27.10 Robert Müürsepp ja Marko Koplimaa

Anton Neidre: Kokkuvõte Robert Müürsepa ja Marko Koplimaa loengust

Teisipäeval, 27. oktoobril, olid RSR-i ees erinevalt tavapärasest kaks kõnelejat: majandusteaduse 1.a magistrant Robert Müürsepp ning ajaloo kolmanda kursuse tudeng Marko Koplimaa.

Robert Müürsepp „Maailmamajanduse hetkeseis“

Loengu sissejuhatuses rääkis Robert ülevaatlikult globaliseerumise tekkest ning maailmamajanduse kui terviku kujunemisest. Peamiste märksõnadena võib siin välja tuua tööstusrevolutsiooni, industrialiseerimise ja ülemaailmse ookeanikaubanduse arengu. Siiski pole globaliseerumine tingimata lähisajanditel tekkinud nähtus, vaid mõnede käsitluste kohaselt saab globaliseerumise algeid otsida ka juba Siidi Tee aegadest või Mesopotaamia linnriikide kaubandusest, aga ka Rooma Impeeriumist kui ühtsest majandustsoonist. Globaliseerumine seisneb sisuliselt piiride hägustumises, mille tõttu maailm muutub näiliselt väiksemaks. Kaasajal annab „maailmamajanduse“ kui globaalse terviku olemasolust märku mitmete rahvusvaheliste organisatsioonide olemasolu, nt EL, NAFTA, ÜRO, WTO, IMF jne.

Järgnevalt tutvustas Robert majandustsüklite kontseptsiooni, mille kohaselt majanduses toimuvad perioodiliselt tõusud ja langused. Erinevad teooriad käsitlevad tsükleid, nende pikkust ja põhjusi erinevalt. Levinumaid käsitlusi on näiteks kasvu sidumine teaduslike avastustega (aurumasin, raudtee jne). Viimase aja kriise on üldiselt hästi ennustanud nn Austria Äritsükli Teooria. Selle kohaselt on majandustsükli tekkepõhjuste keskmes intressimäär e keskpanga poolt määratav „raha hind“. Mõne sõnaga teooriast endast:

Raha hinnaga mängimine muudab tarbimise eelistusi ajas – sisuliselt tekitades moonutusi. Näiteks tehakse mõned suured kulutused planeeritust varem või siis hiljem. Intressimäära langetamine tekitab palju odavat raha, mida kasutatakse eelkõige tarbimiseks ning elujärje parandamiseks. Järsult kasvanud tarbimine põhjustab investeeringute suurendamise neis sektorites, millel nüüd läheb paremini - hakatakse tootma rohkem tarbe- ja luksuskaupu. Nõudluse püsimine tekitab üha rohkem investeeringuid tõusvas sektoris, ühtlasi tõstes hindu. Teatud hetkel ületab suurenenud pakkumine nõudluse...mis osutus ajutiseks, odavast rahast tekkinud ostuhulluseks. Olukorras, kus pakkumine ületab nõudluse hakkavad hinnad langema ning mõne aja pärast tekkivad firmadel makseraskused, sest kulud langevad tuludest aeglasemini, siit tuleneb tööliste koondamine ja lõpuks pankrotid.

Käesoleva kriisi põhjustena võib tuua välja mitmeid tegureid, nende hulgas ülelaenamine, konkurentsivõimetute sektorite majanduslik toetamine (bail-out’id) ning moonutatud investeerimisotsused. Praegust kriisi loetakse mõnede teadlaste arvates hullemaks kui Suurt Depressiooni, seda eelkõige praeguse kriisi laiema ulatuse tõttu, millele globaliseerumine aitab suuresti kaasa.

Maailmamajanduse hetkeseis on, et üha rohkem kooskõlastatakse erinevate riikide majanduspoliitikat, näideteks on G20 istungid, rahvusvaheliste organisatsioonide tegevus ja ühisturud jmt. Kriisist püütakse välja tulla vastuoluliste vahendite abil nagu „strateegiliste sektorite rahaline toetamine“ jmt, mõnede arvates see aga hoopis süvendab langust, andes trendile piltlikult „W“ kuju. (Tarbimine langeb, tarbimise langusest tullakse välja tekitades majandusse lisaraha, järgneb lühiajaline tõus – graafikul tekib „V“ kuju e saabub poliitika soovitud tulemus. Kui raha lõppeb, algab taas langus. Mingi aja majandus kohaneb ning pöördub jälle tõusule, moodustub „W“) Maailmamajandus liigub ühest küljest liberaalsema „sisekaubanduse“ suunas (nt EL siseturg), kuid teisest küljest tugevama ning tsentraliseerituma kontrolli (föderaalreserv ja dollari kasutamine tagatisvaluutana) ja protektsionismi poole.

Marko Koplimaa „Süüria pilguga seestpoolt“

Marek elas hiljuti pool aastat Süüria pealinnas Damaskuses ning õppis seal araabia keelt. Süüriasse ajendas minema huvi teistsuguse kultuuriruumi vastu ning soov õppida eksootilist keelt.

Üldmulje kohalikest inimestest oli väga positiivne, inimesed on sõbralikud ja lävivad omavahel tihedalt. Kohalik rahvas erineb suuresti televiisori ekraanilt tuttavatest „pommivööga kaltsupeadest“, keda ka kohalikud ise näevad pigem radikaalse vähemuse kui stereotüüpse elanikuna. Väga olulisel kohal argielus on usk, ka kristlus on nt aktsepteeritud, ateism seevastu on kohalike jaoks mõistmatu. Samas ei olda usu osas väga pedantlikud, ennem on see elu loomulik osa, millesse ei suhtuta ülemäära karmilt. Moššeed aga täidavad muuhulgas ka kohtumispaiga funktsiooni, kus saadakse sõpradega kokku ning vesteldakse päevakajalistel teemadel. Süüria ühiskonnas on teatud reegleid, mida ka välismaalane peab täitma, näiteks ei tohi tänaval kanda lühikesi pükse, rääkida teise mehe abikaasaga jne. Reeglite järgimisega kaasneb aga tavaliselt vastastikune viisakus ja austus, võõras võetakse kiiresti omaks. Sood on ühiskonnas väga eraldatud, nii on näiteks poiste ja tüdrukute jaoks eraldi koolid.

Iraagi sõjaga seoses on riiki saabunud ligi 2mln põgenikku, mis ühest küljest tekitab sotsiaalseid pingeid ning teisest küljest vastumeelsust lääneriikide suhtes (keda konflikti tekkes ning tagajärgedes süüdistatakse). Samuti on igal ühiskonna tasandil tunda sügavat viha Iisraeli riigi ja inimeste vastu. Selline suhtumine domineerib üldiselt ka naaberriikides. Araabia riikide kaartidel on Iisraeli koha peal enamasti hoopis suur Palestiina riik, näidates kohalikku seisukohta. Ka Iraaniga ei saada rahvusvahelisel areenil eriti hästi läbi.

Ehkki ametlikult on Süüria demokraatlik riik, on de facto tegu sotsialistliku diktatuuriga, mis siiski otseselt „elu ei sega“. Siiski toob sotsialistlik kord endaga kaasa majandusliku alaarengu ning noored otsivad tihti paremaid võimalusi rikkamatest riikidest. Seetõttu on populaarseimate erialade hulgas nt inglise keele tõlge ning filoloogia.

Konspekteeris Anton Neidre