25.02 Marek Strandberg

Kas on võimalik süsinikupõhine energeetika asendada taastuvaga?

Reaalsusest, singulaarsusest ja omailmast

Kuigi masinad mõtlevad aina kiiremini, seisame tehnoloogilise singulaarsuse asemel suurema tõenäosusega silmitsi looduskeskkonna kollapsiga. Elu mitte ei kao Maalt, kuid hulkraksete organismide mitmekesisus kannab seninägematut kahju. Võime arvata, et saame tänast ökosüsteemi seisu võrrelda pikalainekiirgust edastava televiisoriga – tahaksime nurgas sisisevale loodusele rusikaga äsada, et see taastaks oma funktsionaalsuse, kuid sääraste lihtsustatud analoogiatega ei jõua me kuhugi. Raha ja võim ning teadmised ja tarkus erinevatelt poolustelt paistavad kohtuvat vaid suuri barjääre ületades. Võib ka juhtuda, et saavutame bürokraatliku singulaarsuse, kui Kim Jong-un’id anastavad ekspertidest kobrutavaid seadusandlikke ja täitevvõimu kogusid. Mis on aga sahina taga?

Dimensioonide ühendamine tagab meile parema teadlikkuse. Pelga hetkevaatluse asemel peame süüvima pikaajalistesse trajektooridesse. Archimedes hoomas trajektooride prioriteeti üle hetkevõngete juba Antiik-Kreekas, kuid tema pärgamendid uhuti üle usudogmatismiga. Da Vinci kujutas vee liikumist sirgeldatud trajektoorina, CERNi tuumakiirendigi tänapäevase teadusliku tippsaavutusena on peamiselt trajektoor. Märgates trajektoore, läheb pilt paika rusikat tarvitamata.

Me ei saa aru teiste liikide omailmast (umwelt). Omailma mõistmine neelab tohutul hulgal pingutust. Inimkond on elanud sadu tuhandeid aastaid vähemuses võrreldes teiste liikidega, kuid nüüdseks oleme defineerinud ja omaks võtnud maailmavalitsemise. Inimesed tarbivad energiat kõikvõimalikest ressurssidest 20 teravati jagu – samalaadset võimsust kätkeb Maa tuum. 200-300 miljoni aasta jooksul on Maa tuum sellise võimsuse juures muutnud Maa pealispinda tagasipöördumatult. Inimene on naiivne arvates, et 20 teravatti Maakoorel ei oma samalaadset mõju 20 teravatile Maa tuumas.

Kas meil on lootust kiireks muutuseks? Kuna aeglaste muutuste viise on arvutatud ja need on läbi kukkunud, on meil tarvis äkilist muutust.

Globaalsed muutused kliimas

Süsihappegaasi sisaldus atmosfääris on viimase paarisaja aasta jooksul tõusnud eksponentsiaalselt. 1970. aastatel räägitud 320 miljondikule osakesele on viimase 50 aastaga lisandunud 60 miljondikku osa. Hapnikutaseme stabiilne langus tuleneb teadlaste sõnul tõsiasjast, et süsihappegaasi sidumisvõimekus on langenud. Me ei püüa merest välja lihtsalt kala, vaid õngitseme toitu teiste liikide eest. Oleme suure pingutuse sooritanud konstrueerides ja ehitades laevu, mille komplekssusest arusaamist kohmakal kombel ootame lindudelt ja veeloomadelt. Ometi toimib ökosüsteem omade reeglite järgi.

Lisaks süsihappegaasi sisaldusele kasvab ka metaani tase atmosfääris. Araali mere kuivamine põldude liigniisutamise tõttu on meile näitena jäänud kaugeks. Möödunud suvel kuivas Siberis asuvas Jakutski linnas ära Leena jõgi pretsedenditu igikeltsa sulamise tagajärjel.

Veeaur ei põhjusta meile eksistentsiaalset hirmu, kuna see on ainuke gaas, mille kõik faasisiirded toimuvad meie temperatuuriskaala ulatuses: aurab, kondenseerub, jäätub ja sulab.

Antarktika uurimine on andnud meile kõige adekvaatsema pildi kliima seisundist. Polaarteadlane Alfred Wegener pani aluse nii laamade liikumisteooriale kui mõttele, et jääs võiks peituda vastused meie küsimustele kliima ajaloo kohta. Täna tegutsevad venelaste haldusalas Vostoki jaam ja itaallaste jaam Dome-C, kust oleme kogunud 800 tuhat aastat kliimaminevikku. Sellesse ajaperioodi jääb kaheksa jääaega. Teadmine jää- ja vaheaegade fluktuatsioonist jõudis meieni 1970. aastatel. Samal kümnendil lasi energiagigant ExxonMobile uurida, milliseks kujuneb tulevik, kui naftakasutus jätkub samadel alustel. 1982. aasta esimesel aprillil vaatas ettevõtte juhatus uurimuse tulemustega tõtt. Sama aasta sügisel nõustusid ettevõtte juhtkond ja omanikering tulemused vaiba alla peitma. ExxonMobile tasus ka tuntud teadlastele uuringu tulemuste ümberlükkamise või salgamise eest. Avalikkuse rahustamiseks võeti kasutusele retoorika peatselt päralejõudvast jääajast. Siiski, tänaseni puuduvad meil konkreetsed teadmised tingimuskonnast, mis soodustab või pärsib jääaja tulekut. ExxonMobile’i bluff on tänaseks otsas.

