{"id":124,"date":"2020-04-12T14:02:44","date_gmt":"2020-04-12T11:02:44","guid":{"rendered":"https:\/\/rsr.ut.ee\/?p=124"},"modified":"2023-08-31T21:47:15","modified_gmt":"2023-08-31T18:47:15","slug":"25-02-2020","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/rsr.ut.ee\/en\/loengud\/2020\/25-02-2020\/","title":{"rendered":"Marek Strandberg – Kas on v\u00f5imalik s\u00fcsinikup\u00f5hine energeetika asendada taastuvaga?"},"content":{"rendered":"
\n\t\t\t\t\t\t
\n\t\t\t\t\t\t
\n\t\t\t\t\t
\n\t\t\t
\n\t\t\t\t\t\t
\n\t\t\t\t
\n\t\t\t\t\t\t\t\t\t

<\/p>\n

Reaalsusest, singulaarsusest ja omailmast<\/u><\/p>\n

Kuigi masinad m\u00f5tlevad aina kiiremini, seisame tehnoloogilise singulaarsuse asemel suurema t\u00f5en\u00e4osusega silmitsi looduskeskkonna kollapsiga. Elu mitte ei kao Maalt, kuid hulkraksete organismide mitmekesisus kannab senin\u00e4gematut kahju. V\u00f5ime arvata, et saame t\u00e4nast \u00f6kos\u00fcsteemi seisu v\u00f5rrelda pikalainekiirgust edastava televiisoriga \u2013 tahaksime nurgas sisisevale loodusele rusikaga \u00e4sada, et see taastaks oma funktsionaalsuse, kuid s\u00e4\u00e4raste lihtsustatud analoogiatega ei j\u00f5ua me kuhugi. Raha ja v\u00f5im ning teadmised ja tarkus erinevatelt poolustelt paistavad kohtuvat vaid suuri barj\u00e4\u00e4re \u00fcletades. V\u00f5ib ka juhtuda, et saavutame b\u00fcrokraatliku singulaarsuse, kui Kim Jong-un\u2019id anastavad ekspertidest kobrutavaid seadusandlikke ja t\u00e4itevv\u00f5imu kogusid. Mis on aga sahina taga?<\/p>\n

Dimensioonide \u00fchendamine tagab meile parema teadlikkuse. Pelga hetkevaatluse asemel peame s\u00fc\u00fcvima pikaajalistesse trajektooridesse. Archimedes hoomas trajektooride prioriteeti \u00fcle hetkev\u00f5ngete juba Antiik-Kreekas, kuid tema p\u00e4rgamendid uhuti \u00fcle usudogmatismiga. Da Vinci kujutas vee liikumist sirgeldatud trajektoorina, CERNi tuumakiirendigi t\u00e4nap\u00e4evase teadusliku tippsaavutusena on peamiselt trajektoor. M\u00e4rgates trajektoore, l\u00e4heb pilt paika rusikat tarvitamata.<\/p>\n

Me ei saa aru teiste liikide omailmast (umwelt<\/i>). Omailma m\u00f5istmine neelab tohutul hulgal pingutust. Inimkond on elanud sadu tuhandeid aastaid v\u00e4hemuses v\u00f5rreldes teiste liikidega, kuid n\u00fc\u00fcdseks oleme defineerinud ja omaks v\u00f5tnud maailmavalitsemise. Inimesed tarbivad energiat k\u00f5ikv\u00f5imalikest ressurssidest 20 teravati jagu \u2013 samalaadset v\u00f5imsust k\u00e4tkeb Maa tuum. 200-300 miljoni aasta jooksul on Maa tuum sellise v\u00f5imsuse juures muutnud Maa pealispinda tagasip\u00f6\u00f6rdumatult. Inimene on naiivne arvates, et 20 teravatti Maakoorel ei oma samalaadset m\u00f5ju 20 teravatile Maa tuumas.<\/p>\n

Kas meil on lootust kiireks muutuseks? Kuna aeglaste muutuste viise on arvutatud ja need on l\u00e4bi kukkunud, on meil tarvis \u00e4kilist muutust.<\/p>\n

