Fookuses. Iraani on ajakirjanduses palju kajastatud, see eest kuidas n\u00e4ha nende uudiste taha?\u00a0Kuidas aimata, mis tegelikult toimub? Mille jaoks on need k\u00fcsimused olulised meile siin?<\/p>\n\n\n\n
Iraan p\u00fc\u00fcdleb olla moslemite keskus ning esindaja. 1979. aastast, mil toimus islami revolutsioon Iraanis, ei eksisteeri Ameerika ja Iraani vahel diplomaatilisi suhteid. 2015 toimus oluline s\u00fcndmus- rahvusvaheline tuumalepe, millega sai m\u00e4\u00e4ratud kindel lagi Iraani tuumaprogrammile. Vastutasuks t\u00fchistati Iraani sanktsioonid Iraanile, mis v\u00f5imaldas neil taas suuremal m\u00e4\u00e4ral naftat eksportida. Sellele j\u00e4rgnes Trumpi otsus lahkuda sellest leppest, sest Iraan pole t\u00e4itnud oma eesm\u00e4rki ja pole ohjeldanud Iraani agressiivset k\u00e4itumist. Nafta eksport langes 10 kordselt.<\/strong> Leppe <\/strong>s\u00f5lmimisel oli aga suurem t\u00e4hendus – riigid ei taha j\u00e4lgida lepetel p\u00f5hinevat k\u00e4itumist ja piiranguid. Iraani lepe andis lootust, et reeglitel p\u00f5hinev maailmakord on kindlam. USA lahkumine oli sellele m\u00f5tlemisele hoop.<\/p>\n\n\n\n Mis seis on praegu? USA uus administratsioon, mis on andnud m\u00f5ista, et soovitakse Iraani teemaga edasi liikuda ja soovitakse uuesti s\u00f5lmida lepe. Seda eelk\u00f5ige, et tuumaprogramm oleks ekspertidel radaril. L\u00e4his-ida teemadest on Iraan \u00fcks prioriteetidest USA jaoks. Poliitiline tahe on olemas nii USAl kui ka Iraanil. Tuli uudis, et Rob Malley, Iraani k\u00fcsimuste esindaja USA poolt, oli esimese tuumaleppe l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimistel juures, mis toimusid Omaanis. L\u00e4bir\u00e4\u00e4kimised olid k\u00fcllalt konfidentsiaalsed. Viimased suuremad meeleavaldused Iraanis olid 2019. Iraanis on re\u017eiimi v\u00f5im kindel ja neil on selged prioriteedid – s\u00f5jav\u00e4gi, sise- ja v\u00e4lisjulgeolek. Seejuures aga olla v\u00e4lja l\u00f5igatud rahvusvahelisest kaubandusest ja majandusest pole nende huvidele kasuks. Mitmed anal\u00fc\u00fctikud on t\u00e4heldanud, et mainitud on palju m\u00e4rks\u00f5nu nagu l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimised, diplomaatia, mis annavad s\u00f5numi, et oleme valmis l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimisteks. Iraani ja selle ideoloogia puhul on oluline aga mitte demonstreerida n\u00f5rkust ja et ei alluta teiste survele.<\/p>\n\n\n\n Oluline on see, et USA on andnud m\u00f5ista, et lepitakse kokku ainult tuumak\u00fcsimuses. Iraan on k\u00fcll numbritest kinni pidanud, aga l\u00e4inud vastu selle leppe vaimule. As\u00fcmmeetriline v\u00e4givald – Iraan ei ole viimasel ajal pidanud s\u00f5du, kuid ta on p\u00fcsivalt ja pidevalt destabiliseerinud olukorda L\u00e4his-Idas. Seda l\u00e4bi erinevate r\u00fchmituste rahastamise ja relvastamisega, mis viivad ellu Iraani huve. Iraani seisukoht – regioonis tegutsemise eesm\u00e4rk varjatult kehtestada oma v\u00f5imu ja huve. Iraan teeb eskaleerivaid samme L\u00e4his-Ida suhetes ning nende taktika on hoolikalt kaalutud.