30.10 Ago Tiiman

Kaspar Oja: Kokkuvõte Ago Tiimani loengust

Kokkuvõte Ago Tiimani loengust (30.10.2007) "Pronksiööst transiidini"

Ago Tiimani sõnul algab taasiseseisvunud Eesti transiidi ajalugu riigi väga õigest otsusest. Riik jäi Muuga sadama infrastruktuuri omanikuks, kuid eraettevõtjatele jäeti võimalus rajada sinna oma terminalid. Üheksakümnendate aastate alguses oli transiit väga hea äri, kus sadamaoperaatorid ei pidanud sisuliselt klientide pärast võistlema ning kasumite kohta küsiti anekdootlikult, et millal need ületavad käibe. Loomulikult on olnud ka ebaõnnestunud transiidiärimehi. Ühe näitena tõi ta välja Jüri Mõisa, kelle äriline ebaõnne maksis sadu miljoneid kroone. Praegu tegutsevat Mõis transiidiga seotud valdkonnas - ta tegeleb vagunite rentimisega Vene naftaveo firmadele.

Aastatega on olukord muutunud. Venemaa on rajanud Peterburi lähedale konkureerivaid sadamaid ning mõne aasta perspektiivis võib ennustada Venemaa-Euroopa suunalise naftatransiidi lõppemist. Seega oli Tiimani hinnangul pronksiöö paratamatut transiidi lõppemist kiirendav protsess. Pärast pronksiööd halvenesid suhted Eesti sadamaoperaatorite ja vene ärimeeste vahel. Viimaste puhul ei saanud määravaks mitte Venemaa valitsuse suhtumine Eestisse, vaid Eestis levitatud hinnangud Tõnismäele maetute kohta. Surnutest halvasti rääkimine solvas venelasi. Suhete halvenemine langetas Tiimani sõnul kaubavoogude mahtu järsult, kuigi see vähenemine oleks võinud toimuda aeglasemalt. Transiidi vähenemist iseloomustab ka Sadamaoperaatorite Liidu liikmete arv, mis on kevadiselt 23-lt langenud 18-le.

Teda paneb muretsema poliitikute välispoliitika tegemise meetod, mis meenutab Tammsaare "Tõest ja õigusest" tuntud tegelasi. Poliitika eesmärgiks on naabrile ärategemine. Gaasitoru uuringute lubamine oleks tema arvates aidanud sulatada jääd kahe riigi vahel, kuid praegu ei ennusta ta Eesti-Vene suhete paranemist ka pikema aja jooksul.

Samuti pole Tiiman rahul Eesti võimupoliitikute liberaalse suunitluse ning minimaalriigi kontseptsiooniga. Tema hinnangul on Eesti transiidi peamiseks probleemiks riigi tegematajätmised. Ta tõi välja näiteks jäämurdjate probleemi, mille lahendamine peaks rahvusvaheliste kokkulepete alusel kuuluma riigi pädevusse. Teise näitena tõi ta välja Euroopa-Venemaa suunal kulgenud lihatransiidi katkemise Eesti liitumisel Euroopa Liiduga. Põhjuseks oli ELi nõue, et riigis, mida transiidi kaubavood läbivad peab olema nii kauba riiki sisenemisel kui ka väljumisel võimalik teostada kontrolli, mille eelduseks on labori olemasolu mõlemas piiripunktis. Eesti Vabariik rajas sellise labori Muuga sadamasse, kuid idapiirile ei ole nõuetele vastavat laborit rajatud.

Eesti Raudteele ennustab Tiiman praeguste tendentside jätkude pankrotti. Tema sõnul vajab raudtee väga kiiresti 600 miljoni kroonist investeeringut, mille tegemata jätmisel ootab märtsis Tallinn-Valga suunda ees sulgemine. Eesti Raudtee probleemides olevat süüdi ka finantsarvestuslikud vead. Ta seab kahtluse alla kulude õiglase sidumise kulukandjatega. Sellised vead võivad riigil võimaldada kaudselt subsideerida reisirongiliiklust. Osa kaubarongliikluseks mõeldud investeeringud on vajalikud reisirongiliikluse teostamiseks. Ent viimase puhul ei võetavat neid kuludena piisavalt arvesse. Selline süsteem saab toimida, kui tulud kaubarongiliiklusest on piisavalt suured. Muul juhul pole see võimalik.

Sellega seoses tervitab Tiiman Juhan Partsi poolt tehtud ettepanekut Eesti Raudtee kolmeks ettevõtteks jaotamise kohta, sest see aitab nimetatud probleemi lahendada.

Tulevikus võivad Tiimani sõnul liikuda kaubavood Eestist-Venemaale. Hiina ettevõtted saadavad kaupu Euroopasse, kus need laetaks väiksematele alustele, mis tohivad läbida Taani väinu. Läänemere sadamates laetaks kaubad raudteele, mida mööda suunduksid need Venemaale. See tähendaks konteinerkaubanduse osatähtsuse kasvu.

Eesti Raudtee on varem öelnud, et konteinerkaubandusega võiks katta kolmandiku senisest Vene transiidist puudu jäävast käibest. Täna on Eesti Raudtee konteinervedude käive mõnekümne miljoni krooni ümber aastas, kuid see kasvab. Kitsaskohti on palju; olulisemad neist on praegu sadamaterminalide konteinerite laadimisvõime ning Eesti Raudtee vagunipark, kus võib varsti puudu tulla konteinervedudeks mõeldud vagunitest. Samuti eksisteerib oht, et kaubavood ei hakka tulevikus liikuma läbi Eesti. Eesti Raudtee suurem osakaal konteinervedudes võib hakata vähendama ka maanteetranspordi hulka.

Ago Tiiman on endine välisministeeriumi töötaja ning Sadamaoperaatorite Liidu tegevdirektor.

Konspekteeris Kaspar Oja

12.09 
David Vseviov
"Kuidas mõtestada minevikku?"