Alexander Lott: Kokkuv\u00f5te Karin Hiiemaa loengust<\/p>\n\n\n\n
Karin Hiiemaa loeng Rahvusvaheliste Suhete Ringis 18. novembril teemal \u201eAafrika eile ja t\u00e4na\u201d.<\/p>\n\n\n\n
Karin Hiiemaa alustab esitlust artikliga \u201eWhy I Gave Up African Studies\u201d, mille on kirjutanud 1960. aastatest saadik afrikanistikaga tegelenud inimene, kuid kes loobus seet\u00f5ttu, et teema oli liiga muserdav. Tulles Eesti juurde, siis Diplomaatias ei ole \u00fchtegi Aafrika-alast artiklit ilmunud ajakirja algusnumbritest alates.<\/p>\n\n\n\n
Aafrika t\u00e4naseid probleeme seletavad kolm k\u00e4sitlust:<\/p>\n\n\n\n
1. S\u00f5ltuvusteooria<\/p>\n\n\n\n
2. Moderniseerumisteooria<\/p>\n\n\n\n
3. Aafrika sotsiaalkultuuriline ja ajalooline taust<\/p>\n\n\n\n
Majandus<\/p>\n\n\n\n
Maailmapank ning IMF on kritiseerinud Aafrika riike v\u00e4ga tugevalt. Maailmapanga lemmiklapseks peetakse j\u00e4llegi Ghanat. Maavarad, n\u00e4iteks nafta, on Aafrika riikidele sageli needuseks. Nigeeria n\u00e4itel on sealse eliidi jaoks k\u00fcsimus ennek\u00f5ike naftavarude kontrollimises.<\/p>\n\n\n\n
Nigeeria p\u00f5hjaosas asuvad islamiusulised hausad, fulanid, idaosas ibod ning l\u00e4\u00e4neosas jorubad. Iseseisvumise hetkel alustasid need kolm kogukonda kodus\u00f5da, mille \u00fcks tegureid oli Nigeeria v\u00e4ga suured loodusressursid. Hausad, fulanid tulid v\u00f5imule esialgu Suurbritannia toel. Euroopalik hariduslik taust P\u00f5hja-Nigeerias oli puudulik, sest peamised misjonikoolid koloniaalajastul paiknesid jorubade ja ibode aladel. Hausade ning fulanide aladel olid need puudulikud. Seega oli enam eeldusi v\u00f5imuletulekuks jorubadel ja ibodel. V\u00f5imule tulid ometigi hausad (keda toetas Suurbritannia) ning fulanid. Ibode aladel leiti hiljem naftat. Et keskvalitsus suudaks kontrollida riiki, \u00fcritati manipuleerida massiteadvust ning \u00f5hutada seel\u00e4bi etnilist konflikt. 1970. aastal ibod otsustasid eralduda, luues Biafra vabariigi, mis p\u00fcsis 3 aastat. Paratamatult suurem osa maailmast toetas Nigeeria keskvalitsust. Niinimetatud Biafra kodus\u00f5jas hukkus 1-2 miljonit inimest.<\/p>\n\n\n\n
Konfliktid<\/p>\n\n\n\n
Karin Hiiemaa kohaselt tuleb Aafrika konfliktide p\u00f5hjustes otsida ennek\u00f5ike majanduslikke, mitte etnilisi elemente. Ometi on etnilised ja religioossed s\u00f5jadki sagedased: kristlaste ja moslemite kogukondade provotseerimine teineteise poolt viib sageli vaenutegevuseni.<\/p>\n\n\n\n
Riigikord<\/p>\n\n\n\n
Eelkoloniaalsel ajal leidus Aafrikas rohkelt riiklikke moodustisi: L\u00e4\u00e4ne- Aafrikas mitmeid impeeriume, nagu Ghana (mitte samastada t\u00e4nap\u00e4evasega) v\u00f5i Ashanti. Etioopia oli alates 4. sajandist kristlik. 19. sajandil j\u00e4i Aafrikas iseseisvaks vaid kaks riiki: USA toetusel Libeeria ning l\u00fchikesest erandist hoolimata ka Abessiinia.<\/p>\n\n\n\n
T\u00e4nap\u00e4eval on riigipiirid m\u00e4rgitud v\u00e4givaldselt, j\u00e4ttes etnosed l\u00f5hestatuna piire m\u00f6\u00f6da. 44% riigipiiridest on sirgjooned. Seejuures on need maailma mastaabis k\u00f5ige v\u00e4hem kontrollitavad. Nii p\u00f5hjustasid Somaalia ja Etioopia konflikti osalt karjakasvatajate r\u00e4ndamine \u00fcle piiri. Nigeeria n\u00e4itel on kasutatav selline kogukondade seas konsensusele p\u00fc\u00fcdlev taktikaline k\u00e4ik, mille kohaselt riigi presidendiks valitakse jorubade esindaja, kuid kes usult on moslem. Hausad on p\u00fc\u00fcdnud Nigeeriale peale suruda isegi \u0161ariaati.<\/p>\n\n\n\n
Malis on j\u00e4llegi demokraatlik \u00fchiskond, mis on ometi v\u00e4ga vaene. J\u00f5ulist islamiseerimist seal ei esine.<\/p>\n\n\n\n
