Aasta aega tagasi n\u00e4gime Euroopas olukorda, mida peale II Maailmas\u00f5da pole olnud – kellelgi polnud t\u00e4it arusaama sellest, kuidas kriisiolukorrale reageerida. \u00dcheltpoolt pidime lahendama tervishoiukriisi ja teiselt poolt k\u00f5iki majandusteemasid. Kuna ettev\u00f5tted ja riigid l\u00e4ksid kinni, pidid riigid majanduslikult tegema v\u00e4ga keerulisi otsuseid, tulema v\u00e4lja garantiide ja toetustega.<\/p>\n\n\n\n
Alguses oli paanikat p\u00e4ris palju. Euroopa Liit l\u00f5ppes mingiks perioodiks praktiliselt toimimise. Inimestel tekkisid Euroopa Liidule suured ootused, mis ei vastanud tihtipeale nendele p\u00e4devustele, mis Euroopa Liidul on (EL on liikmesriikide liit ning liikmesriigid ei ole Euroopa Liidule vajalikku p\u00e4devust andnud). Euroopa Liidul endal ei olnud eriti otsustamis\u00f5igust, otsused tehti liikmesriikide poolt. Suur murekoht oli kaupade vaba liikumine, mis saadi Euroopa Komisjoni abil enam-v\u00e4hem toimima. Isikute liikumisega on veidi keerulisem, sest liikmesriikidel on \u00f5igus piire sulgeda (konkreetsete t\u00e4htaegade ja p\u00f5hjendustega) ning Euroopa Komisjon saab jagada vaid sellesuunalisi soovitusi. Mida oleks saanud teha teisiti – ootusi paremini juhtida. Kriisi alguses v\u00f5eti endale p\u00e4ris palju s\u00f5na\u00f5igust kriisi kontrolli alla saamise osas ja see k\u00fcttis inimeste ootused ebarealistlikult k\u00f5rgeks. <\/p>\n\n\n\n
Kriisi alguses polnud piisavas koguses isikukaitsevahendeid. Kuna neid on soodsam toota EL-ist v\u00e4ljaspool, toodeti suur osa Hiinas. Samuti tekkis riikidevaheline konkurents, mis tingis olukorra, kus osad riigid suutsid end isikukaitsevahenditega varustada ning teistele annetati enda \u00fclej\u00e4\u00e4kidest. See k\u00f5ik rikkus liikmesriikide \u00fchtsust – Itaalias ja Hispaanias oli toetus EL-i poolt rekordiliselt madal. Kriisi alguses puudus koordineeritud lahendus, kuid n\u00fc\u00fcdseks on suudetud kokku leppida EL-i eelarves. Euroopa Komisjon v\u00f5tab \u00fchise laenu ning see jagatakse erinevate kriteeriumite alusel liikmesriikide vahel. Eesti saab ca miljon eurot, mis investeeritakse kliimaprojektidesse, Tallinna haigla ehitusse jne. See oli suur kompromiss, mille juures j\u00e4\u00e4b vastutus tagasimaksmise eest liikmesriikidele. Euroopa Komisjoni kohus on j\u00e4lgida, kuhu liikmesriigid raha kulutavad. L\u00e4htuma peab \u00f5igusriigi p\u00f5him\u00f5ttest, sest raha ei tohi minna kuhugi, kuhu see ei peaks minema. Vastasel juhul raha sissevool k\u00fclmutatakse. <\/p>\n\n\n\n
Seda \u00fchist laenu peetakse EL-i edulooks, mis m\u00f5nede arust kahvatub Joe Bideni abipaketi k\u00f5rval. Samas on see suur samm edasi, v\u00f5rreldes sellega, mida Euroopa Liit varem kriisiolukordades on teinud. Samas ei ole EL-il endiselt vahendeid, et takistada riike piire kinni panemast. Isikukaitsevahendeid saab endale n\u00fc\u00fcd soetada ka Komisjoni kaudu, kuid uus probleem kerkis vaktsiinide k\u00fcsimuses. Mida Euroopa Liit isikukaitse teemast \u00f5ppis – ei tohi kriisile l\u00e4heneda \u201ciga\u00fcks iseenda eest\u201d printsiibiga. T\u00e4na on meil vaktsiinitehased Belgias, Hollandis, Itaalias ja Saksamaal. Kui need riigid oleksid otsustanud hakata iseseisvalt vaktsineerima, oleks