Andreas Kaju – “USA presidendivalimised”

Seekordne loeng toimub fireshide chat formaadis ehk Hans-Markus küsib Andreas Kajult eelnevalt kirja pandud küsimusi.

Küsimus: Kellest saab järgmine USA president ja millised on praegused numbrid?

Esimene reservatsioon, et 2016 õppisime, et uuringud võivad eksida. Muud eriskummalist siis ei juhtunud, vaid lihtsalt uuringud eksisid, umbes 3%, mis on tegelikult tüüpiline viga. Aga probleemiks oli see, et kõik kvaliteetsed uuringud eksisid ühele poole ja  ülehindasid Clintonit.

Tuleb silmas pidada, mis oli uuringufirmade eksimise põhjus: kaalud, erinevate segmentide osakaalud. Kuulumine segmenti (klass, grupp, vanus), määrab sinu valiku. 2016 hinnati teatud gruppide aktiivsust valimistel valesti ja need, kes oleksid pidanud minema Clintonit valima, ei läinud lihtsalt kohale. Põhjuseks see, et Clinton oli teine kõige ebapopulaarsem kandidaat (Trump esimene) ja seetõttu ta valijad ei läinud kohale, sest ta ei meeldinud neile piisavalt.

Sellel korral hinnatakse uuringuid ja nende mudeleid teistmoodi, avaldatakse erinevaid versioone neist ja need eristuvad mudelite poolest.

High-turnout (arvestab tugevalt valijate segmenteeritust): Bideni arvestatav võit.

Teoreetiliselt on võimalik, et võidad osariigis ja saad kas kõik või osa valijameeste häältest ja seega on võimalik, et Trump kaotab valimised 4,5%-ga aga võidab ikka. Ka eelmine kord kaotas Trump mitme miljoni häälega, aga võitis ikka. Seekord Bideni võidumarginaal on küll  üleriigiliselt väga palju suurem, aga see ei tähenda veel midagi, sest USAs pole üleriigilisi valimisi. Tegelikult tuleb ennustamiseks vaadata vaid 7 otsustavat osariiki.

Selle järgi kuidas osariigid jaotuvad (41 osariiki, mille valikud alati teada) on alati eelisseis demokraatidel, aga need allesjäänud osariigid, mis on otsustavad, on edu palju väiksem, kui see 14% mida reklaamitakse.

Eelmisel korral läksid näiteks kesk-lääne, nt Detroiti (tööstuslinn) hääled kaduma ja valge töölisklass valis ootuste vastaselt Trumpi. Aga tänased uuringud näitavad et kesk-läänes ja ka lõuna pool, eriti Floridas, on edu demokraatidel mis on üldse kõige olulisem swing-state. Kui Trump seda ei võida, siis on võit peaaegu võimatu.

Florida on meeletult swing-state, isegi Obama võitis seal vaid 1%.

2018 oli suur sinine laine, aga Floridas jäi vabariiklaste kätte senatis ja kongressis palju kohti. Florida väga muutlik:, seal keskmisest vanem valijaskond, latiino- ja mustade kogukond, põhja-Florida on klassikaline lõunaosariik, keskel keskklass, lõunas suurlinnad, kes tavaliselt valivad demokraate.

Latiinode kogukonnad ei liigu Trumpist eemale. Kuubast ja Venezuelast pärit immigrandid ei vali demokraate, nad on palju konservatiivsemad. Nevada ja California latiinod kalduvad aga demokraatide poole

Küsimus: Olulisem swing-state Texas. muidu vabariiklaste kants, aga praegu vahe demokraatidega vähenemas ja isegi kaotamas.

Texas ei ole klassikalises mõttes swing-state (isegi kui vahe kandidaatide vahel väike)- poliitikat kontrollib vabariiklaste partei, aga toimumas on muutused, muutumas mitmekesisemaks. Texas on Usa kõige arenevam osariik, innovatiivne, aga on suutnud säilitada omanäolisus, aga ta muutub teiste jõukate osariikide sarnaseks ehk demokraatide valimine kasvab.

Vahe on Texases väike, aga terve mõistusega mõeldes ei julgeks öelda, et tegu on swing-statega ja demokraatidel seekord seal mingi võimalus võita on.

USAs parteisid pole olemas, üleriiklikul partei keskkontori pole mingit otsustusõigust, ressursse jne. Suures pildis pole määrav. Määrab inimestevahelised suhted, toetusgrupid, kogukonnad ja eriti Texases on oluline kohalik erakondade masinavärk, mis on tugevalt just vabariiklaste poole.

Polariseerumise mingites osariikides on tinginud parteide nõrkusest, sest stimulatsioon valijale tuleb väljaspoolt- meedia. Texases aga on see väline mõju kohalike parteide töttu väiksem.

Küsimus: Trump, olnud mitu aastat presidenditoolil, kas ta poliitika on õnnestunud.

Ega ma ei oska vastata, suhtun sellistesse küsimustesse ettevaatusega.

Kui paluda reastada kõige olulisemad presidendid, siis see järjekord ajas muutub, sest muutub nende poolt korda viidud asjade mõju.

Tuleb küsida, kas on ellu viidud  jäävad või ajutised muutused ja siis hindame, kas Ameerika seisukohalt on need positiivsed või negatiivsed.