Globaalsed muutused kliimas<\/u><\/p>\n

S\u00fcsihappegaasi sisaldus atmosf\u00e4\u00e4ris on viimase paarisaja aasta jooksul t\u00f5usnud eksponentsiaalselt. 1970. aastatel r\u00e4\u00e4gitud 320 miljondikule osakesele on viimase 50 aastaga lisandunud 60 miljondikku osa. Hapnikutaseme stabiilne langus tuleneb teadlaste s\u00f5nul t\u00f5siasjast, et s\u00fcsihappegaasi sidumisv\u00f5imekus on langenud. Me ei p\u00fc\u00fca merest v\u00e4lja lihtsalt kala, vaid \u00f5ngitseme toitu teiste liikide eest. Oleme suure pingutuse sooritanud konstrueerides ja ehitades laevu, mille komplekssusest arusaamist kohmakal kombel ootame lindudelt ja veeloomadelt. Ometi toimib \u00f6kos\u00fcsteem omade reeglite j\u00e4rgi.<\/p>\n

Lisaks s\u00fcsihappegaasi sisaldusele kasvab ka metaani tase atmosf\u00e4\u00e4ris. Araali mere kuivamine p\u00f5ldude liigniisutamise t\u00f5ttu on meile n\u00e4itena j\u00e4\u00e4nud kaugeks. M\u00f6\u00f6dunud suvel kuivas Siberis asuvas Jakutski linnas \u00e4ra Leena j\u00f5gi pretsedenditu igikeltsa sulamise tagaj\u00e4rjel.<\/p>\n

Veeaur ei p\u00f5hjusta meile eksistentsiaalset hirmu, kuna see on ainuke gaas, mille k\u00f5ik faasisiirded toimuvad meie temperatuuriskaala ulatuses: aurab, kondenseerub, j\u00e4\u00e4tub ja sulab.<\/p>\n

Antarktika uurimine on andnud meile k\u00f5ige adekvaatsema pildi kliima seisundist. Polaarteadlane Alfred Wegener pani aluse nii laamade liikumisteooriale kui m\u00f5ttele, et j\u00e4\u00e4s v\u00f5iks peituda vastused meie k\u00fcsimustele kliima ajaloo kohta. T\u00e4na tegutsevad venelaste haldusalas Vostoki jaam ja itaallaste jaam Dome-C, kust oleme kogunud 800 tuhat aastat kliimaminevikku. Sellesse ajaperioodi j\u00e4\u00e4b kaheksa j\u00e4\u00e4aega. Teadmine j\u00e4\u00e4- ja vaheaegade fluktuatsioonist j\u00f5udis meieni 1970. aastatel. Samal k\u00fcmnendil lasi energiagigant ExxonMobile uurida, milliseks kujuneb tulevik, kui naftakasutus j\u00e4tkub samadel alustel. 1982. aasta esimesel aprillil vaatas ettev\u00f5tte juhatus uurimuse tulemustega t\u00f5tt. Sama aasta s\u00fcgisel n\u00f5ustusid ettev\u00f5tte juhtkond ja omanikering tulemused vaiba alla peitma. ExxonMobile tasus ka tuntud teadlastele uuringu tulemuste \u00fcmberl\u00fckkamise v\u00f5i salgamise eest. Avalikkuse rahustamiseks v\u00f5eti kasutusele retoorika peatselt p\u00e4ralej\u00f5udvast j\u00e4\u00e4ajast. Siiski, t\u00e4naseni puuduvad meil konkreetsed teadmised tingimuskonnast, mis soodustab v\u00f5i p\u00e4rsib j\u00e4\u00e4aja tulekut. ExxonMobile\u2019i bluff on t\u00e4naseks otsas.<\/p>\n

