Ago Tiimani s\u00f5nul algab taasiseseisvunud Eesti transiidi ajalugu riigi v\u00e4ga \u00f5igest otsusest. Riik j\u00e4i Muuga sadama infrastruktuuri omanikuks, kuid eraettev\u00f5tjatele j\u00e4eti v\u00f5imalus rajada sinna oma terminalid. \u00dcheksak\u00fcmnendate aastate alguses oli transiit v\u00e4ga hea \u00e4ri, kus sadamaoperaatorid ei pidanud sisuliselt klientide p\u00e4rast v\u00f5istlema ning kasumite kohta k\u00fcsiti anekdootlikult, et millal need \u00fcletavad k\u00e4ibe. Loomulikult on olnud ka eba\u00f5nnestunud transiidi\u00e4rimehi. \u00dche n\u00e4itena t\u00f5i ta v\u00e4lja J\u00fcri M\u00f5isa, kelle \u00e4riline eba\u00f5nne maksis sadu miljoneid kroone. Praegu tegutsevat M\u00f5is transiidiga seotud valdkonnas – ta tegeleb vagunite rentimisega Vene naftaveo firmadele.<\/p>\n\n\n\n
Aastatega on olukord muutunud. Venemaa on rajanud Peterburi l\u00e4hedale konkureerivaid sadamaid ning m\u00f5ne aasta perspektiivis v\u00f5ib ennustada Venemaa-Euroopa suunalise naftatransiidi l\u00f5ppemist. Seega oli Tiimani hinnangul pronksi\u00f6\u00f6 paratamatut transiidi l\u00f5ppemist kiirendav protsess. P\u00e4rast pronksi\u00f6\u00f6d halvenesid suhted Eesti sadamaoperaatorite ja vene \u00e4rimeeste vahel. Viimaste puhul ei saanud m\u00e4\u00e4ravaks mitte Venemaa valitsuse suhtumine Eestisse, vaid Eestis levitatud hinnangud T\u00f5nism\u00e4ele maetute kohta. Surnutest halvasti r\u00e4\u00e4kimine solvas venelasi. Suhete halvenemine langetas Tiimani s\u00f5nul kaubavoogude mahtu j\u00e4rsult, kuigi see v\u00e4henemine oleks v\u00f5inud toimuda aeglasemalt. Transiidi v\u00e4henemist iseloomustab ka Sadamaoperaatorite Liidu liikmete arv, mis on kevadiselt 23-lt langenud 18-le.
Teda paneb muretsema poliitikute v\u00e4lispoliitika tegemise meetod, mis meenutab Tammsaare “T\u00f5est ja \u00f5igusest” tuntud tegelasi. Poliitika eesm\u00e4rgiks on naabrile \u00e4rategemine. Gaasitoru uuringute lubamine oleks tema arvates aidanud sulatada j\u00e4\u00e4d kahe riigi vahel, kuid praegu ei ennusta ta Eesti-Vene suhete paranemist ka pikema aja jooksul.<\/p>\n\n\n\n
Samuti pole Tiiman rahul Eesti v\u00f5imupoliitikute liberaalse suunitluse ning minimaalriigi kontseptsiooniga. Tema hinnangul on Eesti transiidi peamiseks probleemiks riigi tegemataj\u00e4tmised. Ta t\u00f5i v\u00e4lja n\u00e4iteks j\u00e4\u00e4murdjate probleemi, mille lahendamine peaks rahvusvaheliste kokkulepete alusel kuuluma riigi p\u00e4devusse. Teise n\u00e4itena t\u00f5i ta v\u00e4lja Euroopa-Venemaa suunal kulgenud lihatransiidi katkemise Eesti liitumisel Euroopa Liiduga. P\u00f5hjuseks oli ELi n\u00f5ue, et riigis, mida transiidi kaubavood l\u00e4bivad peab olema nii kauba riiki sisenemisel kui ka v\u00e4ljumisel v\u00f5imalik teostada kontrolli, mille eelduseks on labori olemasolu m\u00f5lemas piiripunktis. Eesti Vabariik rajas sellise labori Muuga sadamasse, kuid idapiirile ei ole n\u00f5uetele vastavat laborit rajatud.
