28.02 Erkki Bahovski

Merili Luuk: Kokkuvõte Erkki Bahovski loengust

Teisipäeval, 28. veebruaril käis Rahvusvaheliste Suhete Ringis loengut pidamas ajaloolane, ajakirjanik ning Eesti Välispoliitika Instituudi juhatuse liige Erkki Bahovski, kes rääkis teemal "Eesti eurotsoonis".

Bahovski leiab, et kõik kriisid on saanud mõjutust just riikidevahelistest suhetest. Kui räägitakse Euroopa Liidust ja nenditakse, et EL ongi ühest kriisist teise jooksnud, siis see on küll täpne, aga kehtib vaid Külma sõja kohta. Praegused kriisid on siiski ajastul, kus Külma Sõda enam pole ning riikidel pole enam nii suurt vajadust kokku hoida, samuti pole sidet USAga enam vaja hoida, Teise nurga alt on see Saksamaa küsimus. Kriisid leiavad aset nüüd, mil Saksamaa on täisühinenud. Tegemist on siiski väga tõsise geopoliitilise nihkega Euroopa südamesse.

Kuidas eurotsooni kriisi aga lahendada tuleks? Bahovski sõnul olid enne kriisi riigid delegeerinud oma ülesandeid (nt Euroopa Komisjoni kaudu), nüüd see mudelitipp enam hästi ei tööta. Saksamaa on nii suur, et delegeerib palju. Nominaalselt juhatab küll Brüssel ja samamoodi komisjon, mis kontrollib ka liikmesriikide eelarvetäitmist ja distsipliini, aga see kõik tuleb Saksamaa tingimustele. Paratamatult on need huvid lihtsalt nii suured, et see tingib käitumise ning praegu on ka näiteks Eesti üks Saksamaa sabarakkudest.

Komisjon kontrollib eelarvet nn Euroopa Semestriga, mille jooksul liikmesriigid esitavad eelarvekava- kas tulud, kulud normaalsed, kindlad kriteeriumid, sanktsioonid on muutunud automaatseks. Varem ei tähendanud stabiilsuse rikkumine sanktsiooni, põhimõtteline otsus tuli Romano Prodilt, kes vaatas läbi sõrmede, et Saksamaa ise rikkus . Nüüd on eurotsoon just kui võtmas ära liikmesriikide suveräänsust. Meie poliitikud on viidanud vajadusele kasutada fiskaalkontrolli ja öelnud, et suveräänsuskadu ei ole. Bahovski meelest ei ole asi ainult selles. See on siiski kirjutatud sisse paberitesse ning see on tendents. Euroopa Liidu poliitilised otsused võeti siiski vastu kitsa ringkonna poolt ning nüüd on selge, et kriisi ei saa lahendada kitsalt ja see on niivõrd sügav. Lektori arvates tuleb muuta Euroopa liidu struktuuri, mis on päris valus küsimus.

Bahovski selgitas, et valgustusajastu tõi Euroopasse uue valitsemismudeli- kuningas valitses oma alamate üle võimuga, mille oli saanud jumalalt. Nüüd mudel muutus- valitsejad said oma mandaadi rahvalt. Bahosvki arvates on järelikult küsimus praegu selles, et kuidas see demokraatiamudel töötab, sest praegu ta paraku ei tööta. Kui lähtuda valgustusaja mudelist, mis on kirjutatud enamiku EL liikmesriikide põhiseadusse: kõrgeima võimu kandja on rahvas, siis EL-is ju enam nii ei ole. Parlament on saanud järjest rohkem võimu juurde, kuid paljudel inimestel Euroopa Komisjonis puudub rahvamandaat. Seal töötab väga palju andekaid ja tublisid inimesi, aga nad ei domineeri. Iga ametkond komisjoni sees (peadirektoraat või voliniku kabinet) võitleb oma olemuse eest, voliniku silmis. Komisjon ei tööta täistuuridel. See on probleem, sest vajalikke otsuseid, mida vastu võtta, tuleb järjest rohkem juurde.

„Mida toob 2015.aasta?“ küsis lektor küsimuse ning vastas ise: „Eesti saab uue valitsuse, liberaalsem fiskaalpoliitika võib tähendada ka muutusi julgeolekus ja me ei tea seda, millega see võib lõppeda. Olukord muutub nii või teisiti.“

Bahovski nõustus, et eurotsooni tulevik ei ole väga helge, Saksamaale on olulisem eurotsoon tervikuna, põhimõtteline muudatus. Brüssel kontrollib mängu ja teeb seda Saksamaa tingimustel. Me oleme praegu õigel poolel, aga mingis faasis need mudelid muutuvad kahjulikuks. Kreeka on teisejärguline küsimus. Bahovski rääkis, et tema hea sõbra Ahto Lobjaka sõnul teostab Eesti julgeolekut rahandusministeerium. Kõik see, mis hoiab meid praegu kuskil liidus, on Eesti julgeolekule oluline. Kaitse-eelarveid on vähendatud, sellele on juhitud tähelepanu, aga kaitsepoliitika lähtub eelkõige riigisisestest vajadustest. Sestap tuleks loobuda riigikesksest mudelist. Lektori sõnul kardetakse mõnes Euroopa riigis Saksamaa domineerimist kardetakse. Meilt on selle kartuse pühkinud Nõukogude Okupatsioon. Põhjenduse leiab ajaloost: Saksamaa üksi on mistahes Euroopa riigile löömatu, aga ta üksi ei suuda jällegi võita. Sestap on tema külje all Prantsusmaa. Prantsusmaa on selgelt vähemuses, samal ajal on tulemas valimised. Pärast valimisi on Prantsusmaa positsioon selgem.

Bahovski spekuleeris, et Kreeka väljaastumine eurotsoonist võiks lahvatada uue sõja, sest tal poleks pole spekulatiivselt kaitset. Kreeka otsiks raudselt kelleltki raha, näiteks Venemaalt ning nii saaks Venemaa Vahemerele ligipääsu. Teisalt on sõjaline konflikt siiski võimatu, sest suurtel riikidel on tuumarelv, mis hoiab jõudude vahekorda.

„Euroopa peab ise hakkama saama“, tõdes Bahovski loengut lõpetades.

Konspekteeris Merili Luuk

12.09 
David Vseviov
"Kuidas mõtestada minevikku?"