Muusika on element, mis h\u00f5lmab suurt osa meie igap\u00e4evaelust. Sageli on keeruline teadlikult j\u00e4lgida, millistel viisidel on muusika meie eludesse p\u00f5imunud ning milliseid s\u00f5numeid see kannab. Seet\u00f5ttu j\u00e4\u00e4b t\u00e4helepanuta ka helikunsti s\u00fcgavam m\u00f5ju ehk tundeelamus, mis kuulajat valdab. T\u00e4nap\u00e4eva muusikat\u00f6\u00f6stus on valdavalt orienteeritud rahalisele kasumile. Sellep\u00e4rast kuuluvad enim kuulatud raadiojaamade repertuaari fabritseeritud muusikapalad ehk poplaulud, mille \u201cheadust\u201d saab hinnata vaid meloodia p\u00f5hjal. S\u00f5nad on saanud t\u00fchiseks k\u00f5lksuks, mida rahvaenamus laulab kaasa vaid seet\u00f5ttu, et korduvad viisijupid koos sisutu l\u00fc\u00fcrikaga on mitmekordse kuulamise t\u00f5ttu juba p\u00e4he juurdunud. J\u00e4ttes k\u00f5rvale muusikat\u00f6\u00f6stuse kapitalistliku suunitluse, tundub t\u00e4nasel \u201craadiomuusikal\u201d poliitiline sisu puuduvat. Seda ei saa kaasaegsele s\u00fcsteemile aga pahaks panna, sest muusika ei olegi ju algselt loodud inimesi mobiliseerima, vaid ennek\u00f5ike meelt lahutama. Sellegipoolest ei ole eesm\u00e4rk siinkohal popmuusika apoliitilisuse anal\u00fc\u00fcs, vaid pilguheit hoopis teistmoodi muusikale, mis on nimme loodud \u00fchiskonnagruppe v\u00e4\u00e4rtusp\u00f5hiselt koondama.<\/p>\n\n\n\n
L\u00e4hiajaloos on muusikat kasutatud poliitilise abivahendina nii vastupanuliikumistes kui ka protestides. Eelk\u00f5ige ameeriklaste puhul on see seotud 1960ndate aastate hipi-liikumisega, kus rokkb\u00e4ndid protesteerisid Vietnami s\u00f5ja vastu, kajastades l\u00fc\u00fcrikas s\u00f5javastastele \u00fchiskonnagruppidele s\u00fcdamel\u00e4hedasi teemasid. Jimi Hendrix, Rolling Stones, The Beatles ja paljud teised seisid lille-liikumise v\u00e4\u00e4rtusp\u00f5hise protesti taga ning \u00fchtlasi avalikkuse ees rambivalguses. Isiklike s\u00f5numite edastamise k\u00f5rval on muusikul v\u00f5im muuta \u00fchiskonnaprobleemid t\u00f5siseltv\u00f5etavaks reaalsuseks. N\u00f5ndasamuti on t\u00e4nap\u00e4eval s\u00e4ilinud erinevates v\u00f5imus\u00fcsteemides vastupanuliikumiste loomuliku osana politiseeritud lauludepagas ja protestimuusika.<\/p>\n\n\n\n
Artist kui aktivist<\/strong><\/strong><\/p>\n\n\n\n Viimaste aastate poliitilise muusika kuulsus langeb kahtlemata Ida-Euroopas toimuvate protsesside asjaosalistele. Valgevene folk-pop ansambel NAVIBAND osales 2017. aasta Eurovisiooni lauluv\u00f5istlusel valgevene-keelse lauluga \u201cHistoryja majho \u017eyccia\u201d (t\u00f5lkes \u201cMinu elu lugu\u201d), millega nad p\u00e4lvisid esmakordselt rahvusvahelise tuntuse. T\u00e4nane maailm on aga keskkond, kus artistil on v\u00f5imatu apoliitiliselt l\u00e4bi l\u00fc\u00fca \u2013 iga karj\u00e4\u00e4riotsus m\u00e4\u00e4rab tema edasise k\u00e4ek\u00e4igu. Vaatamata Eurovisioonilauludele seatud n\u00f5uetele, mis ei luba v\u00f5istlusele poliitilise sisuga etteasteid, oli juba 2017. aasta Valgevene esituses tunda poliitilisi noote ning rahva ihalust elada vabamas \u00fchiskonnas. N\u00e4ib aga, et oht autoritaarses s\u00fcsteemis valitsust kritiseeriva sisuga loomingut luua ei kaalu artisti jaoks \u00fcles oma p\u00f5him\u00f5tetele kindlaks j\u00e4\u00e4mist. T\u00e4na tegutseb b\u00e4nd opositsioonimeelse tegevuse t\u00f5ttu eksiilis Varssavis viljeledes muusikat, mis toetab demokraatia taastamist Valgevene Vabariigis.