Anton Aleksejev on hariduse saanud Moskva teatriinstituudis ja on viimased 10 aastat töötanud Eesti Rahvusringhäälingus, tehes uudiseid nii eesti- kui ka venekeelsele “Aktuaalsele Kaamerale”. Mis võib saada pärast Putini ametiaja lõppu? Seda me ei tea – tegemist on justkui Nassim Nicholas Talebi musta luige stsenaariumiga. Praegune Kremli eliit ei vaatagi tulevikku, neil on hoopis teised …
Jake Tom started his lecture with a general question for the audience asking what privacy in the digital age means to them – are people even concerned about giving out personal information for example in the Bolt app, if they use the information you provide for others purposes beyond their own works.He went on to …
Jake Tom – EU general data protection regulation – impact on the future internet Loe rohkem "
Liisa-Ly Pakosta on võrdsete võimaluste volinik. Võrsete võimaluste voliniku ametid loodi lääneriikidesse järelkajana IIMS hirmudele, sest sõja ajal ja ka pärast toimus mitmeid inimõiguste rikkumisi. Institutsioonide eesmärk on ilma rahaliste takistustega anda nõu kõikidele abi vajavatele inimestele. Võrdõigusvolinik kuulab ära kõikide inimeste mured, tema poole saab pöörduda ka anonüümselt. Tihti liiguvad probleemid võrdõigusvolinikult edasi õiguskantslerile, kes …
NATO peakohtumine “Asjad ei lähe paremaks” Emmanuel Macron: “NATO on ajusurnud” Trump pole nõus, “gängsterijutt” Stoltenberg: NATO väiksemad liikmed hakaku rohkem maksma Baltimaade kaitseplaan vs retooriline kaitsmine → Baltimaade kaitseplaan rohkem sümboolne, et rahustada Poolat ja Baltimaid Macron: “Prantsusmaa täidab artikli 5 kohustust nagu ei keegi teine” Türgi on sellele käe ette pannud, Türgi-USA vastasseis Maksiim “Julgeolek …
Ahto Lobjakas: “Alliansside tähendus tänases maailmas” Loe rohkem "
Välistava vastandumise loogikastSeekordses loengus lähenes esineja poliitikale semiootilisest vaatepunktist. Näited olid pärit nii poliitikast kui ka popkultuurist. Identiteet põhineb alati erinevustel. Selleks, et süsteem tajuks end tervikuna, peab ta leidma endast midagi väljaspool millest eristuda. Kultuurisemiootikas on selline lähenemine tuntud kui oma ja võõra eristus. Vastandumine on vältimatu teguviis, sest vaja on üles leida sõber ja vaenlane. …
Euroopa Parlamendi rahvusvahelise kaubanduse komisjoni sekretariaadi juht; advokaat (Advokatuuri liikmelisus peatatud). Loengupidaja Martti Kalaus esindab oma isiklikke seisukohti, mitte Euroopa Liidu Parlamendi ametlikke seisukohti. Nö „peategelased“ käimasolevas kaubandussõjas on USA ja Hiina, aga ka Euroopa Liit. USA puhul on tegemist maailma suurima majandusega, seda nii praegu kui ka pikalt minevikus. Hetkel tunneb USA, et neile hingatakse …
Martti Kalaus: “Euroopa Liit kaubandussõja keerises” Loe rohkem "
Süüria kriis Suurim humanitaarkriis pärast Teist Maailmasõda Pool riigi sõjaeelsest elanikkonnast põgenenud 12 milj. vajab humanitaarabi, pooled neist lapsed konflikt kestab 8 aastat Aastal 2010 oli kiiresti kasvava majandusega keskmise sissetulekuga riik tasuta tervishoiu ja keskharidusega. Süüriast on põgenenud üle 6 miljoni inimese MTÜ MondoEsimene ja suurim arengukoostööle ja humanitaarabile keskendunud MTÜ, tegutsenud üle 10 aasta …
Maari Ross: “Süüria noorte väljakutsed kooliteel” Loe rohkem "
Kuidas kaitsta õigusriiki? Õiguskantsler prof Ülle Madise ettekanne Tartu Ülikooli Rahvusvaheliste Suhete RingisTartus, Genialistide klubis 5. novembril 2019 Ettekande ülesehitus ja teesid: mis on õigusriigi sisu ja mõte, kes ja mis õigusriiki ohustab ning kuidas ohtudele vastu astuda (kui seda soovida) 1. Õigusriigi sisu Õigusriik = inimväärikus põhiõigused õiguslik võrdsus võimude lahusus ja tasakaalustatus (kellegi …
Raivo vare alustab oma ettekandega mõttest, et iga vaade, mis meid ümbritseb, on subjektiive. Ehk meie vaated sõltuvad vastavalt istekohast ehk ameti või vaatekohast. Üks ja sama objekt paistab täiesti erinevalt – olenevalt sellest millise nurga alt vaadata. Maailm on palju muutunud. Seda ilmestavad punktid, kus sõjajärgne maailmakord on mitmel viisil murenemas. Maailma majandus on …
Raivo Vare: “Uuenev maailm ja Eesti võimalused” Loe rohkem "
Jaak Jõerüüt on tuntud proosakirjaniku, luuletaja, poliitiku ja pikaaegse diplomaadina. Ta on välisteenistuses töötanud suursaadikuna nii Soomes, Itaalias, Maltal, Lätis, Rootsis kui ka Küprosel. Lisaks on ta esindanud Eestit suursaadikuna ÜRO-s ning olnud kahes valitsuses kaitseminister. Viiele luulekogule ja seitsmele proosateosele ja tõlketöödele lisaks on Jõerüüt autor ka järgnevale teosele: “Poliitiline daamikinnas”. Kirjanduse ja poliitika …
Jaak Jõerüüt: “Kirjanduse ja poliitika perversne suhe” Loe rohkem "
Eesti 
English