{"id":1294,"date":"2007-11-20T12:37:06","date_gmt":"2007-11-20T10:37:06","guid":{"rendered":"https:\/\/rsr.ut.ee\/?p=1294"},"modified":"2023-08-31T21:47:18","modified_gmt":"2023-08-31T18:47:18","slug":"urmas-pappel-tiibet-ja-rahvusvahelised-joujooned","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/rsr.ut.ee\/en\/loengud\/2007\/urmas-pappel-tiibet-ja-rahvusvahelised-joujooned\/","title":{"rendered":"Urmas pappel: &#8220;Tiibet ja rahvusvahelised j\u00f5ujooned&#8221;"},"content":{"rendered":"<p>Sandra Maasalu: Kokkuv\u00f5te Urmas Papli loengust<\/p>\n\n\n\n<p>Teisip\u00e4eval, 20. novembril oli RSR-i ees Urmas Pappel loenguga teemal &#8220;Tiibet ja rahvusvahelised j\u00f5ujooned&#8221;.<\/p>\n\n\n\n<p>1913 kuulutas 13. dalai laama Tiibeti iseseisvaks ja oli ka v\u00e4ike relvakonflikt. Hiina on hiljem v\u00e4itnud, et see polnudki iseseisvusdeklaratsioon. Tiibet oli de jure iseseisev, aga \u00fckski riik ei tunnustanud. Tiibet ei soovinudki seda tunnustust hankida, sest seni polnud kokkupuuted muu maailmaga midagi head toonud. 1950 seisis Hiina armee piiri peal ja nende vastas oli 4000-6000 musketitega tiibetlast. Sealt algasid Tiibeti ja \u00fcldsuse suhted ning Tiibeti valitsuse esialgsest tahtamatusest sai suutmatus tunnustust hankida.<\/p>\n\n\n\n<p>Nii Hiina Rahvavabariik kui Hiina Vabariik olid Tiibeti iseseisvumise vastu. 1913-1950 oli Tiibet de jure ja de facto iseseisev riik. Valitsus ja rahvas olid Tiibetil olemas, aga territoorium h\u00e4gune, sest piir Hiinaga ebaselge. Kusagil ei ole tegelikult \u00f6eldud, et riigi olemasoluks peab seda tunnustama. Hiinas endaski polnud asjad selged, aga siiski teda tunnustati. 1951 s\u00f5lmisid Hiina ja Tiibet \u201ekokkuleppe\u201d, mis oli Tiibeti esindajatele piinamise teel peale surutud. Ametlikult l\u00fckkasid Tiibeti esindajad selle kohe \u00fcmber, aga tegelikuses pidid siiki leppima Hiina seatud tingimustega. Tiibetist sai kultuuriautonoomiaga riik Hiina koosseisus. Tegelikkuses algasid repressioonid ja enneolematu n\u00e4ljah\u00e4da, mis viis 1959. aasta \u00fclest\u00f5usuni.<\/p>\n\n\n\n<p>1959. p\u00f5genes dalai laama \u00fcle Himaalajate Indiasse eksiili. T\u00f6\u00f6le hakkas eksiilvalitsus. \u00dcRO liige ei saanud eksiilvalitsus m\u00f5istagi olla ja isegi vaatlejaliikmeks ei saanud. Dalai laama oli sisuliselt koduarestis, sest India kartis Hiinat. 1962. India-Hiina piiris\u00f5ja ajal India valitsus leebus, sest sai aru, et Hiinaga pole v\u00f5imalik h\u00e4sti l\u00e4bi saada. Debatt \u00dcRO-s kestis 14.-16. istungj\u00e4rgul ja k\u00f5igil neil v\u00f5eti vastu otsus, et toetame Tiibetit. R\u00e4ige debatt, kas Tiibet oli iseseisev v\u00f5i mitte. Kasu neist deklaratsioonidest aga ei olnud.<\/p>\n\n\n\n<p>Vaatamata sellele, et Tiibet tunnistati de jure iseseisvaks rahvusvaheliste juristide komisjoni poolt, mis Tiibetis k\u00e4is ja L\u00e4\u00e4neriigid seda ka tunnustasid, ei muutnud see midagi. See t\u00f6\u00f6r\u00fchm \u00fctles ka, et Tiibetis on toime pandud genotsiid. Idablokk seda aga ei tunnistanud ja nende ekspertr\u00fchm t\u00f5estas t\u00e4pselt vastupidist.<\/p>\n\n\n\n<p>N\u00fc\u00fcdseks on k\u00f5ik leppinud, et Tiibet on Hiina osa. Isegi dalai laama on \u00f6elnud, et ta tahab ainult autonoomiat. Aeg-ajalt puhutakse teema j\u00e4lle l\u00f5kkele ja siis see ununeb taas.<\/p>\n\n\n\n<p>Konspekteeris Sandra Maasalu<\/p>","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Sandra Maasalu: Kokkuv\u00f5te Urmas Papli loengust Teisip\u00e4eval, 20. novembril oli RSR-i ees Urmas Pappel loenguga teemal &#8220;Tiibet ja rahvusvahelised j\u00f5ujooned&#8221;. 1913 kuulutas 13. dalai laama Tiibeti iseseisvaks ja oli ka v\u00e4ike relvakonflikt. Hiina on hiljem v\u00e4itnud, et see polnudki iseseisvusdeklaratsioon. Tiibet oli de jure iseseisev, aga \u00fckski riik ei tunnustanud. Tiibet ei soovinudki seda tunnustust [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":4,"featured_media":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"elementor_theme","format":"standard","meta":{"site-sidebar-layout":"default","site-content-layout":"default","ast-site-content-layout":"","site-content-style":"default","site-sidebar-style":"default","ast-global-header-display":"","ast-banner-title-visibility":"","ast-main-header-display":"","ast-hfb-above-header-display":"","ast-hfb-below-header-display":"","ast-hfb-mobile-header-display":"","site-post-title":"","ast-breadcrumbs-content":"","ast-featured-img":"","footer-sml-layout":"","theme-transparent-header-meta":"default","adv-header-id-meta":"","stick-header-meta":"","header-above-stick-meta":"","header-main-stick-meta":"","header-below-stick-meta":"","astra-migrate-meta-layouts":"default","ast-page-background-enabled":"default","ast-page-background-meta":{"desktop":{"background-color":"","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"tablet":{"background-color":"","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"mobile":{"background-color":"","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""}},"ast-content-background-meta":{"desktop":{"background-color":"var(--ast-global-color-5)","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"tablet":{"background-color":"var(--ast-global-color-5)","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"mobile":{"background-color":"var(--ast-global-color-5)","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""}},"footnotes":""},"categories":[6,82],"tags":[],"class_list":["post-1294","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-loengud","category-82"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1294","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/users\/4"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=1294"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1294\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=1294"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=1294"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=1294"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}