Suurbritannia on peale Euroopa Liidust lahkumist kui kolmas riik. Mis on P\u00f5hja-Iirimaa ja \u0160otimaa olukord?<\/p>\n\n\n\n
Kaubandus<\/strong><\/p>\n\n\n\n Euroopast Belfasti mineva kauba pealt ei pea tariifi maksma. Tariif see-eest kehtib aga kaupadele, mis l\u00e4hevad UK-st Dublinisse Kaubandus on P\u00f5hja-Iirimaal keeruliseks muudetud, sest peab t\u00f5estama mis kuhu l\u00e4heb. ELi p\u00e4ritolu reeglite p\u00f5hjal olenevad tariifid tootemaast. Tariifi tuleb maksta, kui ei suudeta t\u00f5estada, et kaup on toodetud UK-s.<\/p>\n\n\n\n Majandus<\/strong><\/p>\n\n\n\n Koroona leevenduseks taotleti laenu, mis on vastuolus tooride p\u00f5him\u00f5tetega. UK majandus hakkas alles 2008 kriisist taastuma.V\u00e4hene rahastus j\u00f5udis sotsiaalvaldkonda, tervishoidu. \u00dcle\u00fcldine elukvaliteedi langus v\u00f5is olla Brexiti ajendiks.<\/p>\n\n\n\n Raske on omavahel eraldada pandeemia ja Brexiti m\u00f5ju. Brexit annab hoobi konkreetsetele valdkondadele, n\u00e4iteks kalandus. Selleks, et Euroopa Liitu toiduaineid saata, on vaja ette valmistada dokumendid, mis oleks koosk\u00f5las veterinaartingimustega. Sellisteks asjadeks ei oldud ette valmistatud. Kalandus on haavatav, sest produkt l\u00e4heb raisku. UKs v\u00f5ib olla kogu linn sellest m\u00f5jutatud, sest nimetatud t\u00f6\u00f6stus on nende jaoks suure majandusliku kaaluga.<\/p>\n\n\n\n Kannatada said firmad, kelle \u00e4rimudel oli \u00fcles ehitatud muu maailma kauba m\u00fc\u00fcmisel Euroopa Liitu.Tekkinud on topeltmaksustamine. Samuti said kannatada ettev\u00f5tted, kes importisid kaupa selleks, et eksportida. Belgias toodetud k\u00fcpsiste p\u00e4ritolu on raske t\u00f5estada, sest k\u00fcpsiste saatmine toimub l\u00e4bi UK P\u00f5hja-Iirimaale. Kaubavahendus pole enam riigist a riiki b, astmelisus on suur. S\u00f5idetakse t\u00fchja autoga tagasi, ei saa enam kaupade tagasivedu.<\/p>\n\n\n\n London on tuntud kui finantskeskus. 7% SKT-st on seotud finantsteenuste osutamisega. <\/p>\n\n\n\n EL ei taha anda nii suurt ligip\u00e4\u00e4su finantsturule, vaid ootavad hoopis, et firmad koliks \u00fcle Euroopa Liitu. Boris Johnson m\u00f5istab sellise suhtumise hukka.<\/p>\n\n\n\n Kaubandus<\/strong><\/p>\n\n\n\n \u00dchendkuningriik saab ise teha oma kaubanduslepinguid. Tahetakse vabakaubandust USAga. Obama on aga varem \u00f6elnud, et enne minnakse ELi kui \u00dchendkuningriigi suunas, sest turgude vahe on niiv\u00f5rd suur. <\/p>\n\n\n\n \u00dcks telg on olnud eriline suhe USAga. This is only on paper. Luurekoost\u00f6\u00f6 toimib, aga vabakaubanduslepingu peale oli USA vastus v\u00e4gagi leige. Ei ole palju valdkondi, kus nad koost\u00f6\u00f6d teeks. On raske \u00f6elda kuidas saab olema Bideni ajal.<\/p>\n\n\n\n Aasia ja Vaikse ookeani piirkonna t\u00f5usev olulisus. <\/strong><\/p>\n\n\n\n K\u00f5ik tundub ringlevat Hiina \u00fcmber. David Cameroni ajal n\u00e4hti Hiinas v\u00f5imalust oma majandust avardada. T\u00e4nane valitsus kaldub skeptilisele suhtumisele, mis puudutab Hiinat. Mis v\u00f5imalused,instrumendid \u00dchendkuningriigil Aasias tegutsemiseks on- ega v\u00e4ga ei olegi! Kuidas tuleb teha koost\u00f6\u00f6d Jaapaniga, Indiaga? Kevadel peaks \u00fcks briti lennukikandjatest minema jaapanlastega \u00fchiseid \u00f5ppuseid tegema. Kas \u00dcK on arvestatav v\u00f5itlev j\u00f5ud Aasias. See on pigem iga \u00fche enda otsustada.<\/p>\n\n\n\n Teine suur k\u00fcsimus- mis suhe j\u00e4\u00e4b Euroopaga?<\/strong><\/p>\n\n\n\n Boris Johnsoni valitsus n\u00e4itas selga kui sooviti julgeoleku ja v\u00e4lispoliitika lepet saavutada. Pigem kahepoolsed kui multilateraalsed suhted. Ehk siis lodoetakse pigem saada iga riigiga eraldi lepet.<\/p>\n\n\n\n \u00dcK paneb Eesti laiemasse p\u00f5hjala regiooni, mis kaasab endas Arktikat. Kuidas see m\u00f5jutab nende k\u00e4itumist siinses regioonis? Homme, \u00fclehomme tuleb v\u00e4lisminister Norrasse ja Eestisse visiidile. P\u00f5hjala regionaalne koost\u00f6\u00f6 oleks Euroopa tasandil t\u00e4htis. Venemaa osas on \u00dcK poliitika hetkel arusaamatu ja segane. <\/p>\n\n\n\n S\u00f5jav\u00e4gi on \u00dcK-l pidevalt kahanenud. Kuigi kvaliteet on hea, siis ei suudeta massi pakkuda. Ollakse vaimustuses tehnoloogia arengust, sellesse tahetakse investeerida \u00fcsnagi palju militaarvaldkonnas.