30.09 David Vseviov

Teisipäeval, 30. septembril 2014 pidas RSR-ile loengu David Vseviov teemal „Kuidas mõista Venemaad?"

Davidi sõnul on raske mõista üksikut inimest, pea võimatu aga tervet rahvast, riiki. Kuid miskit võib siiski mõtestada ja defineerida. Meid huvitab olevik, aga veel rohkem huvitab meid tulevik. Kuuleme ja loeme erinevaid variante, mida Venemaa võib ette võtta homme. Abi saab otsida minevikust – saab vastuseid küsimustele, kuidas inimesed mingites situatsioonides on käitunud. Küsimustele otsime vastuseid mitte ainult ajast, vaid ka ruumist. Venemaa on meile lähedal nii piiri, kui ka mentaliteedi kaudu – on ju igaüks meist kohtunud vene inimestega. Samas on Venemaa ka väga kaugel, kuna meid ühendab erinev piir – Euroopa tsivilisatsiooni piir jookseb Eesti ja Venemaa vahelt.

Ajaloost teame, kuidas aastal 1054 toimub lõplikult antiikse tsivilisatsiooni lõhenemine katoliiklikuks ja õigeusklikuks. Katoliiklikus läänes allus võim vaimule, õigeusklikus idas aga vaim võimule. Eestisse ja mujale jõudis lääne arusaam, Venemaale aga ida arusaamad.

Et kasutada sõna tsivilisatsioon, tuleb see kõigepealt defineerida. Venemaa on bütsantsi tsivilisatsiooni tütartsivilisatsioon. Tsivilisatsiooni teke on ala mingi läbimurre ja uue tsivilisatsiooni loojad saavad olla ainult võõrad, ilma kammitsateta. Venemaa variandis on need normanni, skandinaavlased.

Venemaal on hulk ideid, mille peamine osa on, et Venemaa on eriline – erilise saatuse ja ajalooga (euroaasia). Venemaad iseloomustab TUNG – tung loomulike piiride suunas, milleks on vesi. Venemaa mentaliteeti iseloomustabki laienemine – piiride laienemine.

Erinevad autorid toovad venemaa erilisuse kohta välja mitmeid aspekte. Üheks ideeks on, et on kaks erinevat arusaama Venemaa siseselt põrkunud – stepid ja metsad – karjakasvatajad ja põllupidajad, kes erinevatel aegadel on domineerinud.

Tänapäeva Putini Venemaaga saab paralleele tõmmata Nikolai I ajaga – kogu suhtumine läände, mentaliteet jne on üks-üheselt sarnased.

Venemaa mõtlejaid on piinanud küsimus – kas Venemaa on Euroopas või Aasias. Tänapäeva mõtlejate arust on Venemaa kindlalt osa Euroopast. Samas need, et kes on tugevalt Putini selja taga usuvad, et Peeter I reformid ning suund lääne poole oli vale – suunaga lääne poole muudetakse Venemaa sabassörkijaks.

Psühholoogilised kontseptsioonid – Venelased on sellised. Mis teeb neid selliseks? Olud – klimaatilised, geograafilised jne. Kuna Venemaal on keerulisem vilja kasvatada on vaja võimu kindlustada ja kinnitada talupoeg maa külge. Venemaa võim moodustab inimestest kogukonna, kus üks inimene võib vähem teha, kuid saab oma osa siiski lõpuks kätte.

Venemaa on IMPEERIUM. Kui otsida paralleele, siis võib avada maailma poliitilise kaardi ja vaadata näiteks pilti seisuga 1930 – peaaegu pool maailma on värvitud punaseks nagu Britannia. Vaadates tänapäeva poliitilist kaarti, siis seda iseloomustab mitmekesisus. 1960ndatel impeeriumid lagunevad – tõmbuvad tagasi emamaale. Vene impeeriumi puhul – kus on emamaa? Sellest tuleneb skisofreenia selle suhtes, et kes tahab eralduda? Mis jääks üldse alles?

Venemaal on süvenenud läbi aastasadade kestnud orjapidamise ka patriarhaalne arusaam – isakuju, kes annab ja määrab.

Väga tähtis on Venemaal ka õigeusk. Venemaal sai inimene õiguse lugeda pühakirja alles 19nda sajandi keskpaigast – alati on olnud keegi, kes seda loeb ja õpetab. Riik ja kirik on sügavalt seotud.

Venemaa ajaloost ei leia perioodi, mida ajaloolased tunnevad kui klassikalist feodalismi. Kui lääne-Euroopas on aadel maa-aadel (päritav õigus), siis Venemaal sellist aadli liiki ei ole olnud. Kõik Venemaa aadlid olid teenistusaadlid – maa on antud teenistuse eest ning maa kuulub põhimõtteliselt riigile – sõltuvus võimust.

Venemaa ajaloost ei leia ka perioodi, mida Euroopas tuntakse renessanssi nime all.

Venemaal on alati riigi huvid primaarsed – üksikisik ei ole nii tähtis. Lisaks on Venemaal kõik reformid toimunud ülevalt alla. Lõpetuseks on eraomand Venemaale küllaltki võõras – kõik on seotud kogukonnaga.

Pole Euroopas teist riiki, kes oleks kaotanud nii suure osa oma rahva eliidist – I MS, revolutsioonid, kodusõjad jne.

Konspekteeris Siim Hendrik Rääk