Sub-Sahaara aladest kerkib esile Botswana, mis on hoolimata valdavalt k\u00f5rbelisest pinnasest saavutanud Eestiga v\u00f5rreldava majandusliku taseme, kuigi sarnaselt siinsele \u00fchiskonnale on ka Botswanas j\u00f5ukuse jaotumine v\u00e4ga ebaproportsionaalne. Seal valitseb demokraatia, kuigi AIDS-i levik on siiski laialdane. Botswanas on k\u00fcll suured teemantide kaevandused, kuid nendest saadud tulu suunab riik laia spektrisse. Botswana arengu kasuks r\u00e4\u00e4gib ka homogeense rahvastiku olemasolu, mis Aafrika kontekstis on v\u00f5rdlemisi tavatu.<\/p>\n\n\n\n
V\u00e4lism\u00f5jud<\/p>\n\n\n\n
Prantsusmaa ei ole t\u00e4ielikult taandunud Aafrika kolooniatest, s\u00e4ilitades neis kohati m\u00f5juj\u00f5udu tulenevalt n\u00e4iteks majanduslikest huvidest. Seda tendentsi nimetatakse Egiptuse s\u00fcndroomiks tulenevalt Egiptuse kui kohati Prantsusmaa kontrolli all olnud territooriumi kandumisest Suurbritannia v\u00f5imu alla. Suurbritannia Prantsusmaa kunagise peamise konkurendina v\u00f5idujooksus Aafrikale on seevastu Aafrikast praeguseks eemaldunud.<\/p>\n\n\n\n
Aafrika riigid m\u00e4ngivad suhetes L\u00e4\u00e4nega tihtipeale ka \u201eHiina kaardile\u201d. Hiina kui riik, millel koloniaalajastu taaka ei ole, on alustanud nii majandus- kui haridusalaseid koost\u00f6\u00f6programme Aafrika maadega. Sudaanis on Hiina m\u00f5ju eriti t\u00e4heldatav.<\/p>\n\n\n\n
Konspekteeris Alexander Lott<\/p>","protected":false},"excerpt":{"rendered":"
Alexander Lott: Kokkuv\u00f5te Karin Hiiemaa loengust Karin Hiiemaa loeng Rahvusvaheliste Suhete Ringis 18. novembril teemal \u201eAafrika eile ja t\u00e4na\u201d. Karin Hiiemaa alustab esitlust artikliga \u201eWhy I Gave Up African Studies\u201d, mille on kirjutanud 1960. aastatest saadik afrikanistikaga tegelenud inimene, kuid kes loobus seet\u00f5ttu, et teema oli liiga muserdav. Tulles Eesti juurde, siis Diplomaatias ei ole […]<\/p>\n","protected":false},"author":4,"featured_media":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"elementor_theme","format":"standard","meta":{"site-sidebar-layout":"default","site-content-layout":"default","ast-site-content-layout":"","site-content-style":"default","site-sidebar-style":"default","ast-global-header-display":"","ast-banner-title-visibility":"","ast-main-header-display":"","ast-hfb-above-header-display":"","ast-hfb-below-header-display":"","ast-hfb-mobile-header-display":"","site-post-title":"","ast-breadcrumbs-content":"","ast-featured-img":"","footer-sml-layout":"","theme-transparent-header-meta":"default","adv-header-id-meta":"","stick-header-meta":"","header-above-stick-meta":"","header-main-stick-meta":"","header-below-stick-meta":"","astra-migrate-meta-layouts":"default","ast-page-background-enabled":"default","ast-page-background-meta":{"desktop":{"background-color":"","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"tablet":{"background-color":"","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"mobile":{"background-color":"","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""}},"ast-content-background-meta":{"desktop":{"background-color":"var(--ast-global-color-5)","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"tablet":{"background-color":"var(--ast-global-color-5)","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"mobile":{"background-color":"var(--ast-global-color-5)","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""}},"footnotes":""},"categories":[6,81],"tags":[],"class_list":["post-1322","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-loengud","category-81"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1322","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/users\/4"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=1322"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1322\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=1322"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=1322"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=1322"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}