama ometi tekkinud pole \u2013 \u201ekommunismi m\u00e4lu\u201d uurimist pole endiselt v\u00e4lja kujunenud ning see on \u00fcpris t\u00fchi valdkond. Alles hiljaaegu alustas siiski r\u00fchm teadlasi Cambridge\u2019i \u00dclikoolis sellelaadsete uuringutega. Teema olulisust kinnitab n\u00e4iteks Guardiani korrespondendi n\u00e4ide, kes v\u00e4itis, et uskumus soveti ja natsi kuritegude ebav\u00f5rdsest olemusest t\u00e4hendaks justkui genotsiidi eitamist.<\/p>\n\n\n\n
L\u00e4\u00e4s on v\u00f5imetu p\u00f5genema m\u00e4lus\u00f5ja eest. L\u00e4\u00e4s peaks ka enda positsiooni defineerima II maailmas\u00f5jas. M\u00e4lus\u00f5da toimub Euroopa v\u00e4\u00e4rtuste nimel, mist\u00f5ttu ei saa L\u00e4\u00e4s sellest k\u00f5rvale hoiduda. Samuti v\u00f5ib orwellikust t\u00f5demusest \u201eKes kirjutab minevikku, kirjutab tulevikku\u201d l\u00e4htuvalt v\u00e4ita, et Euroopa Liidulgi on omad kaalutlused m\u00e4lus\u00f5jast t\u00e4ieliku distantseerumise v\u00e4ltimiseks. Nimelt on Euroopa Liit 2004. a. laienemise j\u00e4rel olemuslikult m\u00f5neti teisenenud, millest tulenevalt on oluline ka L\u00e4\u00e4ne-Euroopal s\u00e4ilitada autoriteeti minevikuk\u00e4sitlustesse puutuvas. Ida-Euroopa riikide sihiks n\u00e4ib sellegipoolest olevat osundada, et nende ajalugu tuleb sarnaselt arvestada L\u00e4\u00e4ne-Euroopa omaga.<\/p>\n\n\n\n
Ometi v\u00f5ib L\u00e4\u00e4ne-Euroopa t\u00f5rksuse taga m\u00e4lupoliitika k\u00fcsimustes n\u00e4ha printsiibi \u201eoma s\u00e4rk k\u00f5ige ligemal\u201d m\u00f5ju. Nimelt on L\u00e4\u00e4ne-Euroopa m\u00e4lus\u00f5jad justkui minevikku j\u00e4tnud ning keskendunud tulevikule. Ida-Euroopa v\u00f5tab seda aga silmakirjalikkusena ning orientalistlikus m\u00f5ttes (stereot\u00fc\u00fcpse) halvustamisena \u2013 ida halvustamisena seet\u00f5ttu, et tegemist on idaga. Ida-Euroopa v\u00e4idab, et raudse eesriide tagant vabanenuna saadi m\u00e4lupoliitika protsessiga lihtsalt sellev\u00f5ra L\u00e4\u00e4ne-Euroopast hiljem alustada, mist\u00f5ttu tuleb j\u00e4relikult selline \u201eminevikku klammerdumine\u201d andeks anda.<\/p>\n\n\n\n
Maria M\u00e4lksoo leiab, et m\u00e4luvaidluste v\u00e4ljat\u00f5rjumine pole v\u00f5imalik \u2013 kaanetamine on v\u00e4listatud, kui protsess on juba esile kerkinud (vrdl. perestroika). Valgevene, Poola, Baltikum olid II maailmas\u00f5ja poliitiline ning moraalne kese, kuiv\u00f5rd just selles piirkonnas – laiemalt Ida-Euroopas \u2013 p\u00f5rkusid kaks totalitaarset s\u00fcsteemi ning t\u00fcranni. Seega on loogiline, et just nimelt siin asub hetkel ka m\u00e4lus\u00f5ja peamine tanner.<\/p>\n\n\n\n
Holokausti l\u00e4bit\u00f6\u00f6tamisel on j\u00f5utud piltlikult v\u00e4ljendudes k\u00f5rgustesse ning tasemeni, milleni kommunismi puhul on ainu\u00fcksi konsensuse leidmise raskuse t\u00f5ttu v\u00f5imatu j\u00f5uda. Timothy Snyderi kohaselt on Holokaust ignoreeritud reaalsus. Nimelt ignoreerib Auschwitzi kuvand II maailmas\u00f5ja k\u00e4igus NSVL-i j\u00e4\u00e4nud juutide saatust. Niinimetatud ida- juudid on t\u00e4nap\u00e4evani marginaliseeritud, mida tingib paljuski Auschwitzi kuvand. Samuti on Gulag justkui standards\u00fcmbol, mis ei ole adekvaatne \u2013 pigem v\u00f5iks k\u00f5neleda Holodomorist, muudest n\u00e4ljah\u00e4dadest ning Suurest Terrorist (`37. ja `38. a p\u00f5hiohver mitte eliit, vaid kulakud \u2013 T. Snyder).<\/p>\n\n\n\n