<\/p>\n\n\n\n “Eesti ja Valgevene demokraatlikud j\u00f5ud seisavad koos selle eest, et Valgevene inimesed saaksid vabalt elada, et nendeni j\u00f5uaks \u00f5ige informatsioon,\u201d kinnitas Eesti v\u00e4lisminister Margus Tsahkna novembris Tallinnas toimunud Valgevene opositsioonij\u00f5udude konverentsil.”<\/em><\/p>\n\n\n\n Valgevene opositsion\u00e4\u00e4ri Svjatlana Tsihhanovskaja liikumise taga ei seisa aga ainult poliitikud. Sellesse gruppi kuuluvad ajakirjanikud, kunstnikud, muusikud ja k\u00f5ik teised kodanikuaktivistid, kes oma h\u00e4\u00e4le ja loominguga m\u00f5istavad hukka Luka\u0161enka ainuv\u00f5imu. Alates 2020. aasta Valgevene protestidest on NAVIBAND avaldanud mitmeid laule repressioonide r\u00f5huvast olemusest ja kodumaaigatsusest eksiilis elades. Mitmed selle koosseisu laulud on protestide valguses saavutanud \u00fcleriigilise t\u00e4htsuse Valgevene opositsiooni v\u00f5itluses Luka\u0161enka autoritaarse re\u017eiimi vastu. Sellise staatuse sai 2020. aasta protestide raamistikus NAVIBANDi laul \u201cI\u043d\u0448\u044b\u043ci\u201d (t\u00f5lkes \u201cTeised\u201d). Laulu l\u00fc\u00fcrika, mis kirjeldab riigiv\u00f5imu v\u00e4givaldse polariseerumise tagaj\u00e4rjel kujunenud r\u00f5huvat \u00fchiskonnakorraldust, toob s\u00fcdantl\u00f5hestava tundmuse hinge paljudele.<\/p>\n\n\n\n P\u00f5randaaluse loomingu ulatus<\/strong><\/p>\n\n\n\n Lisaks NAVIBANDile tegutsevad opositsiooniliikumise taga veel poliitvangideks kuulutatud Tor Band liikmed, ja muusikaline koosseis Litesound, kes on korduvalt Tsihhanovskaja toetuseks avalikult s\u00f5na v\u00f5tnud. \u201cLuka\u0161enka re\u017eiim n\u00e4itab oma hirmuvalitsuslikku v\u00f5imu, olles m\u00e4\u00e4ranud 24,5 aastat vangistust muusikutele, kes on lootuse ja vastupanu s\u00fcmbolid. Muusikat v\u00f5ib vaigistada kohtus, kuid mitte kunagi meie s\u00fcdametes,\u201d avaldab ka Tsihhanovskaja omapoolset s\u00fcmpaatiat p\u00f5randaalustele Valgevene muusikutele. Ilmselt ei suuda aga Valgevene b\u00e4ndid saavutada samasugust ulatust nagu Rolling Stones v\u00f5i Jimi Hendrix Vietnami s\u00f5ja p\u00e4evil. Valgevenes on tegemist siiani pigem regionaalse probleemiga, mis j\u00e4tab paljud Euroopa-v\u00e4lised j\u00f5ud \u00fcksk\u00f5ikseks. T\u00f5siasi on see, et kui kuulaja ei ole laulu s\u00f5numiga kursis, on keeruline samastuda laulukirjutaja kui protestijaga. Samuti ei m\u00f5isteta sageli laulude originaalkeelt ja seet\u00f5ttu ei tea, missugune on neile viisi poolest s\u00fcmpaatsena tunduva muusika tegelik t\u00e4hendus. Hipid suutsid k\u00fclma s\u00f5ja bipolaarses olustikus t\u00f5mmata Vietnami s\u00f5ja vastastele miitingutele t\u00e4helepanu ka \u00fcleilmselt. Selle p\u00f5hjuseks v\u00f5ib pidada USA