2015 kevad Varssavis

Varssavis käisid Karmo Tüür,  Johannes Richard Voltri, Mark Gortfelder, Maarja Mets, Mirko Vavrenjuk, Reinhold Mutli, Johanna Maarja Tiik ja Peeter Pals

Juba eelmisest suvest olid mõnedel meist olemas kontaktid Varssavi Majandusülikooli Rahvusvaheliste Suhete Ringiga (SKN Spraw Zagranicznych SGH) ning mõtted vastastikku üksteist külastada. Mõeldud, tehtud, otsustasime see aasta kevade varem vastu võtta, reisides 1000km lõuna poole Poola pealinna Varssavisse. Sealjuures olgu mainitud, et otsustasime ära korraldada RSRi päris oma roadtrip’i, rentisime endale selle jaoks kaubiku Ford Transit, mis oli juba päevinäinud. Maarja aga ei julgenud autoga reisida ning otsustas ainukesena lennukiga minna. Paar nädalat hiljem otsustasid poolakad oma talve pikendada ning meie võtsime neid vastu ning näitasime neile Tartut ja Tallinnat.

Neljapäev 16.04

Kuna ees ootas 1000km sõitu läbi Baltikumi ning Põhja-Poola, siis otsustasime väljuda kell 8 hommikult Vanemuise-alusest parklast. Reaalsuses lahkusime küll veidi enne kümmet sest päris paljud suutsid jääda hiljaks ning ka terve hulga asju oma kodudesse maha jätta. Kodumaa pinnal nautisime veel viimast hesburgerit ja kohvi Valgas ning seejärel sukeldusime tundmatusesse. Vahepeal oli selgunud tõsiasi, millele me varem ei mõelnud: reisiseltskonnas olid juhiload vaid Reinholdil ja Peetril ning nad pidid 1000km mõlemat otsa vaid kahekesi ära sõitma. Sellest sai neile päris kurnav ja pikk päev, kuid me siiski tegime iga mõnesaja kilomeetri tagant vahetusi ning söögi/joogipause erinevate riikide tanklates ja restoranides (ei jäänud tegemata ka ossiküki pildid meist hot dogidega roostetava raudratsu taustal).

Maarja jõudis kohale juba päeval, kuid maanteelised jõudsid Varssavisse alles kell 10 õhtul ning pidid seejärel veel hakkama parkimiskohta otsima (probleem küll lahenes lõpuks iseenesest). Seejärel veetsime aega oma hostelis, kuid reisiväsimuse tõttu läksime suhteliselt vara magama, sest järgmine päev algas vara. Hostel (Patchwork hostel) asus täiesti Varssavi kesklinnas, mis tegi meie liikumise oluliselt lihtsamaks.

Reede 17.04

Reedene hommik algas üleliia varakult, kuna pidime juba kella kaheksaks hommikul jõudma Seimi, kus võttis meid vastu noor Õiguse ja Õigluse parteist pärit parlamendiliige Marcin Duszek. Kuna mees ise inglise keelt ei osanud, saatis huvitava iseloomuga kamoriietuses tõlk. Kuigi meil puudus parlamentääriga ühine keel, tegi ta selle tasa enda energilisuse ja ülevoolava sõbralikkusega. Kurioossena tundusid eestlastele parlamendis paiknev kabel ja see, et kõigil parlamendiliikmetel oli Seimi hoones oma väike hotellitoake, kuhu nad võivad istungite vahepeal uinakule minna.

Edasi suundusime Eesti saatkonda, kus tervitas pea terve töötajaskond, teiste hulgas suursaadik Harri Tiido, nõunik Heiti Mäemees ja kaitseatašee Kol-ltn Ülo Raudmäe. Seni külastatud saatkondadest oli see ehk kõige meeldejäävam ja suurejoonelisem. Pärast kohustuslikku osa Eesti-Poola suhetest ja Poola ühiskonnast üldiselt, pakkusid helded võõrustajad meile Poola delikatesse, keelekastet ja võimalust intiimsemas keskkonnas diplomaatilise korpusega tutvuda.