<\/p>\n\n\n\n Tuumas\u00f5ja puhkemine? Alati on v\u00f5imalus, aga loogika n\u00e4itab seda, et valmistutakse l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimisteks. Suurel usujuhil on veto\u00f5igus t\u00e4htsate k\u00fcsimuste osas. Kuna tegemist on autoritaarse riigiga, siis otsused ei s\u00fcnni demokraatlikele riigile tavap\u00e4raste mehhanismide toel. Otsus s\u00fcnnib konsensuslikult. K\u00f5ik presidendikandidaadid peab n\u00e4iteks heaks kiitma j\u00e4relevalve komisjon, kelle liikmed on suures osas usuga seotud. Seejuures vaatavad viimased, et kas kandidaat vastab islamiriigile kohaste n\u00f5uetega. <\/p>\n\n\n\n Praegu on pigem konservatiivne suund, kuigi praegune president on pigem reformimeelsem ning toetab tuumalepet ja koost\u00f6\u00f6d l\u00e4\u00e4nega. Kuid kuna eeldatud ja oodatud majanduslik edu sellest leppest j\u00e4i \u00e4ra, siis v\u00f5ib eeldada, et konservatiivsem ja islamirevolutsiooni ideede pooldaja, l\u00e4\u00e4nega koost\u00f6\u00f6 osas skeptilisem kandidaat saab olema vist populaarsem tulevastel valimistel. K\u00f5ik oleneb ladvikust. See, mida ladvik peab oluliseks, seda ka ellu viiakse. Seega president hakkab t\u00e4itma oma rolli, mis talle ladvik seab. <\/p>\n\n\n\n Teine k\u00fcsimus, mis vastust ootab, on see, mis t\u00e4htsus on Iraanil maailmale, Euroopale ja Eestile. Iraani teised valikud koost\u00f6\u00f6le l\u00e4\u00e4nega oleksid koost\u00f6\u00f6 Hiinaga ja Venemaaga. Iraan oleks Hiinale huvitav, tulenevalt eelk\u00f5ige tema strateegilisest positsioonist. Venemaa huvid on sarnased: n\u00e4evad Iraanis konkurenti oma energia ekspordile. Huvi on seega hoida sidemeid. Venemaa ka vaevalt soovib l\u00e4\u00e4ne m\u00f5ju suurenemist Iraanis. Teheran vaevalt, et seda soovib. Senine koost\u00f6\u00f6 l\u00e4\u00e4nega on siiski vajalik nii hariduse ja tehnoloogia vallas kui mujal. V\u00f5imalus oleks ka P\u00f5hja-Korea taoline, kuid nii suure riigi, mis on niiv\u00f5rd haritud elanikkonnaga ja niiv\u00f5rd strateegiliselt olulise asukohaga, ei saa end niiviisi kategooriliselt sulgeda. Oleks see ju ka nende rahvusliku uhkusega vastuolus. Nad v\u00f5ivad k\u00fcll r\u00e4\u00e4kida oma teest, islami revolutsioonist, kuid samas nad tahavad anda oma rahvale ka m\u00f5ista, et see ideoloogia on maailmas teiste ideoloogiate k\u00f5rval arvestatav. <\/p>\n\n\n\n Uut hingamist ei ole Iraanis t\u00e4heldatud. Inim\u00f5iguste vallas ei olnud mingeid muutusi. Iraan oli puhtalt majanduslikele k\u00fcsimustele orienteeritud, mis t\u00e4hendas, et Euroopa pool oli leppe s\u00f5lmimise osas skeptiline. <\/p>\n\n\n\n Miks huvitab see Eestit? USA ja EL vahel tekkisid selle k\u00fcsimuse osas pinged. Oleme me ju EL liikmesriik kui ka Euroopa Liidus, seega meil on vaja nii NATOt kui ELi. Iraani k\u00fcsimus pani aga EL ebamugavasse positsiooni. EL liikmed olid ise selles leppes ikka veel, kuid inim\u00f5iguste k\u00fcsimused jms Iraanis j\u00e4id kestma, kuigi huvi inim\u00f5iguste teema vastu on EL alati suur olnud. Seega keeruline oli leida \u00f5iget tooni Iraaniga suhtlemisel nii otseselt kui kaudselt. Seega praegu on nii meie kui Euroopa jaoks lootusrikas hetk: et toimuks dialoog ja tuumalepe s\u00e4iliks, mida saadaks m\u00f5istlik konversatsioon. S\u00f5num: et ka eri v\u00e4\u00e4rtushinnangutega riigid v\u00f5ivad omavahel hakkama saada. <\/p>\n\n\n\n L\u00e4bir\u00e4\u00e4kimised toimusid peamiselt Genfis. Ameeriklased olevat k\u00fcsinud Iraani esindajalt: miks nad tuumatehnoloogiat \u00fcldse vajavad, kui neil on energeetilised vajadused lahendatud. Seepeale k\u00fcsinud Iraani esindaja, miks ameeriklased Kuule lendasid? Et iraanlastele olevat see samasugune s\u00f5numiga programm: tahetakse t\u00f5estada, et ollakse suutelised. Inimlikult m\u00f5istetav vastus! <\/p>\n\n\n\n N\u00fc\u00fcd kui valges majas on uus valitsus, siis milliseid k\u00e4ike v\u00f5ime Bidenilt oodata Obama-aegse tuumaleppe taaselustamiseks? ja kas nad \u00fcldse tahavad seda v\u00f5i tahavad \u00e4kki midagi uut teha?