see olnud v\u00e4ga suur pauk Euroopa Liidu \u00fchtsusele. Pfizeri vaktsiin on ju v\u00e4lja arendatud suuresti t\u00e4nu sakslastele ning neile on kriis olnud ka k\u00f5ige keerulisem. Euroopa Liidus tuleb end alati panna teise riigi olukorda. Kui meie Eestis oleme rahulolematud, sest vaktsiine pole piisavalt, peame me m\u00f5tlema selle peale, et sakslased oleks iseseisvalt paremini kriisiga toime tulnud. Saksamaa on v\u00e4ga eeskujulikult Euroopa Liidu solidaarsuse eest seisnud. AstraZeneca doosidega varustamise koguseline eesm\u00e4rk oli algusest peale ebarealistlik. Kui liikmesriigid oleks Inglismaaga iseseisvad lepingud s\u00f5lminud, oleks vaktsiinidega varustamine olnud palju keerulisem ja aegan\u00f5udvam. <\/p>\n\n\n\n
Euroopa riigid ei suuda USA tootjatega sammu pidada. Euroopa Liit on teinud ka ettepaneku USA-ga \u00fchise meditsiinilise arengu projekti loomiseks, kuid see aitaks pigem j\u00e4rgmise, mitte praeguse kriisiga. Kogu vaktsineerimise teema on ka strateegiline ja biopoliitiline. Trump oli kriisi alguses veel president ning Euroopa Liit pidi olema \u00fclemaailmse multilateraalse koost\u00f6\u00f6 eestvedaja. Loodi v\u00f5rgustik, mille kaudu \u00fclej\u00e4\u00e4nud maailma vaktsiinidega varustada. Euroopa Liit on USA k\u00f5rval suurim vaktsiinide eksportija. T\u00e4nu sellele eestvedamisele saavad meie vaktsiine peale arenguriikide ka Austraalia, Kanada, Singapur jt. Euroopa Liidu teadlik poliitika on olnud see, et \u00fclej\u00e4\u00e4nud maailma peab aitama. Ekspordid n\u00f5uavad aga liikmesriikide n\u00f5usolekut. Niisiis on Euroopa Liit valmis vaktsiiniekspordi peatama riikidesse, kust midagi vastu ei saada\/kus on suurem osa rahvastikust vaktsineeritud kui EL-is. <\/p>\n\n\n\n
Euroopa Liidu jaoks on test ka Komisjoni koostatud \u00f5igusakt rohelisest passist (t\u00f5end, mis v\u00f5imaldab Euroopa Liidus vabalt, isolatsioonita reisida juhul kui inimene on vaktsineeritud, l\u00e4bip\u00f5denud, negatiivse testiga). Paljud liikmesriigid on selle vastu v\u00e4ites, et see on diskrimineeriv ja inimeste \u00f5iguste rikkumine. See k\u00f5ik on oluline liikumisvabaduse taastamiseks. Ilmselt tekib siiski bilateraalsete lepete s\u00fcsteem, mis on Euroopa Liidu perspektiivist kahjulik. Ravimitootjate ja riikide katseid Euroopa Liidu \u00fchtsust rikkuda on olnud mitmeid, kuid seni on \u00fchtsus s\u00e4ilitada. K\u00f5ik algatused, mis EL-i \u00fchtsust murendavad, ei ole Eesti huvides. Ilma Euroopa Liidu eelarve toeta, siseturuta ning vaktsiinideta oleks Eesti kehvas seisus. <\/p>\n\n\n\n
Hiina ja Venemaa poolt on tehtud mitu v\u00e4\u00e4rinfo kampaaniat, mis on liikmesriikide meelsust m\u00f5jutanud. Hetkel kasutavad m\u00f5lemad riigid vaktsiine oma m\u00f5ju suurendamiseks globaalsel areenil. Vaktsiini turundamiseks Euroopa Liidus peab ravimiamet esmak\u00e4eliselt kontrollima tehaste kvaliteeti ning ka kliinilisi uuringuid (mis pole n\u00e4iteks Sputniku puhul t\u00e4na veel l\u00f5petatud) – kui testid l\u00e4bitakse, saab EL-is ka Sputnikut turundada. Teine k\u00fcsimus on selles, kus Sputnikut Euroopas toota. Ilmselt j\u00f5uab Sputnik l\u00e4hitulevikus Euroopa turule, kuid EL-i \u00fchishanget pigem ei tehta. Hetkel on veel ca 80 ettev\u00f5tet, mis vaktsiini v\u00e4lja arendanud, kuid Euroopa Liit ei plaani ilmselt nendegi puhul vaktsiinide \u00fchishanget teha. <\/p>\n\n\n\n