Väliskaubandus. Kuigi väidetakse vastupidist, on Trump läbi ajaloo kõige ettearvatavam president, ta hoidnud sama seisukohti 30/40 aastat. Liitlassuhted ja väliskaubandus on tema arust Ameerikale kahjulikud,. Nad ei seo oma käsi, tahavad vaadata kõik läbi oma kasulikkuse seisukohalt. Samasugune on Trump ärimehena. Lahkus Põhja-Ameerika vabakaubandusleppest, väljus läbirääkimistest Vaikse ookeani kaubandusleppest, Hiina kaubandussõda.

Aga need muutused on ajutised. Clintoni positsioonid olid samasugused, aga ta ei väljendanud neid nii. Demokraatidele üleüldiselt ei meeldi vabakaubanduslepped.

Alliansid ja NATO. Trumpi vaade sama nagu vabakaubanduslepetele.Otseselt pole NATO vastu midagi, aga ei taha siduda. Vaatamata sellele, et ta vaade selline on, siis senatis ei arva keegi nii nagu Trump ja see seltskond ei lase Trumpil midagi oma vaadete elluviimiseks  teha.

NATO osas ei saanud kahju tehtud ja muutused ajutised.

Maksureform. Ametiaja alguses, mõnes mõttes viimaste aastaste börsiralli alusepanijaks.

Biden tahab seda tagasi pöörata natuke, jõukate perekondade maksuastet kõrgendades. Bideni maksuplatvorm on ettevõtete lühiajalise negatiivse mõjuga, aga Biden kõikidest demokraatide kandidaatidest on kõige ettevõtte positiivsem- suurte kapitalistlike huvidega. Biden tahab viia asja tagasi normaalsusesse, mitte teha suuri äärmuslikke muudatusi.

Küsimus: USAS viimastel nädalatel tõusnud teema, et kas peaks koroonast räsitud majandusturgu aitama. Trumpi seisukoht.

Trumpi usutavus majanduses on suurem kui Bidenil. Kes on parem töökohtade looja ja majanduses- vastus oleks Trump. Vabariiklased majanduses ongi usutavamad. Trump võiks suuta teeselda, et koroonat poleks olnud ja ta väga eelistaks seda, sellepärast käitubki ta nii. Bideni valimisplatvorm ei erine sellest, mida Trumpi administratsioon tegeleb, aga Trumpi kommunikatsioon on nii segane.

Kui majandus on tugev, võidab peaaegu alati president teise valitsusaja- aga koroona tuli Trumpile kahjuks.

Küsimus: Trump eelistaks olukorda, kus koroonat poleks, aga läheb debatile kohale ja mitte ei korralda seda virtuaalselt.

Ta on sunnitud, sest mitte minemine oleks suur nõrkuse märk, pluss esimene debatt läks tal halvasti, just eriti swing-state de jaoks oluline kohaleminek, ei saa nõrkust näidata.

Trumpi enne valimist üldse ei toetatud paljud senaatorid, Trumpi taga polnud kedagi ja ei kannata teda ka praegu, aga oma kandidaati ei tehta maha ja said oma maksureformi  tehtud, pluss ülemkohtunikud. Vajavad ta toetust.

Lindsey Graham- senaator, kellele Trump ei meeldi Lõuna-Carolinas.

Küsimus: Rääkida välispoliitikast ja Bidenist. Ilves on kindel et Biden võidab. Asepresident Obamale, saanud kriitikat, et ei reageerinud Süürias. Milliseks kujuneb Bideni poliitika.

Ameerika läbi ajaloo isolatsionistlik, tuleb hoida ennast eemale teiste kisklemistest. Aga viimastel aastakümnetel on muutunud ja Ameerika on rohkem sekkumia hakanud- lahesõda, balkan jne, aga  Ameerika ühiskond ei premeeri sõjalisi saavutusi suure häältesaagiga.

Mõlemad parteid pooldavad NATOt ja ülelahesuhteid, aga tahavad teiste panuste suurenemist. Iga administratsioon en reaktsioon eelmisele.

Teepartei tekkis iraagi afganistani sõja ja majanduskriisi tulemusena ja  Trump on tulemus sellele liikumisele ja seetõttu Trumpile on DNAsse sisse kirjutatud igasuguse sõjalise sekkumise vältimine.

Bideni välispoliitika: enne valimist meeskondade formeerumine- üle 2000 inimese, ta on nomenklatuurne, toetub pikaajalisele väljakujunenud formatsioonile, naasmine vanadesse raamidesse, heas mõttes mainstream.

Suhtumine Hiinasse on asi, mida Trump on alaliselt muutnud. enne oli vabariiklaste jaoks nr 1 vaenlane Venemaa, demokraatide jaoks Hiina, nüüd on vastupidi.  Toetus Taiwanile.

Saada kohale enda valija ja jätta koju vastase oma. Sotsiaalmeedias hispaaniakeelsed reklaamid, peteti, lasti Hillary poolt enne valimisi hääletada. Demokraatide serverisse häkkimine.

Viimaseks küsimuseks: Mida tasuks valimiste ajal jälgida?

Koroonakriisi tõttu saadetakse posti teel hääli, pikendab häälte lugemise protsessi, valimistulemuste teadasaamine võib võtta kaua aega…

etEesti
en_USEnglish etEesti