Kliimamuutuste eest vastutajana on viidatud ka Päikese tegevusele. Serbia geofüüsiku Milutin Milankovici tsükkel nendib, et eluta Maal oleks temperatuur 30c° võrra külmem. Moodustame inimkonnana küll väikse osa elusaine süsinikumassi jaotuselt, kuid meie hõimkonnal on kogu süsteemi üle olnud ja jääb ka tulevikus olema kõige suurem võim.

Oleme jõudnud kliimakaose ehk ennustamatu muutlikkuseni.

Traditsiooniline põllumajandus on kokkukukkumise veerel.

Nii energiatarbimise kui põllumajanduse osas elame antiigis.

Energiasalved

Energiasalvede täielikku mahtu on keeruline hoomata. Hektarilt rapsipõllult kogutud energiaga sõidab terve aasta jooksul üks keskmise sisepõlemismootoriga auto, õlipalmiistanduse hektarilt omandatud energiaga sõidaks sama kategooria autosid aasta jooksul viis; päikesepaneelidega kaetud hektari juures kõrgub samades tingimustes autode hulk 30ni. Rajades Eestisse Hiiumaa-suuruse päikesepaneelide põllu, manifesteeriksime oma energiasõltumatust pelgalt meile langeva päikeseenergia toel. Laiendades energiasõltumatuse mõtet tervele maailmale, peaksime Hiiumaa-suuruse ala laiendama territooriumile, mis on väiksem praegusest kõikide maailma linnade koguterritooriumist.

Kogu süsinikuga seotud ettevõtete bilanss ehk globaalne energiaettevõtlus on väärt viis kuni kuus triljonit dollarit. Maakera kõikide riikide aastane majanduskasv on umbes 80 triljonit dollarit. Kiire ja efektiivne lahendus näeks ette kogu senise energiatööstuse totaalset keelamist. Marshalli plaan vahemikus 1948 – 1951 tõestas meile, et jõuline sekkumine majandusse kannab muutuse vilja. Bretton-Woodsi konverentsil 1944. aastal tõestasid John Maynard Keynes ja Harry Dexter White, et olukorda, kus raha meelevaldsus (John D. Rockefelleri näitel) võib oma võimu demonstreerida, ei taha sõjajärgses ilmas keegi. Keynes ja White pakkusid lahenduse panganduse ümberkorraldamiseks eesmärgiga vältida tulevikus Rockefellerlikke juhtumeid.

Dekarboniseerimiskava

Euroopa Keskpank trükib raha pikaajaliseks eesmärgistatud refinantseerimisoperatsioonideks. Rahatrükk võiks pakkuda võimalust praegustele ettevõtetele saada laenu tehnoloogiate väljavahetamiseks. Raha sisu ümberdefineerimisega muudetakse inimkäitumist. Riigid on kliimapoliitikat arutanud jättes kaasamata kesk- ja kommertspangad ja ettevõtted. Kuna muutuse aluseks on tehnoloogia põhjalik muutmine, siis pole seda võimalik teha ilma nendeta, kes defineerivad kapitali tootluse nõuded.

Viimased 30 aastat on kestnud kliimasõda, kus argumente on võitlusesse paisatud vähe.

Me peame hülgama Exxoni ja teiste unistused teenida raha Rockefelleri mõttes ja pakkuma neile võimaluse korraldamaks tehnoloogiapööre. Karistada ei tohi, peame pelgalt restruktureerima. Pakk raha tänavanurgal ütlemaks, et pane oma pood kinni ja tee uutmoodi pood. Me peame astuma süsinikuringest välja tsivilisatsioonina, mitte jupikaupa. Kapital on vaja ümber korraldada majandust kokku kukutamata. Kokkulepped on inimese jaoks psühholoogiliselt väga oluliselt. Me ei tohi sattuda seisu, kus inimesed tunnevad end psühholoogiliselt ohustatutena. Kapitalistidele tuleb anda raha, et nad ei tunneks end ohustatutena.

Ettevõtjaid, kelle kontrollida on kliimakaose tekitanud firmad, ei peaks karistama nende ettevõtlikkuse või ahnuse pärast. Neile peaks pakkuma toetust oma tehnoloogiasüsteemide väljavahetamiseks. Investeerimispangad peavad väljendama oma tahtmatust edaspidi investeerida süsinikupõhistesse energiatootmis viisidesse. Investeerimispankuritele tuleb rääkida lugu. Tuleb rääkida lugu, mis viib telekasahinast maailmapäästmiseni.