rahumissioonide \u00fclemaailmset m\u00f5ju, teisalt on aga m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rne tegur olnud ingliskeelsete laulutekstide universaalne m\u00f5istetavus. Valgevene muusika massideni j\u00f5udmist v\u00f5ib takistada keelebarj\u00e4\u00e4r ja \u00fclej\u00e4\u00e4nud maailma t\u00e4helepanematus Euroopa idablokis toimuva \u00fcle. Paljud inimesed eelistavadki t\u00e4nap\u00e4eval fabritseeritud muusikapalasid, millel puudub tavakuulaja jaoks emotsionaalselt s\u00fcgav ning Valgevene n\u00e4itel, vastupanuliikumistele eksistentsiaalse kaaluga sisu. Muusika on kaotanud oma eesm\u00e4rgi olla v\u00e4ljendusvahend, mis poliitiliselt masse k\u00f5netaks. Muusikat\u00f6\u00f6stusele kasumi teenimise eesm\u00e4rgil loodav muusika on sestap orienteeritud vaid l\u00fchiajaliste naudingute, mitte pikaajalise m\u00f5tteaine pakkumisele. Ja kui emotsionaalselt v\u00f5i poliitiliselt laetud muusika sellest hoolimata nende inimesteni j\u00f5uab, siis j\u00e4\u00e4b pahatihti laulus\u00f5nade ulatuslikum v\u00e4gi m\u00e4rkamata. Tundmused, mis muusikasse selle loomise eesm\u00e4rgil p\u00f5imiti, kaovad t\u00fchjusesse.<\/p>\n\n\n\n Nii on ka Valgevene opositsioonil keeruline oma k\u00f5lapinda laiendada, sest paljud artistid ei soovi end riigi poliitikasse segada. Valgevene p\u00e4ritolu Eurovisiooni v\u00f5itja Alexander Rybak on j\u00e4\u00e4nud teema suhtes ettevaatlikuks ning eelistab olla olukorrast v\u00e4hem informeeritud, et v\u00e4ltida haavatavasse seisu sattumist. K\u00f5ik b\u00e4ndid aga selliseid ettevaatusmeetmeid ei rakenda. Hoolimata v\u00f5imalikust riigipoolsest karistusest on NAVIBAND ja teised opositsioonimeelsed koosseisud j\u00e4\u00e4nud oma veendumustele kindlaks. NAVIBANDi eesm\u00e4rk on v\u00e4ljendada lootust naasta demokraatlikule kodumaale ning inimeste mobiliseerimine opositsiooni v\u00f5ib olla seega vaid kaasuv n\u00e4htus. Viidates Jimi Hendrixi tsitaadile, kohandub idee, et ilma muusikata on muutuste juhtimine v\u00f5imatu, ka olukorrale Valgevenes.<\/p>\n\n\n\n See, et emotsioonip\u00f5hine muusika on aegade jooksul suutnud koondada mitte \u00fcksnes \u00fcksikisikuid, vaid ka rahvamasse, on markantne aktivismi joon, hoolimata artisti algsest eesm\u00e4rgist muusikat luues. Muusik suudab oma loominguga provotseerida s\u00fcgavaid tundmusi, millega mobiliseerib \u00fchiskonda emotsionaalsel tasandil. Kahe tundliku valdkonna \u2013 muusika ja poliitika \u2013 p\u00f5imumine loob seega \u00fchiskonnas s\u00fcnergia, mille m\u00f5juv\u00f5im ulatub kaugemale poliitikute \u00f5pitud s\u00f5naosavusest.<\/p>\n\n\n\n Allikad<\/em><\/p>\n\n\n\n https:\/\/search.worldcat.org\/title\/33897959?fbclid=IwAR2MC6jxx0mBB2GDDvjhw2B4L4KY-dnfZyJM_f3mzMOU1aqUBTNF9p4OXsc<\/a><\/p>\n\n\n\n https:\/\/www.tandfonline.com\/doi\/epdf\/10.1300\/J067v20n01_05?needAccess=true<\/a><\/p>\n\n\n\n https:\/\/www.musicgateway.com\/blog\/spotify\/what-is-protest-music-and-best-protest-songs<\/a><\/p>\n\n\n\n https:\/\/meduza.io\/slides\/belorusskiy-protest-v-muzyke-pleylist-meduzy<\/a><\/p>\n\n\n\n