23.10 Rein Lang

Sandra Maasalu: Kokkuvõte Rein Langi loengust

23. oktoobril oli RSR-is külas justiitsminister ja RSR-i vilistlane Rein Lang, kes rääkis teemal: EL - integratsioon või lagunemine?

Lang alustas lagunemis-temaatikaga, märkides, et ilmselt kukub muudetud ELi põhiseaduslik lepe kas Taanis, Iirimaal või Tsehhis ikkagi taas läbi. Lahkarvamused Euroopa (riigita) rahvaste ja valitsuste vahel võivad tulevikus viia mõne riigi lagunemisele (šotlased, katalaanid, flaamid, valloonid).

Üheks oluliseks integreerijaks on Schengeni ruum, kuid sellega pole asi nii lihtne, kuna see hõlmab väga suurt ühist andmebaasi. ELis ollakse aga isikuandmete töötlemise suhtes allergilised. Eestile põhjusta raskusi meie olemasolevate andmebaaside ümbertegemine, sest neile laieneb sõltumatu isikuandmete kaitse kontroll. samas ei paista ajakirjandusest see mure üldse välja. Selleks ajaks kui me reaalselt Schengeniga liitume, ei ole see protsess veel läbi.

Schengeniga seostub poliitiline ja luurealane koostöö, mida nimetatakse Brünni koostööks. See on oluline, sets lisaks kõigele muule liiguvad ka bandiidid ELis vabalt. Andmebaasid võiksid tulevikus olla riikides ühtselt kättesaadavad, kuid raskeks teeb selle riikide erinev lähenemine nende pidamisel. Praktikas on pehmelt öeldes võimatu millegi ühitamisega hakkama saada.

Piirivalve kohe pealt leiavad liikmesriigid, et igaüks valvaku ise oma piiri, kuid see on lühinägelik, kui räägime, ELi ühisest turvalisusest.

Migratsioonipoliitikaga on nii, et keegi ei taha teise riigi eksisamme kinni maksta, kuid ühiseid aluseid ELi migratsioonipoliitikaks on keeruline leida.

Ühttset kriminaalõgust on võimatu luua, kuna eri riikides on selles osas erinevad traditsioonid. Õnneks on arusaam kuriteost igal pool siiski enam-vähem sama. Küll aga puuduvad ühtsed printsiibid menetluses, mis samas oleksid vajalikud, kui me räägime vaqbast liikumisest.

Vangide osas on Euroopa Komisjon otsustanud, et igaüks istub omal maal ja sellega pole Eestil erilist probleemi. Enim, 120, on eestlasi väljaspool kodumaad vangis Hispaanias. Elil oleks vaja kokkulepet ka näiteks Venemaa ja Türgiga, et nende riikide vangid ELi vangalid ei ummistaks. Ühtne karistusregister on tehniliselt võimatu.

Üleüldine vaba liikumine reaalselt ei tööta, sest valitseb vastastikkune usaldamatus. Eesti on olnud eriti integreerumissõbralik. Võiksime püüelda ühtse tsiviilkoodeksi poole, sest selle põhialuse moodustab kõikjal Rooma õigus. Samas jääb see teostamatuks, sest Suurbritannias on teine, common law, süsteem.

Tuum: ELi toimimise alus pole ei Euroopa Parlament ega Euroopa Nõukogu, kuna neil pole nii palju võimu. Seega ei kogukonna- ega riikidevaheline meetod ole integreeriv jõud. Selleks on Euroopa Liidu kohus Luksemburgis, mis annab riikidele selgeid tõlgendusi ja ettekirjutusi. See kohus loob Euroopa ühendriike. Eesti väljakutse on, kuidas toimub meie koostöö Luksemburgiga ja see võib põhjalikult muuta Eesti õigusruumi.

Konspekteeris Sandra Maasalu