Tuleviku perspektiivist paistavad Euroopa Liidu suuremate katsumustena silma Saksamaa ja Prantsusmaa valimised. Kui Euroopa Liit ei suuda kriisiga p\u00e4devalt toime tulla, on kriisil nende kahe liikmesriigi valimistele suur m\u00f5ju. Kui neis riikides peaks v\u00f5imule saama parem\u00e4\u00e4rmuslikud valitsused, v\u00e4heneks ilmselt nende senine panus Euroopa Liitu.<\/p>","protected":false},"excerpt":{"rendered":"
Aasta aega tagasi n\u00e4gime Euroopas olukorda, mida peale II Maailmas\u00f5da pole olnud – kellelgi polnud t\u00e4it arusaama sellest, kuidas kriisiolukorrale reageerida. \u00dcheltpoolt pidime lahendama tervishoiukriisi ja teiselt poolt k\u00f5iki majandusteemasid. Kuna ettev\u00f5tted ja riigid l\u00e4ksid kinni, pidid riigid majanduslikult tegema v\u00e4ga keerulisi otsuseid, tulema v\u00e4lja garantiide ja toetustega. Alguses oli paanikat p\u00e4ris palju. Euroopa Liit […]<\/p>\n","protected":false},"author":4,"featured_media":1198,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"elementor_theme","format":"standard","meta":{"site-sidebar-layout":"default","site-content-layout":"default","ast-site-content-layout":"","site-content-style":"default","site-sidebar-style":"default","ast-global-header-display":"","ast-banner-title-visibility":"","ast-main-header-display":"","ast-hfb-above-header-display":"","ast-hfb-below-header-display":"","ast-hfb-mobile-header-display":"","site-post-title":"","ast-breadcrumbs-content":"","ast-featured-img":"","footer-sml-layout":"","theme-transparent-header-meta":"default","adv-header-id-meta":"","stick-header-meta":"","header-above-stick-meta":"","header-main-stick-meta":"","header-below-stick-meta":"","astra-migrate-meta-layouts":"default","ast-page-background-enabled":"default","ast-page-background-meta":{"desktop":{"background-color":"","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"tablet":{"background-color":"","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"mobile":{"background-color":"","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""}},"ast-content-background-meta":{"desktop":{"background-color":"var(--ast-global-color-5)","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"tablet":{"background-color":"var(--ast-global-color-5)","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"mobile":{"background-color":"var(--ast-global-color-5)","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""}},"footnotes":""},"categories":[6,68],"tags":[],"class_list":["post-1197","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-loengud","category-68"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1197","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/users\/4"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=1197"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1197\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/media\/1198"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=1197"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=1197"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=1197"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}