Kliimamuutuste eest vastutajana on viidatud ka P\u00e4ikese tegevusele. Serbia geof\u00fc\u00fcsiku Milutin Milankovici ts\u00fckkel nendib, et eluta Maal oleks temperatuur 30c\u00b0<\/b> v\u00f5rra k\u00fclmem. Moodustame inimkonnana k\u00fcll v\u00e4ikse osa elusaine s\u00fcsinikumassi jaotuselt, kuid meie h\u00f5imkonnal on kogu s\u00fcsteemi \u00fcle olnud ja j\u00e4\u00e4b ka tulevikus olema k\u00f5ige suurem v\u00f5im.<\/p>\n

Oleme j\u00f5udnud kliimakaose ehk ennustamatu muutlikkuseni.<\/p>\n

Traditsiooniline p\u00f5llumajandus on kokkukukkumise veerel.<\/p>\n

Nii energiatarbimise kui p\u00f5llumajanduse osas elame antiigis.<\/p>\n

Energiasalved<\/u><\/p>\n

Energiasalvede t\u00e4ielikku mahtu on keeruline hoomata. Hektarilt rapsip\u00f5llult kogutud energiaga s\u00f5idab terve aasta jooksul \u00fcks keskmise sisep\u00f5lemismootoriga auto, \u00f5lipalmiistanduse hektarilt omandatud energiaga s\u00f5idaks sama kategooria autosid aasta jooksul viis; p\u00e4ikesepaneelidega kaetud hektari juures k\u00f5rgub samades tingimustes autode hulk 30ni. Rajades Eestisse Hiiumaa-suuruse p\u00e4ikesepaneelide p\u00f5llu, manifesteeriksime oma energias\u00f5ltumatust pelgalt meile langeva p\u00e4ikeseenergia toel. Laiendades energias\u00f5ltumatuse m\u00f5tet tervele maailmale, peaksime Hiiumaa-suuruse ala laiendama territooriumile, mis on v\u00e4iksem praegusest k\u00f5ikide maailma linnade koguterritooriumist.<\/p>\n

Kogu s\u00fcsinikuga seotud ettev\u00f5tete bilanss ehk globaalne energiaettev\u00f5tlus on v\u00e4\u00e4rt viis kuni kuus triljonit dollarit. Maakera k\u00f5ikide riikide aastane majanduskasv on umbes 80 triljonit dollarit. Kiire ja efektiivne lahendus n\u00e4eks ette kogu senise energiat\u00f6\u00f6stuse totaalset keelamist. Marshalli plaan vahemikus 1948 \u2013 1951 t\u00f5estas meile, et j\u00f5uline sekkumine majandusse kannab muutuse vilja. Bretton-Woodsi konverentsil 1944. aastal t\u00f5estasid John Maynard Keynes ja Harry Dexter White, et olukorda, kus raha meelevaldsus (John D. Rockefelleri n\u00e4itel) v\u00f5ib oma v\u00f5imu demonstreerida, ei taha s\u00f5jaj\u00e4rgses ilmas keegi. Keynes ja White pakkusid lahenduse panganduse \u00fcmberkorraldamiseks eesm\u00e4rgiga v\u00e4ltida tulevikus Rockefellerlikke juhtumeid.<\/p>\n

Dekarboniseerimiskava<\/u><\/p>\n

Euroopa Keskpank tr\u00fckib raha pikaajaliseks eesm\u00e4rgistatud refinantseerimisoperatsioonideks. Rahatr\u00fckk v\u00f5iks pakkuda v\u00f5imalust praegustele ettev\u00f5tetele saada laenu tehnoloogiate v\u00e4ljavahetamiseks. Raha sisu \u00fcmberdefineerimisega muudetakse inimk\u00e4itumist. Riigid on kliimapoliitikat arutanud j\u00e4ttes kaasamata kesk- ja kommertspangad ja ettev\u00f5tted. Kuna muutuse aluseks on tehnoloogia p\u00f5hjalik muutmine, siis pole seda v\u00f5imalik teha ilma nendeta, kes defineerivad kapitali tootluse n\u00f5uded.<\/p>\n

Viimased 30 aastat on kestnud kliimas\u00f5da, kus argumente on v\u00f5itlusesse paisatud v\u00e4he.<\/p>\n