Kollektiivne m\u00e4lu ei peegelda tegelikku ajaloo kulgu. Peaksime tegelema ajaloo kriitilise uurimisega \u2013 kollektiivne m\u00e4lupoliitika ei taotle dialoogi, vaid uurimise sulgemist.<\/p>\n\n\n\n
Venemaa \u2013 n\u00e4itleja t\u00f6\u00f6 iseendaga (Stanislavski)<\/p>\n\n\n\n
Venemaa puhul n\u00e4eme vastuolu ausa ajaloouurimise ja enda rahvusvahelise positsiooni kindlustamise vahel. Stalinismi m\u00e4lu on ohvrite, mitte aga kuritegude keskne. Valitseb juriidiline vaakum, mis peegeldab poliitilist ignorantsust. Venemaal puudub t\u00e4nini terrorit hukkam\u00f5istev akt.<\/p>\n\n\n\n
Venemaa ei usu end olevat korda saatnud tegusid, mida II maailmas\u00f5jas tehti: see oleks justkui enesetapuj\u00e4rgne eneseanal\u00fc\u00fcs. Venemaa ei saa omale omistada s\u00fc\u00fctu ohvri rolli, mis Baltimaade ja Poola jaoks on v\u00f5imalik. Putini ajal on Venemaal s\u00fcvenenud \u00fcmberpiiratuse tunne. Nii jagas Putin kohtumisel ajaloo\u00f5petajatega suuniseid, et kui Venemaa ajaloos esineb ka probleemseid peat\u00fckke, siis kindlasti mitte rohkem kui teistel riikidel.<\/p>\n\n\n\n
Venemaal on palju kommunismiohvrite m\u00e4lestusm\u00e4rke, mis on aga valdavalt eraannetuste najal kerkinud \u2013 seega s\u00fc\u00fctegude kordasaatjaid justkui pole, tegu pigem force majeure`ga. M\u00e4lukonflikti Venemaal iseloomustab paradoks: kui riiklik terror oli kuritegelik, siis kes oli kurjategija. Riik ei saa olla vastutav \u2013 Venemaa on l\u00f5ppeks NSVL-i \u00f5igusj\u00e4rglane. Stalin riikliku terrori t\u00e4idesaatjana on j\u00e4llegi puutumatu \u201ev\u00f5itja\u201d staatuses.<\/p>\n\n\n\n
R\u00e4\u00e4kides venelaste ohvritest II maailmas\u00f5jas, kehtib Venemaa puhul ohvrite kaaperdamine riiklikes huvides. Vene ametlike arvude kohaselt langes II maailmas\u00f5jas 25-27 miljonit s\u00f5jav\u00e4elast ning tsiviilisikut, peamiselt tsiviilohvrid. Ometi tapsid de facto k\u00f5igest u. \u00fche 25-st tsiviilohvrist Venemaal sakslased, sellal kui Poolas oli vastav n\u00e4itaja 1\/10 ning Valgenes 1\/5 (T. Snyder). Need ohvrid ometi kaasatakse Venemaa k\u00e4sitlusse hukkunute statistikasse puutuvas. Miks on see probleem? Eneseanal\u00fc\u00fcsi puudumine on muutnud Venemaad s\u00f5jakaks \u2013 oma \u201et\u00f5de\u201d kehtestatakse v\u00e4lismaal j\u00f5u abil.<\/p>\n\n\n\n
Kokkuv\u00f5te<\/p>\n\n\n\n
Euroopas tervikuna p\u00e4rsib unustamise kultuur demokraatiat. K\u00fcsimus ei seisne mitte selles, kas m\u00e4letada v\u00f5i unustada, vaid selles, kuidas m\u00e4letada? Missugusest punktist peaks unustamine algama? Kas m\u00e4letamine on eetiliselt v\u00f5ttes kohustus?<\/p>\n\n\n\n
