5.10 Urmas Klaas

Karl Haljasmets: Kokkuvõte Urmas Klaasi loengust

Teisipäeval, 5. oktoobril käis Rahvusvaheliste Suhete Ringile loengut pidamas Riigikogu majanduskomisjoni esimees Urmas Klaas, kes rääkis teemal "Eesti-Vene ärifoorum".

Urmas Klaas keskendus oma loengus Loode-Venemaale. Tema peamiseks uurimisvaldkonnaks on olnud õigeusu kirik, uskudes ühtlasi, et Venemaa tundmiseks on väga tähtis teada õigeusu arengulugu.

Enne Riigikokku minekut, olles Põlva maavanem, sõlmis Pihkva oblasti regioonidega koostöölepingud ja viis piiriülese koostöö konkreetsemaks. Riigikogu majanduskomisjoni esimehena algatas rahvusvahelise ärifoorumi Pihkvas, et venelased ja eestlased leiaksid üksteise hulgast partnereid. Paljudel vene ärimeestel on mingi side Eestiga. Näiteks, Eesti kodakondsus ja seda vahel isegi sellepärast, et Venemaal on Lääne autot maksude tõttu kallis pidada, meie kodakondsusega ja auto Eesti registris, on see lihtsam. Ta mainis ka, et Eesti kodanikke on väga kõrgetel kohtadel Venemaal. Nüüd on hakatud neid sinise passi omanikke pigistama – ei aktsepteerita riigiametis seda, et inimesel on EV pass. Sinise passiga noormehed tulevad samas parema meelega ajateenistust läbima Eestis – Vene armees siis teenima enam ei pea. Iga aasta tilgub neid vaikselt.

On vale arvata, et Pronkssõduri-kriisiga toimus kardinaalne tagasilöök naabritevahelises kaubavahetuses. 2008.a. eksport Venemaale kasvas 25%. Pronkssõdur seega pigem soodustas kaupade müüki Venemaale. Import muidugi näitas langust. Täna Venemaale müüdavatest kaupadest moodustavad 23% põllumajandussaadused ja toiduained (lihatooted, piimatooted). Urmas Klaas väidab, et Venemaa osatähtsus Eesti kaubanduses on parajalt suur ja ta võikski sinna jääda, suhtarvud võiksid välismajanduse ja julgeoleku mõttes jääda nii, see on hea, kuna siis ei sõltu kellestki liiga palju. Venemaaga äri ajamine on seotud kahjuks liiga palju poliitikaga ( Poola sealihakeeld, kuna Poola jonnis Euroopa-Venemaa lepingu pärast). Venemaa suhtumine paraneb muidugi, see on seotud nende pürgimisega WTO-sse ja sooviga saada Eesti toetust EL-Venemaa viisavabadusele. Piiriülesel koostööl ja muudel projektidel on hästi suur välispoliitiline tähtsus - kujundame Eesti suhtes positiivsemat arvamust ning aitame eestlastel aru saada, mis see Venemaa õigupoolest on.

Kirgi kütab võimalus saada osa ELi rahast. Urmas Klaas ise püüdnud mõjutada koostööd erinevates valdkondades, eriti tähtsaks peab keskkonna valdkonda. Pihkva linnal on viletsas seisus puhastusseadmed, Petseri linnal on aga amortiseerunud puhastusseadmed 300 m kaugusel Piusa jõest. Otse loomulikult on tara selle ümbert ära varastatud. Lisaks pärineb Petseri kesklinna kanalisatsioon Pätsi-ajast.

Iseenesest on Pihkva oblast üks raske piirkond – kõige tõsisemad demograafilised probleemid. Ülisuur mure on just noorte lahkumine. Pihkvas elab ca 200 000 inimest.

Suur probleem on pidevad veoautode piirijärjekorrad, sest see takistab kaubavahetust. Hiina kaubad liiguvad näiteks meie Tallinna lennujaama kaudu Piiterisse, kuna Eesti töökultuur on parem, kaubad jäävad alles ja tegutsemine on kiirem. Venelased ise ka ütlevad, et nende raudteel võivad minna kaubad kaduma. See ka põhjus, miks asuvad just Soomes suured Vene ettevõtjate laod – kaubad on kindlas kohas ja neid saab liigutada Venemaale nii palju kui vajalik.

Venemaa püüab olla soome-ugri rahvaste kaitsja, nii on Pihkvas algatatud setude kojutuleku programm. Reaalsus on aga, et keegi elukvaliteedi tõttu sinna tagasi ei lähe. Meil setu-programm, mis aitab nende kultuuriidentiteeti säilitada, on juba aastaid olemas. Pihkvas pole võimul kohalikud, oblasti juhid on paljud Piiterist ja käivad seal tööl (ca 500km). Võim pannakse paika Moskvas.

Petseri II keskkool on huvitav kool – kogu Vene aja oli eesti õppekeelega kool. Vahepeal läks vene keelele üle, kuid mõni aasta tagasi muudeti tavalisest venekeelsest süvaõppega eesti keele kooliks. Nüüd tahetakse sellest eliitkoolilaadne asutus teha, sest venelaste huvi eesti keele vastu on suur ja nad tahavad oma tuleviku Eestiga siduda. Mitmed lõpetanud õpivad Eesti ülikoolides ja ka Räpina aianduskoolis.

Petseri klooster on piirkonna ülisuur tõmbenumber. Seal elab 70 munka , hulgaliselt noviitse ja teisi isikuid. Tõsine majandusüksus, kes teenib võõrastemajadega, põllumajanduse ja suveniiride müügiga. Petseris ajalooliselt paiknenud ka üks sõjaväeosa, mille Kaitseministeerium on andnud üle Petseri kloostrile ja nemad rajavad sinna praegu palverännukeskust.

Konspekteeris Karl Haljasmets