<\/p>\n\n\n\n Tahetakse jah Iraaniga lepet s\u00f5lmida, kuid see uus lepe peaks rohkem sisaldama kui uraani sisalduse k\u00fcsimus. Ameeriklased arvavad, et liialt tehti j\u00e4releandmisi eelmine kord. Seega see uus lepe peaks reguleerima ka Iraani tegevust regioonis, nt Hizbollah toetamist, ning ballistiliste rakettide kasutamist. See peaks seega laiem lepe olema kui Obama aegne.<\/p>\n\n\n\n Kuidas rahvas suhtub leppesse?<\/p>\n\n\n\n Iraanis on ikkagi palju inimesi kes re\u017eiimi ei toeta. Kuid tegu on kahetise asjaga. On suur umbusaldus siiski l\u00e4\u00e4neriikide osas, eesotsas USA vastu. Leitakse et peab k\u00fcll v\u00e4lisilmaga suhtlema, kuid inimesed ei ole veendunud et USAga on v\u00f5imalik ausalt asju ajada. M\u00f5ttus arvab, et kuna Iraanis on siiski olnud mitmeid suuri meeleavaldusi, nt 2019, siis kuna need on k\u00f5ik re\u017eiimi poolt maha surutud, siis on palju sellist suhtumist, et ega v\u00e4ga vahet ei ole kes seal re\u017eiimis on reformist ja kes konservatiiv. Iraanlased vast ei j\u00e4lgi neid l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimisi suurelt kuna majanduslikult ja poliitiliselt on raske, seega pigem apaatne suhtumine. Kuid nad kindlasti leiavad, et Iraanil peaks s\u00e4ilima suhe v\u00e4lismaailmaga, juba kasv\u00f5i P\u00e4rsia kultuuri t\u00f5ttu. Kaupade sissevedu Hiinast ei saa asendada suhet siiski l\u00e4\u00e4nega. <\/p>\n\n\n\n Kui r\u00e4\u00e4kida Ameerikast ja Hiinast, siis kas Hiina on alternatiiv? Miks ei ole? Et kas on veel m\u00f5tteid ses osas? <\/p>\n\n\n\n See mida \u00f6eldakse Iraani juhtkonna tasandil, on see, et Hiinaga v\u00f5iks suhteid arendada, on kohtutud, kuid konkreetsete leppete osas ei ole selgust. Hiinal olevat huvi Iraani sadamate vastu. Hiina on nii v\u00f5i teisiti laiendamas oma m\u00f5juv\u00f5imu. Ka s\u00f5jaliselt. mitmed investeeringud v\u00e4lisriikide sadamatesse nt Aafrikasse, on toonud kaasa endaga Hiina tugipunktid. Kuid Iraani p\u00f5hiseadus ei luba v\u00f5\u00f5rs\u00f5dureid ja baase enda maadele. Seega ollakse v\u00e4ga ettevaatlikud. Eriti uue siiditeega seotud l\u00e4bikukkumiste t\u00f5ttu. Kuid tavalise iraanlase peas seostub kvaliteet ja tehnoloogia just Euroopaga. Iraan ei ole seega Hiinale kerge saak. Tehnoparkide ja sadamate teemal on kindlasti Iraaniga Hiinal raske l\u00e4bi r\u00e4\u00e4kida v\u00f5rreldes m\u00f5ne Aafrika riigiga. <\/p>\n\n\n\n Kas Iraan on ebausklik l\u00e4\u00e4ne suhtes v\u00f5i on just m\u00f5ned l\u00e4\u00e4ne riigid, kellega on tihedam koost\u00f6\u00f6, et nad siiski tahavad l\u00e4\u00e4nt?