Samuti t\u00f5usetub m\u00e4lumilitarismi k\u00fcsimus: kas rohkem m\u00e4lu on puhastava toimega (vennad Kaczynskid)? Kas EL-l on vaja \u00fchtset m\u00e4lunarratiivi? Ehk on siinkohal v\u00f5tmeks hoopis tolerantse ajalooteadvuse edendamine, radikaalselt demokraatlik m\u00e4lupoliitika. Maria M\u00e4lksoo leiab loengu\u00f5htu teemale osundades, et Euroopa mitu m\u00e4lu on paratamatus. M\u00e4lu on siiski ennek\u00f5ike isiklik. Kokkuv\u00f5tvalt leiab ettekande pidaja, et vajame rohkem kriitilist ajalugu, mitte ajalugu kinnikaanetavat poliitikat.<\/p>\n\n\n\n
Konspekteeris Alexander Lott<\/p>","protected":false},"excerpt":{"rendered":"
Alexander Lott: Kokkuv\u00f5te Maria M\u00e4lksoo loengust Maria M\u00e4lksoo loeng 13. oktoobril Rahvusvaheliste Suhete Ringis teemal: \u201eEuroopa mitu m\u00e4lu\u201d. \u00dchism\u00e4lu k\u00fcsimusest Euroopas saab r\u00e4\u00e4kida alates II maailmas\u00f5jast. M\u00e4lu k\u00f5nealuses kontekstis on v\u00e4ga intiimne asi, kehtib m\u00f5ttek\u00e4ik \u201eoma s\u00e4rk on k\u00f5ige ligemal.\u201d \u00dchism\u00e4lu kohta on tabavalt t\u00e4hendanud E. Durkheim: \u201eEi ole olemas l\u00e4binisti isiklikku m\u00e4lu, vaid pigem […]<\/p>\n","protected":false},"author":4,"featured_media":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"elementor_theme","format":"standard","meta":{"site-sidebar-layout":"default","site-content-layout":"default","ast-site-content-layout":"","site-content-style":"default","site-sidebar-style":"default","ast-global-header-display":"","ast-banner-title-visibility":"","ast-main-header-display":"","ast-hfb-above-header-display":"","ast-hfb-below-header-display":"","ast-hfb-mobile-header-display":"","site-post-title":"","ast-breadcrumbs-content":"","ast-featured-img":"","footer-sml-layout":"","theme-transparent-header-meta":"default","adv-header-id-meta":"","stick-header-meta":"","header-above-stick-meta":"","header-main-stick-meta":"","header-below-stick-meta":"","astra-migrate-meta-layouts":"default","ast-page-background-enabled":"default","ast-page-background-meta":{"desktop":{"background-color":"","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"tablet":{"background-color":"","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"mobile":{"background-color":"","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""}},"ast-content-background-meta":{"desktop":{"background-color":"var(--ast-global-color-5)","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"tablet":{"background-color":"var(--ast-global-color-5)","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"mobile":{"background-color":"var(--ast-global-color-5)","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""}},"footnotes":""},"categories":[6,80],"tags":[],"class_list":["post-1350","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-loengud","category-80"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1350","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/users\/4"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=1350"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1350\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=1350"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=1350"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=1350"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}