Eesti Raudteele ennustab Tiiman praeguste tendentside j\u00e4tkude pankrotti. Tema s\u00f5nul vajab raudtee v\u00e4ga kiiresti 600 miljoni kroonist investeeringut, mille tegemata j\u00e4tmisel ootab m\u00e4rtsis Tallinn-Valga suunda ees sulgemine. Eesti Raudtee probleemides olevat s\u00fc\u00fcdi ka finantsarvestuslikud vead. Ta seab kahtluse alla kulude \u00f5iglase sidumise kulukandjatega. Sellised vead v\u00f5ivad riigil v\u00f5imaldada kaudselt subsideerida reisirongiliiklust. Osa kaubarongliikluseks m\u00f5eldud investeeringud on vajalikud reisirongiliikluse teostamiseks. Ent viimase puhul ei v\u00f5etavat neid kuludena piisavalt arvesse. Selline s\u00fcsteem saab toimida, kui tulud kaubarongiliiklusest on piisavalt suured. Muul juhul pole see v\u00f5imalik.<\/p>\n\n\n\n
Sellega seoses tervitab Tiiman Juhan Partsi poolt tehtud ettepanekut Eesti Raudtee kolmeks ettev\u00f5tteks jaotamise kohta, sest see aitab nimetatud probleemi lahendada.<\/p>\n\n\n\n
Tulevikus v\u00f5ivad Tiimani s\u00f5nul liikuda kaubavood Eestist-Venemaale. Hiina ettev\u00f5tted saadavad kaupu Euroopasse, kus need laetaks v\u00e4iksematele alustele, mis tohivad l\u00e4bida Taani v\u00e4inu. L\u00e4\u00e4nemere sadamates laetaks kaubad raudteele, mida m\u00f6\u00f6da suunduksid need Venemaale. See t\u00e4hendaks konteinerkaubanduse osat\u00e4htsuse kasvu.<\/p>\n\n\n\n
Eesti Raudtee on varem \u00f6elnud, et konteinerkaubandusega v\u00f5iks katta kolmandiku senisest Vene transiidist puudu j\u00e4\u00e4vast k\u00e4ibest. T\u00e4na on Eesti Raudtee konteinervedude k\u00e4ive m\u00f5nek\u00fcmne miljoni krooni \u00fcmber aastas, kuid see kasvab. Kitsaskohti on palju; olulisemad neist on praegu sadamaterminalide konteinerite laadimisv\u00f5ime ning Eesti Raudtee vagunipark, kus v\u00f5ib varsti puudu tulla konteinervedudeks m\u00f5eldud vagunitest. Samuti eksisteerib oht, et kaubavood ei hakka tulevikus liikuma l\u00e4bi Eesti. Eesti Raudtee suurem osakaal konteinervedudes v\u00f5ib hakata v\u00e4hendama ka maanteetranspordi hulka.<\/p>\n\n\n\n
Ago Tiiman on endine v\u00e4lisministeeriumi t\u00f6\u00f6taja ning Sadamaoperaatorite Liidu tegevdirektor.<\/p>\n\n\n\n
Konspekteeris Kaspar Oja<\/p>","protected":false},"excerpt":{"rendered":"
Ago Tiimani s\u00f5nul algab taasiseseisvunud Eesti transiidi ajalugu riigi v\u00e4ga \u00f5igest otsusest. Riik j\u00e4i Muuga sadama infrastruktuuri omanikuks, kuid eraettev\u00f5tjatele j\u00e4eti v\u00f5imalus rajada sinna oma terminalid. \u00dcheksak\u00fcmnendate aastate alguses oli transiit v\u00e4ga hea \u00e4ri, kus sadamaoperaatorid ei pidanud sisuliselt klientide p\u00e4rast v\u00f5istlema ning kasumite kohta k\u00fcsiti anekdootlikult, et millal need \u00fcletavad k\u00e4ibe. Loomulikult on olnud […]<\/p>\n","protected":false},"author":4,"featured_media":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"elementor_theme","format":"standard","meta":{"site-sidebar-layout":"default","site-content-layout":"default","ast-site-content-layout":"","site-content-style":"default","site-sidebar-style":"default","ast-global-header-display":"","ast-banner-title-visibility":"","ast-main-header-display":"","ast-hfb-above-header-display":"","ast-hfb-below-header-display":"","ast-hfb-mobile-header-display":"","site-post-title":"","ast-breadcrumbs-content":"","ast-featured-img":"","footer-sml-layout":"","theme-transparent-header-meta":"default","adv-header-id-meta":"","stick-header-meta":"","header-above-stick-meta":"","header-main-stick-meta":"","header-below-stick-meta":"","astra-migrate-meta-layouts":"default","ast-page-background-enabled":"default","ast-page-background-meta":{"desktop":{"background-color":"","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"tablet":{"background-color":"","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"mobile":{"background-color":"","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""}},"ast-content-background-meta":{"desktop":{"background-color":"var(--ast-global-color-5)","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"tablet":{"background-color":"var(--ast-global-color-5)","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"mobile":{"background-color":"var(--ast-global-color-5)","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""}},"footnotes":""},"categories":[6,82],"tags":[],"class_list":["post-1298","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-loengud","category-82"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1298","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/users\/4"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=1298"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1298\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=1298"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=1298"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=1298"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}