Lõunaks suundusime Varssavi majandusülikooli, et enda võõrustajaorganisatsiooni tegutsemispaigaga tutvuda. Seal sõime ka kiire lõuna, et siis edasi millegi eksootilise poole rännata. Nimelt, jõudsime kella neljaks õhtupoolikul Lõuna-Korea pinnale. Suuremale osale meist oli see esimene reis Aasiasse. Nagu arvata võib, ei olnud me end mitte paar tuhat kilomeetrit itta teleporteerinud, vaid külastasime Aasia tiigri saatkonda. Üllatavalt suur ja imposantne hoone tekitas aukartust, nagu ka esialgu väga ametlikuna näivad diplomaadid, kes meid vastu võtsid. Heameelt eestlaseks olemise üle tekitas teadmine sellest, et Lõuna-Koreas diplomaadiks saada, peab läbima konkurentsisõela, millele jääb vaid üks viiest tuhandest. Kõige meeldivam üllatus ootas meid ametliku osa lõpus: nimelt kostitati meid rikkaliku Korea buffeelauaga, mis ka kõige tõsisematel meist naeratuse huulile tõi.

Täidetud kõhtude ja rõõmsa tujuga suundusime tagasi hostelisse, et natuke toimekast päevast kosuda et siis enda Poola sõpru võõrustada ja meeleolukas õhtu veeta.

Laupäev 18.04

Kuna olime kõigist reisimuljetest küllastunud, pidime laupäeval tavapärasest kauem puhkama ning ei olnud siiamaani teinud kindlaks laupäevaseid plaane. Tegime viimase hetke otsuse minna külastama Treblinka vangilaagrit. Startisime oma hosteli juurest kell 2 päeval ning sõitsime Varssavist kuskil 100km kaugusele. Kuna Varssavi äärelinnades toimus palju teeehitusi siis, oli Varssavist välja saamine päris suur katsumus ning õigele teele saime vist alles kolmandal katsel.

Jõudes Treblinkasse avastasime, et maksta sai vaid sularahas ning et retseptsioonis istunud tädike ei osanud inglise keelt. Õnneks saime kehakeele abil oma olukorra seletatud, et rahaautomaadid on kaugel ning oldi nõus meilt võtma hoopis eurosid. Endalgi tekkis veidikene rumal turisti tunne peale. Oli võrdlemisi ilusa ilmaga päev, mille saime veeta looduses. Kuigi üleüldine meeleolu endises koonduslaagris oli vägagi rõhuv jäi see meile endiselt meelde kui väga asjalik ja meeldiv väljasõit. Käisime vaatamas erinevaid kohti ning lugesime ajaloo kohta ning lõpuks vaatasime ka dokumentaalfilmi.

Päev hakkas õhtusse jõudma ning oli vaja jõuda tagasi Varssavisse. Kristlikut raadiot ja RMF FM’st Poola poppi kuulates kulgesime Varssavi äärelinnadeni, kus haarasime ämbritäied KFC toitu, mida Eestis ei leidu. Küll oli meeldiv, et seda ka öösel peolt tulemiseks alles jäi. Sellel õhtul tutvusime vägagi põhjalikult Varssavi ööeluga kuni varaste hommikutundideni.

Pühapäev 19.04

Pühapäeval olime otsustanud veel kultuuri endasse ammutada ja õnneks oli meie truu sõber Łukasz Dąbroś nõus meile enda pealinna tutvustama. Kõigepealt viis ta meid Varssavi ülestõusu muuseumisse (Muzeum Powstania Warszawskiego), kus sai meile õigepea selgeks, et võrreldes sellega, mida poolakad on pidanud 20. sajandil läbi elama, on eestlastel läinud üsnagi hästi. Seejärel ootas meid vanalinna jalutuskäik: üsna hämmastav oli näha kõiki neid tänavaid, mis olid maani maha pommitatud, kuid taas üles ehitatud ja lisaks sellele ajalooliste plaanide-piltide järgi esialgsesse hiilgusesse restaureeritud. Varssavi kesklinn oli kaunis ja lõunasöök resoranis kosutav. Lõppeks suundusime tagasi hostelisse, et end järgmise päeva lahkumiseks ette valmistada. Selja taha jäi meeldejääv reis ja kohtumine enda Poola-partneritega.

Esmaspäev 20.04

Ees ootas tuttav pikk teekond. Hommikul viisime Maarja lennujaama ning seejärel põrutasime Baltikumi poole. Nii Peeter kui Reinhold sõitsid järjest 500km. Jätkasime head tava ning tegime igas riigis vähemalt ühe söögi- ja joogipeatuse. Meeldejäävamaks võiks nimetada Hesburgeri külastust kusagil Lõuna-Leedus, sest kõhud olid ikka väga tühjad. Sõit oli tore ning üleüldiselt oli meil kõigil kahju seda reisi lõpetada. Tartusse jõudsime südaöösel.

Reisipildid on võimalik leida SIIT!

Reisikirja autorid Maarja Mets ja Peeter Pals