Me peame h\u00fclgama Exxoni ja teiste unistused teenida raha Rockefelleri m\u00f5ttes ja pakkuma neile v\u00f5imaluse korraldamaks tehnoloogiap\u00f6\u00f6re. Karistada ei tohi, peame pelgalt restruktureerima. Pakk raha t\u00e4navanurgal \u00fctlemaks, et pane oma pood kinni ja tee uutmoodi pood. Me peame astuma s\u00fcsinikuringest v\u00e4lja tsivilisatsioonina, mitte jupikaupa. Kapital on vaja \u00fcmber korraldada majandust kokku kukutamata. Kokkulepped on inimese jaoks ps\u00fchholoogiliselt v\u00e4ga oluliselt. Me ei tohi sattuda seisu, kus inimesed tunnevad end ps\u00fchholoogiliselt ohustatutena. Kapitalistidele tuleb anda raha, et nad ei tunneks end ohustatutena.<\/p>\n

Ettev\u00f5tjaid, kelle kontrollida on kliimakaose tekitanud firmad, ei peaks karistama nende ettev\u00f5tlikkuse v\u00f5i ahnuse p\u00e4rast. Neile peaks pakkuma toetust oma tehnoloogias\u00fcsteemide v\u00e4ljavahetamiseks. Investeerimispangad peavad v\u00e4ljendama oma tahtmatust edaspidi investeerida s\u00fcsinikup\u00f5histesse energiatootmis viisidesse. Investeerimispankuritele tuleb r\u00e4\u00e4kida lugu. Tuleb r\u00e4\u00e4kida lugu, mis viib telekasahinast maailmap\u00e4\u00e4stmiseni.<\/p>\n

<\/p>\t\t\t\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t<\/div>\n\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t<\/section>\n\t\t\t\t<\/div>","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Reaalsusest, singulaarsusest ja omailmast Kuigi masinad m\u00f5tlevad aina kiiremini, seisame tehnoloogilise singulaarsuse asemel suurema t\u00f5en\u00e4osusega silmitsi looduskeskkonna kollapsiga. Elu mitte ei kao Maalt, kuid hulkraksete organismide mitmekesisus kannab senin\u00e4gematut kahju. V\u00f5ime arvata, et saame t\u00e4nast \u00f6kos\u00fcsteemi seisu v\u00f5rrelda pikalainekiirgust edastava televiisoriga \u2013 tahaksime nurgas sisisevale loodusele rusikaga \u00e4sada, et see taastaks oma funktsionaalsuse, kuid s\u00e4\u00e4raste […]<\/p>\n","protected":false},"author":4,"featured_media":644,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"elementor_theme","format":"standard","meta":{"site-sidebar-layout":"default","site-content-layout":"default","ast-site-content-layout":"","site-content-style":"default","site-sidebar-style":"default","ast-global-header-display":"","ast-banner-title-visibility":"","ast-main-header-display":"","ast-hfb-above-header-display":"","ast-hfb-below-header-display":"","ast-hfb-mobile-header-display":"","site-post-title":"","ast-breadcrumbs-content":"","ast-featured-img":"","footer-sml-layout":"","theme-transparent-header-meta":"default","adv-header-id-meta":"","stick-header-meta":"","header-above-stick-meta":"","header-main-stick-meta":"","header-below-stick-meta":"","astra-migrate-meta-layouts":"default","ast-page-background-enabled":"default","ast-page-background-meta":{"desktop":{"background-color":"","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"tablet":{"background-color":"","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"mobile":{"background-color":"","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""}},"ast-content-background-meta":{"desktop":{"background-color":"var(--ast-global-color-5)","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"tablet":{"background-color":"var(--ast-global-color-5)","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"mobile":{"background-color":"var(--ast-global-color-5)","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""}},"footnotes":""},"categories":[6,69],"tags":[7],"class_list":["post-124","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-loengud","category-69","tag-loengud"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/124","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/users\/4"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=124"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/124\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/media\/644"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=124"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=124"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=124"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}