Arvamusfestival

Arvamusfestival 2016
Esmakordselt osales Rahvusvaheliste Suhete Ring Paides toimuval Arvamusfestivalil arutelude korraldamises 2016. aastal. Koostöös Johan Skytte poliitikauuringute instituudiga korraldati Arengukoostöö ja Välispoliitika alal kaks arutelu: "Kas Krimm on unustatud?" ning "Eesti kui väikeriigi roll ja võimalused välispoliitikas?". Esimeses arutelus osalesid majandusekspert Raivo Vare, Johan Skytte Poliitikauuringute Instituudi professor Andres Kasekamp ja Riigikogu riigikaitsekomisjoni esimees Marko Mihkelson, modereeris RSRi vilistlane Oliver Mõru. Teises arutelus vahetasid mõtteid Euroopa Parlamendi saadik Urmas Paet, kolumnist Ahto Lobjakas, Eesti esindaja Euroopa Liidus Matti Maasikas ja Läti parlamendi liige Veiko Spolitis. Modereeris RSRi akadeemiline juhendaja Raul Toomla.

Arvamusfestival 2017
Arvamusfestivali juubeliaastal toimus Euroopa alal RSR-i, Eesti NATO Ühingu ja Riigikantselei arutelu "Meil aiaäärne tänavas, kui kaitstud oled sa?" Arutelu keskmes oli Eesti kaitsevõimekus, selle arendamine ning koostöö NATO ja EL-ga. Koos publikuga arutati, mis mõtteid tekitab liitlasvägede kohalolu. Küsiti, mida saaks Eesti teha iseseisvalt kaitsevõime parandamiseks ning mis küsimustes plaanitakse teha koostööd NATO liitlastega. Samuti uuriti, millised on EL-i julgeolekualase koostöö trendid. Arutlesid Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse vanemteadur Riina Kaljurand, Kaitseväe kolonel Veiko-Vello Palm ja Johan Skytte Poliitikauuringute Instituudi professor Eiki Berg, arutelu modereeris Mirko Ojakivi.


Olulisemad mõtted arutelust:

  • Panelistid leidsid ühiselt, et Eesti on kaitstud, sama arvas 58%  kuulajatest. Kuulajatest 31% leidis, et et Eesti on pigem kaitstud ja vaid 8%, et pigem ei ole kaitstud.
  • Kolonel Palmi hinnangul ei ole Krimmi stsenaariumi kordumist Eestis karta, sest eestlastel puudub ukrainlastega sarnane rahulolematus oma riigi suhtes. Kaljurand viitas vene vähemusele mitte kui ohule, vaid kogukonnale, kellega peab rohkem tööd tegema. Neile peab enam seletama kaitsepoliitika valikuid ja seda, mida tehakse Eesti igapäeva poliitikas. Berg kahtles, et me päriselt teame vene keelt kõnelevate inimeste meelsust.
  • Palmi hinnangul on riigikaitse valdkond, mis ei saa kunagi valmis. Alati oleks vaja rohkem ja paremini. 42% publikust oli pigem nõus rohkem makse maksma, kui selle eest tõstetakse kaitsekulutusi, 31% pigem ei olnud nõus ning 19% ei olnud sellega kindlasti  nõus.  
  • Berg pidas positiivseks, et täna mõeldakse julgeolekust laiapõhjalisemalt – tegeletakse mitte ainult kõva vaid ka pehme julgeolekuga.
  • Palmi sõnul on täna liitlaste kohaololek peamiselt poliitiline sõnum Venemaale.
  • Kaljuranna hinnangul on NATO pataljoni tulek pigem sümboolne, rõhutades selle juures samuti poliitilise sõnumi olulisust. Ta lisab, et Venemaa jaoks ei ole Balti riigid eesmärk iseeneses, vaid vahend oma eesmärkide saavutamiseks suhtluses Lääne/NATOga.
  • Berg leidis, et EL ühine armee on pigem soovunelm, sest EL koosneb 28 liikmesriigist, mis mõistavad julgeolekuohte erinevalt. Kaljurand näeb EL-i kaitsevõimekuse arendamises väärtust, eriti katiseinvesteeringute, hangete ja innovatsiooni valdkonnas. EL ei tohiks tema sõnul hakata NATO-t dubleerima, vaid täiendama.

Arutelu on võimalik vaadata siit:
https://www.facebook.com/euroopakomisjoniesindus/videos/10155006829153915/?hc_ref=ARQm8zB5Kyf5CkuwP7dcnceuMwUNgbQO-pww9VkiwvPEYDNEBfZqNQUbkHkScTumhYo&pnref=story