<\/p>\n\n\n\n Ei saa \u00f6elda, et Iraanil oleks s\u00f5pru. L\u00e4\u00e4nega on pigem love-hate relationship. Juba algusest, kui USA abiga kukutati rahvameelne peaminister. Seega umbusaldus on suur. Sunni riikidega on usul\u00f5he, mis ei luba koost\u00f6\u00f6ks v\u00e4ga. Nad soovivad igal juhul Assadi v\u00f5imule j\u00e4\u00e4mist S\u00fc\u00fcrias. See on s\u00f5nastatud m\u00f5tesse, et Iraan ei tohi liialt s\u00f5bruneda ei ida ega l\u00e4\u00e4nega. <\/p>\n\n\n\n Diasporaa k\u00fcsimus<\/p>\n\n\n\n Taanis on Iraan oma re\u017eiimi kriitilistele diasporaa liikmetele \u00fcritanud paika panna. Rahutuste osas ei tekkinud Iraani diasporaas v\u00e4ga suurt toetust. Kas nad arvasid, et see ei ole realistlik, v\u00f5i on lahkunud inimesed leidnud endale uues \u00fchiskonnas uue koha ja seega optimism ja usk on puudu. Seega seni ei ole Iraani diasporaal m\u00f5ju olnud. Nad on v\u00e4ga integreerunud kus iganes nad ka ei elaks. Seega nad on v\u00e4ga passiivsed.<\/p>","protected":false},"excerpt":{"rendered":" Fookuses. Iraani on ajakirjanduses palju kajastatud, see eest kuidas n\u00e4ha nende uudiste taha?\u00a0Kuidas aimata, mis tegelikult toimub? Mille jaoks on need k\u00fcsimused olulised meile siin? Iraan p\u00fc\u00fcdleb olla moslemite keskus ning esindaja. 1979. aastast, mil toimus islami revolutsioon Iraanis, ei eksisteeri Ameerika ja Iraani vahel diplomaatilisi suhteid. 2015 toimus oluline s\u00fcndmus- rahvusvaheline tuumalepe, millega sai […]<\/p>\n","protected":false},"author":4,"featured_media":1135,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"elementor_theme","format":"standard","meta":{"site-sidebar-layout":"default","site-content-layout":"default","ast-site-content-layout":"","site-content-style":"default","site-sidebar-style":"default","ast-global-header-display":"","ast-banner-title-visibility":"","ast-main-header-display":"","ast-hfb-above-header-display":"","ast-hfb-below-header-display":"","ast-hfb-mobile-header-display":"","site-post-title":"","ast-breadcrumbs-content":"","ast-featured-img":"","footer-sml-layout":"","theme-transparent-header-meta":"default","adv-header-id-meta":"","stick-header-meta":"","header-above-stick-meta":"","header-main-stick-meta":"","header-below-stick-meta":"","astra-migrate-meta-layouts":"default","ast-page-background-enabled":"default","ast-page-background-meta":{"desktop":{"background-color":"","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"tablet":{"background-color":"","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"mobile":{"background-color":"","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""}},"ast-content-background-meta":{"desktop":{"background-color":"var(--ast-global-color-5)","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"tablet":{"background-color":"var(--ast-global-color-5)","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"mobile":{"background-color":"var(--ast-global-color-5)","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""}},"footnotes":""},"categories":[6,68],"tags":[],"class_list":["post-1134","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-loengud","category-68"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1134","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/users\/4"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=1134"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1134\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/media\/1135"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=1134"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=1134"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=1134"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}