<\/p>\n\n\n\n Eestile v\u00f5ib ohuks olla olukord, kui tehnoloogia arengu k\u00f5rval unustatakse klassikaline s\u00f5japidamine. Vaja on head tasakaalu kahe vahel. <\/p>\n\n\n\n Euroopa Liidul uued probleemid, eesm\u00e4rgid, kohanemine olnud kiire. Muutunud on muidugi endine esikolmik: \u00dcK, Prantsusmaa, Saksamaa. Erinevad vaated kuidas Euroopa Liitu edasi viia. Saksamaa oli balansseeriv j\u00f5ud. \u00dcK vaated sobisid Eestile: \u00fchisturu arendamine, s\u00e4iliks konkurents, hoiak Venemaa suhtes, transatlantiline meelsus. Suur riik, mis esindas meie poliitikavaateid. Mitmed teised riigid aga n\u00e4gid Londonis blokeerivat j\u00f5udu.<\/p>\n\n\n\n Ka peale Brexitit ei olda \u00fchel meelel. Prantsusmaa ja Saksamaa justkui oleks franco german engine<\/em> (Br\u00fcsseli v\u00e4ljend). Ei suudeta leida \u00fcksmeelt. Need riigid, kes enne pugesid brittide selja taha, \u00fcritavad n\u00fc\u00fcd pigem teha koost\u00f6\u00f6d. Kuid sellisel tasandil koost\u00f6\u00f6 tegemine on keerukas ja ei suju alati. <\/p>\n\n\n\n Algusest peale on pro-brexiti kampaanias r\u00f5hutud kontrolli tagasiv\u00f5tmist. Oma seaduste ja \u00f5iguste tagasiv\u00f5tmine oli t\u00e4htsal kohal. Kuigi suver\u00e4\u00e4nsus on tagasi, siis ei suudeta P\u00f5hja-Iiri probleemi t\u00f5siselt v\u00f5tta. Euroopa Liidu \u00fcks juhtivaid m\u00f5tteid oli kokku tulla ja \u00fchiselt suuremaks kasvada. Seega on arusaamatu m\u00fcrgi pritsimine Euroopa Liidu suunal. \u00dcK keeldub andma samu \u00f5igusi Euroopa Liidu saadikutele kui muidu diplomaatidele, sest Euroopa Liit pole ju riik.<\/p>\n\n\n\n Post-Brexit \u00dcK on eksperiment kui h\u00e4sti suudavad britid globaalses maailmas hakkama saada. \u00dcK rahvas pole tegelikult \u00fcldsegi nii vastuv\u00f5tlik dereguleerimisele kui v\u00f5ib tunduda.<\/p>","protected":false},"excerpt":{"rendered":" Suurbritannia on peale Euroopa Liidust lahkumist kui kolmas riik. Mis on P\u00f5hja-Iirimaa ja \u0160otimaa olukord? Kaubandus Euroopast Belfasti mineva kauba pealt ei pea tariifi maksma. Tariif see-eest kehtib aga kaupadele, mis l\u00e4hevad UK-st Dublinisse Kaubandus on P\u00f5hja-Iirimaal keeruliseks muudetud, sest peab t\u00f5estama mis kuhu l\u00e4heb. ELi p\u00e4ritolu reeglite p\u00f5hjal olenevad tariifid tootemaast. Tariifi tuleb maksta, […]<\/p>\n","protected":false},"author":4,"featured_media":1173,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"elementor_theme","format":"standard","meta":{"site-sidebar-layout":"default","site-content-layout":"default","ast-site-content-layout":"","site-content-style":"default","site-sidebar-style":"default","ast-global-header-display":"","ast-banner-title-visibility":"","ast-main-header-display":"","ast-hfb-above-header-display":"","ast-hfb-below-header-display":"","ast-hfb-mobile-header-display":"","site-post-title":"","ast-breadcrumbs-content":"","ast-featured-img":"","footer-sml-layout":"","theme-transparent-header-meta":"default","adv-header-id-meta":"","stick-header-meta":"","header-above-stick-meta":"","header-main-stick-meta":"","header-below-stick-meta":"","astra-migrate-meta-layouts":"default","ast-page-background-enabled":"default","ast-page-background-meta":{"desktop":{"background-color":"","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"tablet":{"background-color":"","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"mobile":{"background-color":"","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""}},"ast-content-background-meta":{"desktop":{"background-color":"var(--ast-global-color-5)","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"tablet":{"background-color":"var(--ast-global-color-5)","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"mobile":{"background-color":"var(--ast-global-color-5)","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""}},"footnotes":""},"categories":[6,68],"tags":[],"class_list":["post-1172","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-loengud","category-68"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1172","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/users\/4"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=1172"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1172\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/media\/1173"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=1172"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=1172"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=1172"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}